menüü

Möll pärast esimest puhkepäeva

Maletajad olid oma esimese puhkepäeva auga välja teeninud. Samuti oli neile selge, mida rahvas neilt pärast hingetõmbe pausi ootab – vaatemängu, täpselt samasugust nagu ka enne puhkusele minekut. Suur osa 4.-6. vooru partiidest olidki hullumeelsed.

14. märts oli Pii päev, 3.14. Ja võibolla ühtlasi päev, mis tegi maleajalugu. Leidis aset partii Kramnik-Caruana. Mõlemad pretendendid matšile Carlseni vastu. Mitte ainult formaalselt, vaid ka sisuliselt. Kramnik poole punktiga ees - kas läheb ta mängima võidule viigiga taskus? Niimoodi võis tunduda 5 esimest käiku. See, mis edasi toimus, ei allu aga tavaanalüüsile. Partii oli nagu ameerika mäed. Või Kramniku poolt vaadates nagu vene rulett. Ühe partii jooksul oli sündmusi samapalju kui mõnel teisel superturniiril kokku. Kramnik pingutas keskmängus seisu komplitseerimisega selgelt üle ning jäi lõhkise küna ette. Seda arvuti hinnangul. Laual aga oli sel hetkel lugematu arv vabaettureid. Nende loendamisegagi oli raskusi, mis seal siis veel objektiivsest seisuhinnangust rääkida. Igatahes hakkas Caruana tõld ajapuuduses sohu liikuma ning ajakontrolliks selguski (neile, kes arvutite taga istusid), et Suurel Vladil on võiduseis. Kuid ei õnnestunud temalgi laual toimuvat hallata. On tavaline nähtus, et ajakontrolli saabumine ei pruugi erilist kergendust tuua, pole lihtne muutunud oludes orienteeruda. Kramnikki ei saanud sotti millist etturitest peaks nihutama. Sel hetkel, kui tema arvates oli raske tööpäev lõpule jõudmas ja ootamas Caruana peatne õnnitlev käepigistus, leidus ameeriklasel kuratlik vasturessurss, mis uuesti kõik pea peale pööras. Initsiatiiv oli taas omanikku vahetanud. Ent hämmastav lugu, kui Caruana pakkus mõne aja pärast riukaliku ratsuhüppe järel viiki, siis Kramnik keeldus sellest. Mis siis, et partii trend ei olnud enam tema jaoks soodne. Venelase eneseusk on piiritu! Seekord maksis see talle aga paraku kätte ja ajapuuduses ta siiski blunderdas – miski inimlik pole temalegi võõras. Edasine oli juba vormistamine. Caruana oli liikunud liidripositsioonile.

Fabiano Caruana (paremal) on poolel distantsil üks suursoosikuid. Foto: ekraanitõmmis youtubest.

Kramnik - Caruana

Samas voorus leidis aset partii Grištšuk-Ding. Kaks väga huvitavat malet pakkuvat mängijat sel turniiril. Valge kahis avangus viguri! See ei olnud uus kahing, selle pommiga oli omal ajal välja tulnud eksmaailmameister Vesselin Topalov, saades magusa Toiletgate´i järgse võidu igirivaali Kramniku vastu. Aga tollest ajast on suur hulk vett merre voolanud ja paljud ligi 10 aasta tagused miinid on praeguseks ohutuks tehtud. Grištšuk ütles pressikonverentsil, millised tema osalusel on alati vaatamist-kuulamist väärt, et uuendust, mida ta selles partiis demonstreeris, Stockfish ei kuva, küll aga AlphaZero. Härra Dingil, nagu Grištšuk nimetas, õnnestus seisu siiski koos hoida, olgugi et valge tõhusal kaasabil.

Grištšuk-Ding

Totaalselt untsu läks partii Karjakinil. Ta avas 1.d4ga, mis ei ole nö tema käik. Aronjani vastu valmistuda kõige keerulisem ei ole ja lauale tuligi Viin läbi Ragozini järjekorra. Ometi õnnestus Karjakinil asjad täiesti sassi ajada ja suurema osa partiist oli ta lootusetu seisu kaitsja rollis. Kuigi ta seal tublisti musta teele tõkkeid püstitas, jäi sellest ometi väheks. Paljud arvasid pärast seda partiid, et nüüd saab Aronjan enesekindluse tagasi ja ta demonstreerib kõigile oma tegelikke võimeid…

So näitas kõigile, et peksupoisiks ta siia tulnud ei ole, väga kaugel sellest. Mamedjarovi vastu võrdsustas ta mustadega ilma probleemideta ja punkti poolitamine oli vältimatu.

Viienda vooru staarpartii oli ilma kahtlusteta Aronjan – Grištšuk. Sellest pidanuks saama Aronjani suure comebacki jätk. Kuid selleks ta ei saanud…

Grištšuk ehitas mustadega lauale benonilise. See on riskantne avangusüsteem, mis pakub küll mustale võimalusi võidule mängimiseks, kuid on strateegiliselt väga riskantne. Nagu spetsid ütlesid: ka väga hea benoni on lõppude lõpuks ometigi benoni – mu kurbuse poeg, nagu ta heebrea keeles on.

Aronjan mängis avangut väga hästi, kuid edasiseks teda ei jätkunud. Kaos laual oli liiga suur. Üks Aronjani otsus oli selline, mida ta hiljem selge peaga mitte kuidagi seletada ei osanud. Selmet võtta tulega ära vastase oda, andis ta tuld hoopis teisel, täiesti seletamatul viisil. Edasi oli juba õnn, et asjad päris koledaks ei läinud ja ikka pool punkti koju tuli. Ometi oli sellise šansi kasutamata jätmine Aronjanile šokk. Grištšuk aga ütles konverentsil – eile jätsin pool punkti võtmata, täna võtsin pool punkti üle – kõik on normaalne.

Ülejäänud kolm partiid lõppesid viigiga ilma suuremate seiklusteta. Karjakin näitas, täpselt nii nagu eile Wesley So, et ka turniiritabeli lõpuosas paiknevad mängijad on sellegipoolest väga tõsised mängijad, nad ei ole nõus vastu võtma autsaideri rolli. Täna näitas ta suurepärast avanguettevalmistust (treenerite brigaad on tal ju võimas) ja võrdsustas mustadega ilma igasuguste valudeta ühe favoriidi Caruana vastu.

Kuues voor. Tundub kangesti, et pretendentide turniir lihtsalt ei ole Aronjani jaoks. Wesley So otsustas täna mängida šedöövri ja just Aronjan oli see õnnetu, kes sel päeval tema vastas pidi istuma.

Täppisettevalmistus So poolt, Aronjan on mustadega sageli avangus ettearvatav. Positsiooniline etturiohver, energiline tegutsemine keskmängus koos selle vormistamisega materiaalse ülekaaluga lõppmänguks. Ning siis juba selle kiirustamata, kuid kindel punktiks realiseerimine.

Suurmeistrid Gustavsson ja Svidler analüüsimas partiid So-Aronjan. Sin paistab mustal kõik korras olevat. Foto: ekraanitõmmis yobube ülekandest.

So - Aronjan 

So ja Aronjan on nüüd ühe pulga peal. Kui aga esimesel on kindlasti mängulust tagasi ja oodata võib temalt mida iganes, siis Aronjani tiitliambitsioonid on nüüdseks küll saanud vaat et pöördumatu tagasilöögi. Aga vaatame, mängida on siiski üle poole turniiri.

Grištšuk, hämmastav lugu, ehitas lauale teise benoni järjest. Enneolematu juhtum sellisel tasemel. Sašal ei ole väikeste seikluste vastu midagi, mitmendas partii järjest valib ta lauale tekitada kaose. Asi ei läinud küll nii hullumeelseks kui eile Aronjani vastu, kuid mõnus vastumäng ja pool punkti tulid sellegipoolest.

Ding-Karjakin partiis neutraliseeris (teine neutraliseerimine järjest) Karjakin kindla käega Hiina brigaadi avanguliini ning tulemuseks käikude kordamisega punktipoolitus.

Ning lõpuks partii Mamedjarov-Kramnik. Väga oluline partii! Tundub, et ohtliku konkurendi vastu mustadega viik peaks Kramnikule olema okei. Aga jälle on tegelikkus hoopis midagi muud. Kramnik võrdsustas kenasti seisu pooltarraschis, milles ta meie aja suuremaid spetsialiste. Kuid võrdustamine ei tähenda veel võitu. Ühel hetkel oli asi tüürimas kolmekordse seisukorduse poole, kuid Kramnik ei arvanud sellest midagi ja mängis edasi. Hästi, mängida võis seal küll, kuid mingist hetkest alates Kramnik went bananas, ta lihtsalt keeldus tunnistamast tõsiasja, et võidu peale saab mängida ainult valge ning aeg on hädapidurit tõmmata ja viik fikseerida. Ülimalt impulsiivne etturi edasitõuge viis ta otse kuristikku.

Vahepeal oli Norra televisioonis sõna võtnud maailmameister ise ning kinnitas seal, et soovib endale vastaseks kindlasti võimalikult tugevat vastast. Seejuures täpsustades, et kui Berliinis võidab Caruana, kes praegu ka juhtimas on, siis sobiks see talle väga hästi.

Aga võimalused on veel kõigil.

Kaido Külaots

Autorist:

KÜLAOTS, Kaido (sündinud 28. II 1976 Pärnus) on rahvusvaheline suurmeister, 8-kordne Eesti meister klassikalises males (1999, 2001, 2002, 2003, 2008, 2009, 2010, 2014), ta on võitnud või jaganud esikohta mitmetel rahvusvahelistel maleturniiridel. Kaido on kuulunud Eesti malemeeskonda iga kahe aasta tagant toimuvatel maleolümpiatel perioodil 1998-2010.

kommentaarid

Veel artikleid:

  • - Ülar Lauk
  • - Kaido Külaots
  • - Margus Sööt
  • - Merike Rõtova
  • - Erik Terk
  • - Teised kaasautorid