Hakkasin sind intervjuuks juba varakult otsima, jaanuari lõpus. Kartsin, et ei saa sind kätte, et oled kusagil võistlustel.
Käin nüüd võistlustel harvem, nii et olen ikka kättesaadav.
Kaido Külaots veebruaris 2026. Foto Merike Rõtova.
Nimeta maid, kus malet mängimas käinud oled.
Kõige enam Soomes, siis veel Leedus, Lätis, Norras, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Islandil. Ega sellega ei piirdu küll. Loetlen siis maid, kus mänginud olen. Taani, Poola, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Armeenia, Gruusia, Hiina, India, Türgi, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Serbia, Kosovo, Horvaatia, Andorra, Hispaania, Itaalia, Šveits, Inglismaa, USA, Kolumbia.
Aukartustäratav arv maid ja riike. Valin ühe, et lähemalt küsitleda .Islandile satutakse harvemini, aga teatavasti on see malemaa. Islandil toimus möödunud sajandi üks tähtsamaid malesündmusi – Fischeri ja Spasski vaheline MM-matš. Ka oma elu lõpul elas Robert Fischer Islandil ja on sinna maetud. Oled sa käinud tema haual?
Ma ei ole käinud tema haual Selfossi lähistel. Küll aga olen mitmel korral käinud Laugardalshölli juures, kus ta Spasskiga matši mängis. Kõige esimesel Islandi visiidil juhtus minuga see õnnetus, et ajasin segamini lennukuupäevad. Nii jäi kokkuvõttes kohapeal üks päev vähem aega ringi vaadata. Võimalik, et siis oleksin käinud ka Fischeri haual. Ta oli lahkunud 2 aastat varem.
Õnneks on turniire ka Eestis. Kuidas sa hindad Eesti maleelu?
Oleneb mis nurga alt vaadata. Naiste male on hetkel lootusrikkam. Olümpia naiskond, eesotsas Mai Narvaga, on noor ja perspektiivikas. Mehed on praegu globaalses võrdluses nõrgemad. Olen treenerina kaasas olnud nii nais- kui meeskonnaga. Maleolümpial teatavasti on igas voorus keegi vaba. Olen tähele pannud huvitavat erinevust: naistega on mõnikord olnud probleem, et raske on kedagi mänguvabaks jätta, keegi lihtsalt ei taha vaba olla. Meestel olen täheldanud vastupidist. Mõnes voorus eelistaksid kõik mängijad nii-öelda akusid laadida. Noorte malega on paremini. On rahvusvahelisi tulemusi. Üht väikest 8-aastast poissi, seni kõlavaimate rahvusvaheliste tulemustega Lev Jevglevskit olen ka ise õpetanud. Perspektiivikaid õpilasi on mul teisigi. Mis puudutab treeneritöö valdkonda, siis hiljuti sooritasin kutseeksami, mille järel omistati mulle 5. kutsetase.
Kuna tegemist on juubeliintervjuuga, siis küsin: kuidas see kõik algas. Tean, et oled pärit väikesest kohast Pärnu külje all – Paikuselt. Mängima õpetas sind tõenäoliselt isa, kes on ju teada maletaja.
Isa ja ka emapoolne vanaisa. Kodus oli malelaud alati laual, samuti maleraamatud. Isa mängis ju kirimalet. Seitsmeaastaselt viis isa mind Pärnu Spordikooli, kus maletreeneriks oli Arne Juurikas. Mäletan esimest korda, mil sinna läksin. Teadsin, et lähen jalgpallitreeningule, mulle see mäng meeldis. Isa viis aga hoopis ühte tuppa, kus mängiti malet. Jäingi sinna. Peagi hakkasid tulema võidud ja kellele ei meeldiks võita. Lapsena uurisin ka palju maleraamatuid. Keegi ei sundinud, raamatud huvitasid mind. Tegin kapi lahti ja võtsin raamatu, mis mulle meeldis.
Nüüd on internet paljude maletajate jaoks raamatud tagaplaanile jätnud. Kuidas sinuga? Uurid ikka veel raamatuid. Milliseid?
Uurin ikka. Lapsepõlves lugesin Kerese Valitud partiisid, siis veel „4x25”. Ühesõnaga eestikeelseid. Näiteks Fischeri „60 mälestusväärset partiid” meil lihtsalt ei olnud (selle eest oli Edmars Mednise „Kak pobezhdali Bobby Fischera”). Hiljem muidugi Tallinna turniiride raamatud, eriti „Tallinn 87”. Sellel turniiril oli mul õnn ühel mängupäeval ka pealtvaatajaskonnas olla. Vene keeles on üks Kasparovi raamat mulle oluline olnud – „Ajaproov”.
Kes maletajatest on sulle eeskujuks olnud?
Eks ikka Paul Keres. Ja muidugi Magnus Carlsen.
Mis sa arvad, kui toimuks MM-matš praeguse maailmameistri Gukeshi ja Magnus Carlseni vahel, kumb võidaks? Kummale panustaksid?
Kui Carlsen vähegi vormis oleks, siis võidaks tema. Panustaksin temale.
Kui ruttu sa said suurmeistriks?
25-aastaselt. Tollal oli see normaalne. Praegu saadakse suurmeistriks märgatavalt varem.
Mitu korda sa oled olnud Eesti meister?
Kümme korda. See on rekord. Iivo Nei on olnud Eesti meister kaheksa, Hillar Kärner seitse, Paul Keres, Gunnar Uusi ja Olav Sepp kuus korda.
Kas sind turniiri ajal häirivad pealtvaatajad?
Jah, häirivad küll. See on minu viga, pean sellega tegelema. Magnus Carlsen kuuldavasti suudab end partii ajal kõigest muust isoleerida. Mina mitte.
Kas males on vaja õnne? On sul olnud õnne?
Õnne võib ikka olla. Kuid õnne ei tohi maha magada, seda tuleb märgata.
On sul mõnes olulises partiis õnne olnud?
Tuleb meelde partii Zoltan Almasiga (Ungari) Bratislavas noorte kuni 18-aastaste maailmameistrivõistlustel 1993.a. Mängisime eelviimases voorus ja võitsin tõesti õnnega pooleks. See võit andis adrenaliini ka viimase partii võitmiseks ja nii tulin sellel tähtsal turniiril pronksmedalile. Eks see sai otsustavaks ka minu tulevikuplaanide suhtes. Leidsin, et on mõtet pühenduda malele.
Praegu tundub, et male kandub rohke ida poole – Hiina, India, Usbekistan...
Seal, kui tegeldakse malega, siis hommikust õhtuni. Sest nii on võimalik. Samuti on riigi toetus väga suur. Usbekistani ja Kasahstani riigi eelarves on malele eraldatud suured summad, mis tähendab näiteks ka treeneritele kõrgeid palku, millest meil võib vaid unistada.
Kuna naised on hakanud üha paremini mängima, siis räägitakse naiste malest rohkem. Kas sa oled mõnele naismaletajale kaotanud turniiripartii?
Rohkem olen ikka võitnud. Olen ka kaotanud, meenuvad prantslannad Marie Sebag ja Sophie Milliet, kellelt tõesti mõlema käest pähe sain. Minu esimesel Rilton Cupil andis mulle õppetunni vanaindias Pia Cramling. Kaotasin partii ka grusiinlanna Dzagnidzele. Türgi liigas jäin omal ajal alla Viktorija Cmilytele. Kõigi aegade parima naismängija Judit Polgariga mängisin viiki, mille üle tundsin ilmselt rohkem rõõmu mina.
Kas elad üle, et kaotasid naisele?
Ei. Elasin üle, et kaotasin, et punkt tabelis vähem.
Viimasel ajal on räägitud ka sellest, et meeste ja naiste turniirid ei peakski olema eraldi, vaid mängitakse koos.
Mida?
Oi, näen su näost, et mõte ühistest turniiridest sulle ei istu.
Ei istu. Las jääda nii nagu on. Aga tugevamatel naistel on ju võimalik meeste turniiridel mängida, mida nad ka teevad. Milleks naistel võimalusi vähendada?
Kaido Külaots ja Merike Rõtova malelaua taga. Foto Regina Narva.
Millest tahaksid seoses malega veel rääkida?
Male kujutab endast suurepärast võimalust enese intellektuaalseks proovilepanekuks ja vaimse vormi/tervise hoidmiseks. Tänapäeval on see ka väga kergesti kättesaadav. Mängupartner on internetis võimalik kodust lahkumata leida hetkega. Suurimate maleportaalide nii-öelda traffik näitab, et maletajaid on palju, huvi on suur. Ma olen näinud korduvalt ja korduvalt, kuidas näiteks mõne transpordivahendiga liikudes on kõrvalreisijal lahti maleportaal. Seni olen malelise nõuandmise kiusatusele vastu pannud. Kõige selle juures ei ole üldse primaarne lõpptulemus - võimalikult palju partiisid võita. See on ainult tippmale teema, mis moodustab kaduvväikese segmendi.
Lõpuks palun ma sinult kommenteeritult ühe partii.
See partii on mängitud 2016.a. Balti tsooniturniiri esimese osavõistluse esimeses voorus. Sündmuspaigaks minu kodulinn Pärnu. Kokkuvõttes õnnestus mul see turniir võita ning lõpuks tsooni üldvõitjana kvalifitseeruda maailma karikaturniirile. Vaadeldav partii lõi selleks kõigeks soodsa pinnase.
Ilmars Starostits (2413) - Kaido Külaots (2556)
E41
1.d4 Rf6 2.c4 e6 3.Rc3 Ob4 Esimeseks vooruks ettevalmistust ei olnud. Otsustasin mängida soliidselt. 4.e3 c5 Rubinsteini süsteemi peale on mustal valida paljude erinevate variantide vahel. Selles partiis valisin Hübneri variandi 5.Rf3 (5.Rge2!?) 5... Rc6 6.Od3 O:c3 7.b:c3 d6 8.0-0 e5 Musta mänguviisi üks peamisi ideid on see, et ta ei kiirusta vangerdusega. 9.d5 ( 9.Rd2!? Plaanides lahtisemat mängu.)
9... Re7 10. e4 h6 Oluline profülaktika. 11.Rh4?! Provokatiivne käik, mis mustale sobib hästi. 11... g5! Valge oli valmis käiguks f4. 12.Lf3 Rfg8 Visuaalselt ehk kummaline taganemine, kuid see kindlustab mustale soodsa struktuuri muutuse. 13.Rf5 R:f5 14.e:f5 Rf6 See ratsu tunneb end väga hästi, valge odale ta alla ei jää. 15.Le2 Kd7! Võtmemanööver. Musta kuningas saab end liputiival turvaliselt tundma. Kuningatiival on aga mustal perspektiivi initsiatiiviks. 16.a4 a5! 17.f3 Kc7 18.Oe3 b6 Kindlustades end juhuslike taktikate vastu nagu Oc5. 19.g4 Võimalik, et see on pigem kaitsva suunitlusega käik. Võib-olla kujutas valge ette variante, kus täielikult õnnestub sulgeda ka kuningatiib. 19... Od7 20.Kg2 Lg8 21.h4 g:h4 Polnud põhjust löömata jätta. Seda enam, et vastasel juhul oleks valgel olnud võimalus h4 – h5 sulgeda kogu malelaua. 22.Kh1 Ve8 23.Lh2 Lg7 (23... e4 24.Of4! Partii ajal pidasin seda ebaselgeks.)
24.Vab1 Rh7 25.Oc2 Rg5 26.f4 Valge mõistis, et tiiba suletuna hoida kaua ei õnnestu. Ta püüab luua vastumängu mustadel väljadel. 26... e:f4 27.O:f4 Lf6 Ainuke, kuid täiesti piisav. 28.Od3 Re4 29.Lb2 b5! 30.c:b5 See ettur talitleb nüüd nii-öelda musta kuninga vihmavarjuna. 30... Rg3+! 31.Kg2 R:f1 32.b6+ Kb7 33.K:f1 (33.Oa6+ K:a6 34.b7 Ld8!-+) 33... c4! 34.O:c4 Ve4 35.Oa6+ K:a6 Kerge arvestus veenis, et oda on löödav. (35...Kb8 Siin läheks paremus valgele.) 36.b7 V:f4+ 37.Kg1 V:g4+ 38.Kh1 Vb4! Ilus punkt partiile. Ühtlasi on see ainuke võitev käik. 0-1
Autorist:
RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.
