menüü

Kas tõesti?

Praeguseks hetkeks, mil aasta kõige olulisemat turniiri on jäänud mängida veel 2 vooru, võib öelda et suurmeistrid on teinud kõik, et tabeliseis pea peale pöörata.

Kes alguses tundus olema ühe jalaga juba matšil Carlseni vastu, on nüüdseks taandunud statisti rolli ning see, kes turniiri esimeses pooles ei paistnud silma mitte millegagi, on nüüd kogu show tooniandja.

Ootamatult on intriig kruvinud selliseks, et põnevuselt võib teda juba võrrelda 2013. a. Pretendentidega, mis oli üks huvitavamaid malevõistlusi, mis kunagi aset leidnud. Etenduse stsenaarium on praegu siiski hoopis teistsugune.

Kõigepealt peab muidugi rääkima Karjakinist. Ilma igasuguste liialdusteta – imemees! Ma ei ole ise mingi spordipanustaja, aga võin küll öelda, et tinglikult pärast esimest nelja vooru oli tema küll viimane maletaja sel turniiril, kelle peale ma minimaalset rahanatukestki panustada söandanuks. Niivõrd kahvatu oli ta oma esinemises. Väga rabedast Serjožast on praeguseks kasvanud Sergei Aleksandrovitš, kelle kõrval teised lugupeetud suurmeistrid justkui professori loengusse tulnud üliõpilastena näivad.

Keegi naljatles, et vastastel veel vedas, et Venemaal ei toimunud valimiste teist vooru. Karjakini peadpööritav tõus algas just 18. märtsil. Hääl sai lemmikule antud ja punkte hakkas kohe tulema nagu küllusesarvest.

Praegu troonib Karjakin juba ise tsaarina turniiritabeli tipus ja kes teda sealt küll kukutada suudaks?!

Kurb rüütel on turniiril Aronjan. Seda on ta juba pikemalt olnud ja muidugi kurvastab teeb see tema arvukaid fännegi. Levinud arvamuse kohaselt ei suuda armeenlane Pretendentidel näidata oma parimaid kvaliteete kuna kaasnev pinge käib lihtsalt üle pea. Arusaadav, see võib turniiri alguses, mil kõik veel võimalik, nii olla. Praeguseks on aga Aronjan juba ammu kõik edasipääsu võimalused minetanud, pinge peaks olema tema jaoks maandatud, kuid ometi on ta iseenda hale vari. Ilmselt praeguses turniirifaasis on tema puhul võtmesõnaks motivatsioon. Ei ole kerge püstitada enda jaoks uusi usutavaid eesmärke, kui see kõige suurem eesmärk on juba püüdmatus kauguses.

Ka Kramnik mõistab, et MM-matši rong näitab temale juba tagatulesid, kuid sellegipoolest näitab ta endiselt väga vaatemängulist malet ning iga vastane võib olla kindel, et kerget päeva ei tule.

Kui kahte viimatimainitud maletajat üritada veidi profileerida, siis ütleks, et Aronjan on pigem kunstnik (väga hea!), aga Kramnik kompromissitu sportlane. Ma tean, et see paralleel on diskuteeritav.

Ding on olnud suurepärane. Pärast partiid Grištšukiga oldi juba veendunud, et mitte miski ei väära nö Giri tegemist – hiinlane viigistab kõik 14 partiid. Tal oli venelase vastu +15, kuid partii lõppes sellegipoolest taas viigiga... Rahumeelne idüll sai siiski lõpu järgmises partiis, mil Ding alistas mustadega ühe senistest peafavoriitidest.

Mamedjarov on teinud vastupidi Karjakinit, säramine ja võitluslikkus alguses ning edasine tuhmumine. Kõik ei ole kindlasti veel kadunud, kuid andekas aser peab uuesti üles leidma oma parimad oskused. Inertsiga on raske võidelda, kuid me oleme siin turniiril poolimesid juba näinud.

Caruana šansse edasipääsuks peeti juba väga-väga headeks. Siis aga tuli partii Dingiga, kus ameeriklane veel poolteist käiku enne lõppu forsseeritud võidu märkamata jättis. Seejärel ajalooline partii Karjakiniga…

Caruanal on venelasega küll võrdselt punkte ning nad jagavad esikohta, kuid esimene lisanäitaja on omavaheline partii. Seega peab Caruana viimasest kahest partiist Karjakinist (juhul kui temaga jagamine jääb) vähemalt pool punkti rohkem saada. See ei ole kerge, Fabi peab näitama iseoomu!

Edasipääsuks on lootused olema ka Grištšukil. Arvestades, et ta on turniiril päästnud paar absoluutselt lootusetut seisu, siis võib ehk arvata, et fortuuna on tema poolel. Loomulikult on see õnn ka välja teenitud. Venelane on kaotuskibedust tundnud vaid ühel korral – esimeses voorus Kramniku vastu. Pärast seda on ta lihtsalt keeldunud kaotamast. Viimases kahest tuleb aga vähemalt korra ka võita. Vähemalt.

Kiirpilk viimase kolme vooru põnevamatele partiidele. Kramnik-Aronjan partiid tituleeritakse juba Aasta partii kandidaadiks. Eksmaailmameistri poolt korraldatud tulevärk oli tõesti muljetavaldav. Valge ratsu kappamine musta kuninga vahetus läheduses oli peadpööritav. Aronjan kaitses ennast sitkelt kuni päris viimase momendini, kuid viimane ratsuhüpe jäi tal siiski kahe silma vahele. Tema õnnetuseks muutus objektiivselt võrdne seis koheselt alistumiskõlbulikuks.

Kramnik – Aronjan (10. voor)

Mamedjarov tegi valgetega tõsise katse poole punktiga teda edestav Caruana kinni püüda (loe: temast mööduda). Partii oli pikk ja võitlus käis viimase veretilgani ehk siis paljaste kuningateni.

11. voorus toimus palju huvitavat. Kramnik üllatas mustadega Caruanat uuendusega juba õige varajases staadiumis. Pressikonverentsil märkis venelane, et jah, ettevõtmine on kahtlase väärtusega, võibolla isegi poolbluff, kuid kas ei töötanud see mitte imeliselt? Bluffida peab aga oskama. Nimelt moodustas valge parima vastuse jätk, mida seisu esmakordselt nähes on väga raske leida. Ta ei pruugi pähegi tulla. Kramniku arvestus õigustas end ning ta sai peagi mugava seisu. Caruana juhtis partii siiski viigisadamasse.

Aronjan-Karjakin oli partii motiveerituse telje erinevates otstes olevate suurmeistrite vahel. Ja see lõpuks otsustaski. Karjakin mõistis väga hästi, et vaatamata mustadele on see tema šanss. Imetlusväärse visaduse ja sihikindlusega püstitas ta Aronjani ette katkematult uusi probleeme. Kuniks armeenlane lihtsalt ei leidnud endas jõudu kõiki neid lahendada.

Grištšuk tegi partiis Dingiga ühe viimaste aegade uskumatuma comebacki. Sedavõrd lootusetu oli tema seis. Pärast partiid hõiskas Twitteris isegi Kasparov ise kui ütles, et tunneb nüüd ennast hoopis paremini. Ta oli nimelt arvanud, et suuremat paremust kui tal oli augustis kiirmales Navara vastu ei ole võimalik maha mängida. Nüüd ta nägi, et on küll.

Ding – Grištšuk (11. voor)

Mõni nõrganärvilisem oleks pärast sellise šansi käestlaskmist nokaudis olnud. Hiinlane tuli aga juba järgmises partiis tagasi!

12. vooru partii Karjakin-Caruana oli šedööver. Mäletatavasti mängisid samad mehed omavahel eelmiste Pretendentide viimases voorus. Caruanal oli vaja tiitlimatšile kvalifitseerumiseks mustadega võita. Nüüd oli tal vaja mustadega „kõigest“ mitte kaotada. Ja taas ei õnnestunud ameeriklasel visa venelase vastu oma eesmärki täita. Peab aga märkima, et Karjakin oli selles partiis pidurdamatu. Tema poolt demonstreeritu oli kõrgem pilotaaž!

Karjakin – Caruana (12. voor)

Sisuliselt võttis Karjakin selle võiduga poolteist punkti. Nüüd on tal Caruanast jagamise korral parem lisanäitaja.

Partii Mamedjarov-Ding lõpetas mõlema suurmeistri pika viigiseeria. Hiinlane oli teinud seni kõik viigid. Aga raputust vajas ka aser, liialt rahumeelseks oli tema mängumaneer muutunud. Mamedjarov läkski välja maksimumi peale. Pikalt järgiti partiisid Keres-Fine ja Järvet-Ladva. Valgel ülekaal tsentris, must nihutab etturienamust liputiival. Hiinlane säilitas silmnähtavalt ambitsioonika aseri surve all külma pea ning tõrjus kõik ähvardused. Varsti sai selgeks, et kaheteistkümnendat viiki hiinlase kontole ei tule, tema seis oli selleks liiga hea.

Ding jõudis Mamedjaroviga samale pulgale. Liidrid on vaid poole punkti kaugusel…

Ees on veel kaks vooru. Kõik eeldused ülimalt vaatemänguliseks finišiks on olemas. Head nautimist!

Kaido Külaots

Autorist:

KÜLAOTS, Kaido (sündinud 28. II 1976 Pärnus) on rahvusvaheline suurmeister, 8-kordne Eesti meister klassikalises males (1999, 2001, 2002, 2003, 2008, 2009, 2010, 2014), ta on võitnud või jaganud esikohta mitmetel rahvusvahelistel maleturniiridel. Kaido on kuulunud Eesti malemeeskonda iga kahe aasta tagant toimuvatel maleolümpiatel perioodil 1998-2010.

kommentaarid

Kõrge kukkumine

Ja langes ka kõige suurem legend… Kui eelmine kord saime taaskord kinnitust kurvale tõsiasjale, et pretendentide turniir lihtsalt ei ole Aronjanile, siis seekord võime sisuliselt täieliku veendumusega konstateerida, et pretendendina tiitlimatšile Carlseni vastu oleme selleks korraks kaotanud ka ainukese mehe turniiril, kes on juba maailmameister olnud – Vladimir Kramniku.

See on täiesti vastupidine maletaja sellele Kramnikule, keda malemaailm tundis mõned aastad pärast tema suurt tiitlivõitu Kasparovi vastu. Tollal, nullindate esimeses pooles, kostus paljude malesõprade poolt valjut nurinat Kramniku liigratsionaalse ja igasugust riski vältiva mängumaneeri peale. Mõni arvas, et ajalooline võit Kasparovi vastu ei teinud talle kui maletajale mitte midagi head. Mõned ristisid ta ümber Drawnikuks.

Kõike seda ise väga hästi mäletades tundubki tema transformatsioon selleks, kes ta praegu on täiesti uskumatuna. Nüüd jääb tema partiisid vaadates mulje, et Kramnik lähtub motost – kui tahan, siis peab vastane minu vastu mängides töötama seitse tundi, aga viigiga ta minu juurest ära ei lähe!

Ei tea kas talle endale tundub, et tema energiavarud on suuremad kui teistel. Probleem on ju selles, et kui tema vastased mängivad ühe pika partii järjest, siis ta ise mängib mitu pikka partiid järjest. Reaalse elu kokkuvõte 7.-9. vooru põhjal on karm – ka Kram on lihtsurelik, kurnatusega tulevad temalgi jämedad vead ning ebatäpsed seisuhinnangud.

Igatahes need, kes soovivad näha mitmetunnist ja võiks isegi öelda verist vaatemängu, peavad Kramnikule kindlasti tänulikud olema, etendust pakutakse mitmes vaatuses.

Aga vaatame üle mis malelaudadel viimase kolme vooru jooksul toimunud on.

Sügavast talveunest on ärganud venelaste suur lemmik Serjoža Karjakin. Tema jaoks oli pühapäev, 18. märts erilise tähendusega. Teadupärast toimusid sel päeval Vene Föderatsioonis presidendivalimised. Karjakin ei ole oma sümpaatiat praeguse valitseja suhtes kunagi varjanud ning võimalus anda praeguse suuna jätkumisse omapoolne tagasihoidlik panus oma häälega, mõjus talle kindlasti innustavalt.

Malelaual näitas ta pühapäeval tõelist iseloomu, pigistades justkui vee kivist välja. Kogu mäng ühel tiival, mõlemal 4 etturit vankri ja ratsu juures ning selline suurmeister nagu So kaotab taolise seisu ilma igasuguse vastupanuta. Aga ilmselt oli nii määratud, et see peab olema Karjakini päev. Karjakin - So

Partii Aronjan-Caruana lõpetas taaskord sadade tuhandete armeenlastest malefännide lootused sellele, et nende rahvuskaaslane taaskord male kõrgeimale tiitlile mängiks. 9. maailmameistri Tigran Petrosjaniga kaunistasid armeenlased oma vastilmunud uue rahatähe (Paul Keres jääb meie jaoks alati number üheks, aga nüüd on veel üks maletaja, kes oma riigi rahakupüüril). Aronjan on oma rahva silmis samuti väga kõrgel positsioonil, kuid jätkuvalt jääb tal midagi puudu sellest, et saavutada ka malehierarhias see kõige kõrgem positsioon.

Täna otsustas Aronjan valgetega minna all-in. Just nii saab iseloomustada tema keskmängus teostatud ülimalt riskantset etturi edasilüket enda kuninga eest. Otsuse objektiivne väärtus oli aga küsitav ning külmavereline Caruana ei lasknud ennast väga häirida. Ta tegi seda, mida ta pidi tegema – arvestas keerulises seisus usinalt variante ning lõppkokkuvõttes karistas Aronjani liiga kõrged riskid ära.

Aronjan - Caruana (7. voor)

Sellega väljus üks suurfavoriit esikohakonkurentsist, ameeriklane muutus aga üheks peafavoriidiks.

Partii Grištšuk-Mamedjarov oli lühike, kuid sisukas. Asjaarmastajate jaoks võib tunduda, et niimoodi küll ei peaks suurmeistrid mängima – me tahame näha pikka ja võitluslikku mängu! Aga asjalood lihtsalt on sellised, viik on võistlusmale täiesti loomulik osa. Vahel ka varajane käikude kordamisega viik (kui just ei ole tegemist tuhandeid kordi esinenud kordusmehhanismiga). Igatahes oli aser avangus hästi valmis ja venelane leidis, et viik on ratsionaalseim lahendus.

Kramnik-Ding partii oli vooru pikim ja väga suure vahega. Loomulikult läks venelane mängima valgetega ainult ühele tulemusele. Lootusrikkas keskmängus ei märganud ta aga hiinlase teravmeelset süsti tsentris ning ühtäkki olid musta vigurid väga tülikalt valgeid kimbutamas. Kramnik leidis parima väljapääsu lipu loovutamises vankri ja ratsu vastu. Kramnik ei hakanud seal üldse mõtlemagi mingi kindluse ehitamise ja sellesse varjumise peale – ta mängis endiselt ainult võidule!

Lõpuks sai ta küll endale uue lipu, kuid mitte täispunkti. Partii lõppes igavese tulega.

Järgmises voorus hakkas paistma, et Caruana on teistel eest libisemas. Mustadega saavutas ta nüris vene avangu variandis (jällegi lippude vahetusega) varsti meeldivama seisu ja So ratsavägi jäi väga ohtlikult vastase laagrisse kinni. Filipiini päritolu maletaja aga näitas seejärel oma parimaid omadusi ja kalkuleeris end vähemkvaliteediga lõppmängu, milles etturimaterjali nappuse tõttu minimaalsed ka musta võiduvõimalused. Hakkasid kumama ka motiivid kuulsast New Yorgis mängitud kahe Laskeri vahelisest partiist. Valge hoidis.

Pressikonverentsil ütles heatujuline So, et kaotada tal midagi ei olnud. Kui oleks võitnud tema ise, siis oleks muidugi õnnelik olnud, aga kui oleks võitnud Caruana, siis oleks see hea USAle…

So - Caruana

Grištšuk-Kramnik partii avanguduell lõppes mõneti ootamatult valgete moraalse võiduga. Kramnik pidi juba varakult lahendama keerulisi praktilisi probleeme, mis sarnanesid sitsiilia kaitse omadele, kuigi väljuti hoopis 1.d4st. Saša kiitis pärast partii lõppemist oma abilisi. On teada, et kohapeal on temaga kaasas suurmeister Vladislav Tkatšov, kes lisaks kõrgele mänguklassile on tuntud ka originaalsete avanguideede genereerijana.

Kulutas Kramnik aega, mis ta kulutas, sellest tõusis ka reaalne tulu. Avangust väljudes näitas tema kontoseis -1 ettur, kuid plusspoolele võis julgelt kanda vigurite aktiivsuse, mis minimaalset materiaalset miinust kindlalt kompenseeris. Üsna pea oli Kramnikul võimalus seis paari vahetuse abil ka materiaalselt täielikku balanssi viia ning siis oleks kindlasti järgnenud ka peatne käepigistus ning puhkama minek. Viimane siis nii mängijatel kui ka kommentaatoritel. Kuid hämmastav lugu – Kramnik lihtsalt keeldus status quo taastamisest. Ta mängis vähemetturiga võidu peale?! Pressikonverentsil (täna ta sinna siiski ilmus) teatas ta, et ei näinud mitte mingit ohtu enda jaoks ning arvas, et võib rahulikult edasi mängida. Aga vähemettur?

Sellised überoptimistlikud olukordade hinnangud on andnud tõuke paljude lustlike Kramniku meemide sünnile.

Pärast seitsmetunnist tööpäeva pidi eksmaailmameister lahkuma tühjade kätega.

Karjakini jaoks oli selleks vooruks selgunud, et Venemaal on jätkuvalt kõik kontrolli all. Sama kindlalt hoidis ta sündmusi kontrolli all enda mustas partiis Mamedjarovi vastu. Juba musta seitsmes käik oli maailma reitingu teisele numbrile üllatus. Karjakini ettevalmistus sealt aga alles algas. Idee oli talle ette söötnud sekundant Rjazantsev, nagu ette rutates öeldes ka järgmises partiis kasutatu.

Valge Mamedjarov neutraliseeriti väga kindlalt ning kui venelane on talveunest ärganud, siis aseri fännid ehk natuke juba muretsevad kas nende iidol liialt letargiliseks muutunud ei ole. Jah, Mamedjarov pole sisuliselt ohtlikes olukordades olnudki, kuid peab arvestama, et +2st edasipääsust ilmselt siiski ei piisa. Vaja on veel oma agressiivset palet näidata!

Ding saavutas Aronjani vastu valgetega soliidse ülekaalu. Tõele au andes, ilmselt soodustas seda ka tabeliseis – Aronjan tegi viimase katse ennast konkurentsi poole tagasi võidelda ning võttis mustadega suuri riske. Kuigi kes teab, võibolla ta pidaski oma valitud käike tugevaimateks.

Ding - Aronjan (8. voor)

Igatahes oli hiinlasel avangust väljudes soliidne pluss ja algas tehniline faas. Selles ei demonstreerinud Hiina noormees veel vajalikku küpsust ega kannatlikkust ning Aronjanil õnnestus üsna hõlpsalt Ding käike kordama panna.

9. voor näitas, et mõnede mängijate motivatsioon on juba kukkunud ning nende kohalolu laua taga on vaid formaal-füüsiline. So valis vastuseks Berliini müüri peale nürimast nürima variandi ning me ei tea endiselt kas Berliinis müüri kokkukukkumist näeme.

Aronjan-Mamedjarovil tekkis lauale kataloonia. Sellel avangul on hetkel menu. Must läheb seal lihtsalt klassikalisse varianti, liigutab seitsmendal käigul ühte, teist või kolmandat etturit ning esitab kõikjal valgele küsimuse – kus on Teie paremus? Ka Aronjanil ei õnnestunud sellele lihtsale küsimusele vastust anda – viik.

Karjakin mängis valgetega Kramnikuga. Pärast katastroofi eelmises voorus oli valge Karjakin tõesti viimane, mida Suur Vlad tahtnuks enda vastas näha. Tema isiklik skoor 15 aastat noorema rahvuskaaslase vastu on kõike muud kui positiivne. Hädad ei tule aga üksinda, Karjakin oli partiile kaasa võtnud mürgise uuenduse. Mitte sellise, mis Kramniku pooltarraschi lõplikult kinni pitseerib, kuid seda sorti isendi, millele kodus arvuti ja krõpsude taga vastuse leidmine lihtne, kuid praktilises partiis kaelamurdev.

Kramnikule ei mahtunud ilmselt pähe, et kuidas julgeb noormees niimoodi tema vastu arendamata seisu juures h-etturiga edasi tormata?! Ilma viivitamata andis ta vastulöögid tsentris. Niimoodi tegutsema õpetati teda ja paljusid põlvkondi enne teda. Male on tänapäeval aga hirmuäratavalt konkreetne mäng ning tegelikkuses kihutas must otse kuristikku. Karjakin sõi zeniliku rahuga ära suurtes kogustes materjali, tegi mõned raskestileitavad kaitsekäigud ning konsolideeris positsiooni. Kramnikul ei jäänud pärast ajakontrolli üle muud kui kell seisata. Juba neljandat korda kuue viimase partii jooksul…

Karjakin - Kramnik (9. voor)

Caruana-Ding. Ameeriklane jõudis väga lähedale. Ta surus valgetega terve partii, kuid hiinlane näitas kaitses üleloomulikku visadust. Siiski näis, et Caruana jõuab lõpuks kohale ja koos sellega terve punkti teistel eest ära. Vaid poolteist käiku enne partii lõppemist oli tal tõepoolest võimalik partii enda kasuks otsustada. Kuid supersuurmeister ei näinud pärast 7 mängutundi üsnagi elementaarset lahendust. Ta lihtsalt ei näinud seda.

Hiinlane saavutas viigi. Veel üks viik. Ta ei ole enam väga kaugel Anish Giri eelmiste pretendentide fenomenaalsest 14/14st.

Jäänud on veel 5 vooru. Caruana on favoriit, kuid ees on partii mustadega Mamedjarovi vastu. Ja on väga huvitav millise taktikaga aser sellele kohtumisele tuleb. Kas ta paneb kõik ühele kaardile?

Šansid on täiesti olemas ka Grištšukil. Ta kaotas esimeses voorus, kuid on sellest kosunud ning liikunud soliidse +1 peale. Partiisid võita ta oskab.

Kõige edukam oli viimane lõik aga Sergei Karjakinile. Kuidagi kaua võttis tal aega käimasaamine. Aga nüüd töötab mootor täistuuridel ja kes teab milliseid uuendusi Šotimaa lossis veel ette valmistati.

Saame seda kõike varsti näha.

Ja lõpetuseks tabeliseis pärast 9. vooru (Chess-Results):

Ranking crosstable after Round 9

Rk.   Name Rtg FED 1 2 3 4 5 6 7 8 Pts.  TB1   TB2   TB3 
1 GM Caruana Fabiano 2784 USA *** ½ ½ ½ ½ ½ 1 1 ½ 1 6,0 0,0 3 24,25
2 GM Mamedyarov Shakhriyar 2809 AZE ½ *** ½ 1 ½ ½ 1 ½ ½ ½ 5,5 0,0 2 23,25
3 GM Grischuk Alexander 2767 RUS ½ ½ *** ½ ½ 0 1 1 ½ ½ 5,0 0,0 2 20,75
4 GM Karjakin Sergey 2763 RUS ½ 0 ½ ½ *** ½ ½ 1 1 0 4,5 0,5 2 19,25
5 GM Ding Liren 2769 CHN ½ ½ ½ ½ ½ *** ½ ½ ½ ½ 4,5 0,5 0 20,50
6 GM Kramnik Vladimir 2800 RUS 0 0 1 0 ½ 0 ½ *** ½ 1 3,5 1,5 2 14,75
7 GM So Wesley 2799 USA 0 ½ ½ 0 ½ 0 ½ ½ *** 1 3,5 1,5 1 15,75
8 GM Aronian Levon 2794 ARM 0 ½ ½ ½ 1 ½ ½ 0 0 *** 3,5 0,0 1 17,00

Annotation:
Tie Break1: Direct Encounter (The results of the players in the same point group)
Tie Break2: The greater number of victories (variable)
Tie Break3: Sonneborn-Berger-Tie-Break variable

Kaido Külaots

Autorist:

KÜLAOTS, Kaido (sündinud 28. II 1976 Pärnus) on rahvusvaheline suurmeister, 8-kordne Eesti meister klassikalises males (1999, 2001, 2002, 2003, 2008, 2009, 2010, 2014), ta on võitnud või jaganud esikohta mitmetel rahvusvahelistel maleturniiridel. Kaido on kuulunud Eesti malemeeskonda iga kahe aasta tagant toimuvatel maleolümpiatel perioodil 1998-2010.

kommentaarid

Möll pärast esimest puhkepäeva

Maletajad olid oma esimese puhkepäeva auga välja teeninud. Samuti oli neile selge, mida rahvas neilt pärast hingetõmbe pausi ootab – vaatemängu, täpselt samasugust nagu ka enne puhkusele minekut. Suur osa 4.-6. vooru partiidest olidki hullumeelsed.

14. märts oli Pii päev, 3.14. Ja võibolla ühtlasi päev, mis tegi maleajalugu. Leidis aset partii Kramnik-Caruana. Mõlemad pretendendid matšile Carlseni vastu. Mitte ainult formaalselt, vaid ka sisuliselt. Kramnik poole punktiga ees - kas läheb ta mängima võidule viigiga taskus? Niimoodi võis tunduda 5 esimest käiku. See, mis edasi toimus, ei allu aga tavaanalüüsile. Partii oli nagu ameerika mäed. Või Kramniku poolt vaadates nagu vene rulett. Ühe partii jooksul oli sündmusi samapalju kui mõnel teisel superturniiril kokku. Kramnik pingutas keskmängus seisu komplitseerimisega selgelt üle ning jäi lõhkise küna ette. Seda arvuti hinnangul. Laual aga oli sel hetkel lugematu arv vabaettureid. Nende loendamisegagi oli raskusi, mis seal siis veel objektiivsest seisuhinnangust rääkida. Igatahes hakkas Caruana tõld ajapuuduses sohu liikuma ning ajakontrolliks selguski (neile, kes arvutite taga istusid), et Suurel Vladil on võiduseis. Kuid ei õnnestunud temalgi laual toimuvat hallata. On tavaline nähtus, et ajakontrolli saabumine ei pruugi erilist kergendust tuua, pole lihtne muutunud oludes orienteeruda. Kramnikki ei saanud sotti millist etturitest peaks nihutama. Sel hetkel, kui tema arvates oli raske tööpäev lõpule jõudmas ja ootamas Caruana peatne õnnitlev käepigistus, leidus ameeriklasel kuratlik vasturessurss, mis uuesti kõik pea peale pööras. Initsiatiiv oli taas omanikku vahetanud. Ent hämmastav lugu, kui Caruana pakkus mõne aja pärast riukaliku ratsuhüppe järel viiki, siis Kramnik keeldus sellest. Mis siis, et partii trend ei olnud enam tema jaoks soodne. Venelase eneseusk on piiritu! Seekord maksis see talle aga paraku kätte ja ajapuuduses ta siiski blunderdas – miski inimlik pole temalegi võõras. Edasine oli juba vormistamine. Caruana oli liikunud liidripositsioonile.

Fabiano Caruana (paremal) on poolel distantsil üks suursoosikuid. Foto: ekraanitõmmis youtubest.

Kramnik - Caruana

Samas voorus leidis aset partii Grištšuk-Ding. Kaks väga huvitavat malet pakkuvat mängijat sel turniiril. Valge kahis avangus viguri! See ei olnud uus kahing, selle pommiga oli omal ajal välja tulnud eksmaailmameister Vesselin Topalov, saades magusa Toiletgate´i järgse võidu igirivaali Kramniku vastu. Aga tollest ajast on suur hulk vett merre voolanud ja paljud ligi 10 aasta tagused miinid on praeguseks ohutuks tehtud. Grištšuk ütles pressikonverentsil, millised tema osalusel on alati vaatamist-kuulamist väärt, et uuendust, mida ta selles partiis demonstreeris, Stockfish ei kuva, küll aga AlphaZero. Härra Dingil, nagu Grištšuk nimetas, õnnestus seisu siiski koos hoida, olgugi et valge tõhusal kaasabil.

Grištšuk-Ding

Totaalselt untsu läks partii Karjakinil. Ta avas 1.d4ga, mis ei ole nö tema käik. Aronjani vastu valmistuda kõige keerulisem ei ole ja lauale tuligi Viin läbi Ragozini järjekorra. Ometi õnnestus Karjakinil asjad täiesti sassi ajada ja suurema osa partiist oli ta lootusetu seisu kaitsja rollis. Kuigi ta seal tublisti musta teele tõkkeid püstitas, jäi sellest ometi väheks. Paljud arvasid pärast seda partiid, et nüüd saab Aronjan enesekindluse tagasi ja ta demonstreerib kõigile oma tegelikke võimeid…

So näitas kõigile, et peksupoisiks ta siia tulnud ei ole, väga kaugel sellest. Mamedjarovi vastu võrdsustas ta mustadega ilma probleemideta ja punkti poolitamine oli vältimatu.

Viienda vooru staarpartii oli ilma kahtlusteta Aronjan – Grištšuk. Sellest pidanuks saama Aronjani suure comebacki jätk. Kuid selleks ta ei saanud…

Grištšuk ehitas mustadega lauale benonilise. See on riskantne avangusüsteem, mis pakub küll mustale võimalusi võidule mängimiseks, kuid on strateegiliselt väga riskantne. Nagu spetsid ütlesid: ka väga hea benoni on lõppude lõpuks ometigi benoni – mu kurbuse poeg, nagu ta heebrea keeles on.

Aronjan mängis avangut väga hästi, kuid edasiseks teda ei jätkunud. Kaos laual oli liiga suur. Üks Aronjani otsus oli selline, mida ta hiljem selge peaga mitte kuidagi seletada ei osanud. Selmet võtta tulega ära vastase oda, andis ta tuld hoopis teisel, täiesti seletamatul viisil. Edasi oli juba õnn, et asjad päris koledaks ei läinud ja ikka pool punkti koju tuli. Ometi oli sellise šansi kasutamata jätmine Aronjanile šokk. Grištšuk aga ütles konverentsil – eile jätsin pool punkti võtmata, täna võtsin pool punkti üle – kõik on normaalne.

Ülejäänud kolm partiid lõppesid viigiga ilma suuremate seiklusteta. Karjakin näitas, täpselt nii nagu eile Wesley So, et ka turniiritabeli lõpuosas paiknevad mängijad on sellegipoolest väga tõsised mängijad, nad ei ole nõus vastu võtma autsaideri rolli. Täna näitas ta suurepärast avanguettevalmistust (treenerite brigaad on tal ju võimas) ja võrdsustas mustadega ilma igasuguste valudeta ühe favoriidi Caruana vastu.

Kuues voor. Tundub kangesti, et pretendentide turniir lihtsalt ei ole Aronjani jaoks. Wesley So otsustas täna mängida šedöövri ja just Aronjan oli see õnnetu, kes sel päeval tema vastas pidi istuma.

Täppisettevalmistus So poolt, Aronjan on mustadega sageli avangus ettearvatav. Positsiooniline etturiohver, energiline tegutsemine keskmängus koos selle vormistamisega materiaalse ülekaaluga lõppmänguks. Ning siis juba selle kiirustamata, kuid kindel punktiks realiseerimine.

Suurmeistrid Gustavsson ja Svidler analüüsimas partiid So-Aronjan. Sin paistab mustal kõik korras olevat. Foto: ekraanitõmmis yobube ülekandest.

So - Aronjan 

So ja Aronjan on nüüd ühe pulga peal. Kui aga esimesel on kindlasti mängulust tagasi ja oodata võib temalt mida iganes, siis Aronjani tiitliambitsioonid on nüüdseks küll saanud vaat et pöördumatu tagasilöögi. Aga vaatame, mängida on siiski üle poole turniiri.

Grištšuk, hämmastav lugu, ehitas lauale teise benoni järjest. Enneolematu juhtum sellisel tasemel. Sašal ei ole väikeste seikluste vastu midagi, mitmendas partii järjest valib ta lauale tekitada kaose. Asi ei läinud küll nii hullumeelseks kui eile Aronjani vastu, kuid mõnus vastumäng ja pool punkti tulid sellegipoolest.

Ding-Karjakin partiis neutraliseeris (teine neutraliseerimine järjest) Karjakin kindla käega Hiina brigaadi avanguliini ning tulemuseks käikude kordamisega punktipoolitus.

Ning lõpuks partii Mamedjarov-Kramnik. Väga oluline partii! Tundub, et ohtliku konkurendi vastu mustadega viik peaks Kramnikule olema okei. Aga jälle on tegelikkus hoopis midagi muud. Kramnik võrdsustas kenasti seisu pooltarraschis, milles ta meie aja suuremaid spetsialiste. Kuid võrdustamine ei tähenda veel võitu. Ühel hetkel oli asi tüürimas kolmekordse seisukorduse poole, kuid Kramnik ei arvanud sellest midagi ja mängis edasi. Hästi, mängida võis seal küll, kuid mingist hetkest alates Kramnik went bananas, ta lihtsalt keeldus tunnistamast tõsiasja, et võidu peale saab mängida ainult valge ning aeg on hädapidurit tõmmata ja viik fikseerida. Ülimalt impulsiivne etturi edasitõuge viis ta otse kuristikku.

Vahepeal oli Norra televisioonis sõna võtnud maailmameister ise ning kinnitas seal, et soovib endale vastaseks kindlasti võimalikult tugevat vastast. Seejuures täpsustades, et kui Berliinis võidab Caruana, kes praegu ka juhtimas on, siis sobiks see talle väga hästi.

Aga võimalused on veel kõigil.

Kaido Külaots

Autorist:

KÜLAOTS, Kaido (sündinud 28. II 1976 Pärnus) on rahvusvaheline suurmeister, 8-kordne Eesti meister klassikalises males (1999, 2001, 2002, 2003, 2008, 2009, 2010, 2014), ta on võitnud või jaganud esikohta mitmetel rahvusvahelistel maleturniiridel. Kaido on kuulunud Eesti malemeeskonda iga kahe aasta tagant toimuvatel maleolümpiatel perioodil 1998-2010.

kommentaarid

Pretendentide turniir Berliinis. 1.-3. voor

Aasta olulisim turniir on käima läinud! 8 osalejat on võistlusesse sisse elanud, mõni paremini, mõni mitte nii hästi.

Enne malelise osa juurde asumist tasub kindlasti öelda mõned sõnad ka korraldusliku poole kohta – sel võib malelaual toimuvaga teinekord olla pisut rohkem kui kaudne seos.

Mängukohaks on KühlHaus Berlin. Eesti keeli siis Berliini külmhoone. Varasemalt kasutati seda kompleksi tõepoolest eelkõige laohoonena, kuid tänapäeval on ta ümber profileeritud erinevate sündmuste läbiviimiseks.

Nüüd jõudis sinna meie jaoks kõige põnevam sündmus – Pretendentide turniir.

Arvamusi on venue kohta olnud erinevaid. Garri Kasparov salvas oma Twitteris, et FIDE on maletajad jällegi viinud keldrisse, illustreerides oma säutsu visuaalselt süngete sügavusse viivate trepiastemetega.

Agoni CEO Ilja Merenzon aga rääkis, et kõik on täielikult kooskõlas Agoni visiooni ja strateegiaga – mängukohas domineeriv tellis ning loft ongi see, mis nende nägemuses võiks tippturniiride miljööle palju lisada. Samuti oli nende jaoks oluline, et meedial/pealtvaatajatel avaneks vaade aktsioonis maletajatele otse ülevalt. Uued rakursid – uudsed elamused.

Märgin meeldetuletuseks, et Agoni näol on tegemist kompaniiga, kellel on õigused nii Pretendentide turniiri kui ka MM-tiitlimatši enda läbiviimiseks. Selleni viis neid mõned aastad tagasi kommertstehing FIDEga.

Mängijatelt endilt on tingimuste suhtes esialgu olnud kuulda küllalt palju ka kriitilisi noote. Esimese vooru järgne kriitikarahe oli nii intensiivne, et mõni hakkas juba tõsiselt muretsema, et mis ja kas nüüd üldse edasi saab. Suurim kriitika kostus nende huulilt, kes olid juhtumisi esimese voorus kaotanud. Tõsi, nii Grištšuk kui ka Karjakin rõhutasid, et kriitikal ei ole miskit ühist just lõppenud partii tulemusega.

Toodi välja puudujäägid tualettruumi standardis, kuid samuti ka aktsepteerimatult kõrge müratase vooru ajal. Nagu juba märgitud, siis pealtvaatajatele avaneb vaade maletajatele ka otse ülalt ning seda mitmelt tasapinnalt. Kui ennast lobisema unustatakse, siis kostub see päris kenasti mängijateni.

Varasematest aegadest on tuttav lahendus, kus mängijad on täielikult pealtvaatajatest isoleeritud piltlikult öeldes helikindlasse klaaskuplisse – nii ei jõua maletajateni ükski väline helisignaal. Agon on organiseerimisel läinud teist teed. Veelkord Kasparovit tsiteerides – kui panna maletajad hämarasse maaalusesse ruumi, ning vaadata neile ülevalt alla nagu Colosseumis, siis võitlevad nad nagu gladiaatorid!

Pärast kolmandat vooru võib tõdeda, et konstruktiivsele kriitikale on reageeritud ning organisatoorseid puudujääke on likvideeritud. Maletajad on aga tõepoolest võidelnud gladiaatorite vääriliselt.

Kui võtta ette eelmine Pretendentide turniir ja analüüsida selle resultatiivsust, siis võis karta, et selgi korral saab vähemasti algus olema väga luurav ning mitteresultatiivne. Üks huvitav fakt CT 2016lt – üks toonastest osalejatest, Anish Giri, lõpetas kõik oma 14 partiid viigiga. Sellega kindlustas ta pikaks ajaks enda suunas tögavad säutsud ja kommentaarid. Seekord on noormees kohal Vladimir Kramniku sekundandina ning just Kramnik on see, kes on stardilõigul kõige rohkem pauku teinud!

Foto: salvestus Youtube videost

Kramniku kogemused on üüratud ning nö turniirile sisseelamisega pole ta olnud mitte mingeid probleeme. On muidugi võimalik, et Kramnik asetabki teadlikult rõhu tugevale stardile/esimesele poolele. Kui asi läheb distantsi peale, siis võib eelis tekkida mängijatel, kes vanuse poolest sobivad Kramnikule, ütleme nii, tugevalt nooremateks kolleegideks.

Esimeses voorus Grištšuki vastu ei plaaninud ta valgetega üldsegi lõhata mingit avangupommi, vaid asetas rõhu keskmängule. Väga ratsionaalne valik – Grištšuk on tuntud ajapuuduse sõltlane ning ei ole paha kui ta igal käigul mitmekesiseid probleeme lahendama panna, ilma pikkade forsseeritud variantideta.

Grištšuk lõi lauale loomingulise seisu, kuid seda paraku koos kaasnenud ajapuudusega. Tekkinud kaost ei suutnud ta hallata ning Kramnik võttis külmavereliselt esimese punkti.

Kramniku teine partii oli märgiline. Ta mängis taas sootetšestvenniku, nüüd Karjakini, vastu. Tuleb märkida, et paarimine on poolenisti sunduslik, põhimõttel, et sama riigi mängijad ei kohtuks omavahel lõpuvoorudes. See peaks siis vältima potentsiaalset kollusiooni, kui üks enda šansid juba minetanud mängija teist sama riigi mängijat „abistab“. See on siis kauge kaja Curacao päevilt, kus Fischer suurest riigist pärit konkurente kokkumängus süüdistas. Usun siiski, et tänapäeval on see reegel puhtformaalne.

Aga Kramniku ja Karjakini partiis tekkis lauale … Berliini müür! Ja Kramnik mängis valgetega. See ei ole igapäevane vaatepilt. Ise ta märkis, et tundis väga suurt rõõmu, kui sai seda seisu nautida valgete poolt! Tal õnnestus Karjakinile püstitada tõsiseid probleeme, kuid „kaitseminister“ oli siiski ülesannete kõrgusel.

Ja siis tuli kolmas voor. Veidi utreeritult võib öelda, et see oli päev, mis muutis malemaailma.  

Aronjan valis Kramniku vastu esimeseks käiguks R.J. Fischeri (ja ka L.I. Brežnevi) lemmikkäigu e2-e4. Varsti pidi ta seda otsust koledal kombel kahetsema… Mitte milleski süüdi olev Aronjan astus miinile, mida Kramnik oli paar aastat hoidnud hoopis Carlseni või Anandi tarbeks. Tagasiteed enam ei olnud. See tuletab kangesti meelde 2014. a. Pretendente Hantõ-Mansiiskis, mil juba esimeses voorus Aronjan kaotas Anandile. Toona lõpetas Vishy esikohal ja miljonimatšil Carlseni vastu, Aronjan aga tabeli sügavikus. Kas tõesti on midagi analoogset kordumas selgi korral – turniiri eakaim mängija edasi ja turniiri peafavoriit (minu jaoks kindlasti) kahvatum kui KühlHausi seinad? Veel on siiski väga vara teha lõplikke järeldusi.

Aronjan - Kramnik (3. voor)

Teised mängijad on praeguse hetkeni kindlalt Suure Vladi varjus.

Tõsi, päris hea mulje on jätnud ka reitingufavoriit Mamedjarov ning Caruana. Eile mängisid nad omavahel põnevuspartii, mis lõppes viigiga alles seitsmendal tunnil. Tähelepanu väärib Mamedjarovi ülim kompromissitus. Esimeses voorus oma vana sõbra (ja muuseas ka tööandja 2016 MM-matši päevilt) Karjakini vastu loobus ta avangus mustadega efektsest jätkust, mis oleks koheselt lahendanud kõik mured, kuid viinud suure tõenäosusega kiire viigini. Ta eelistas hoida pinget ning lõpuni ei pidanud vastu isegi sam ministr oboronõ.

Ka eile läks ta Caruana vastu kõrvale võimalikust käikude kordamisest ja seda väga ebaselges seisus ning vähese aja juures. See suhtumine võib viia teda väga kaugele. Või hoopis… Saame näha.

Huvitavat malet on näidanud Aleksandr Grištšuk. Tema probleem esimeses voorus Kramnikuga oli ehk see, et ta närveeris siis liiga vähe. Teiseks vooruks Wesley So vastu olid asjad veidi muutunud. Pressikonverentsil ütles ta küsimusele vastates, et kui mängija tähtsates partiides ei närveeri, siis on temaga midagi valesti. Kui tegemist ei ole just kontrollimatu üle keha värisemisega, siis on asjad hästi.

Igatahes So vastu tundus tema ärevusaste olema optimaalne ja tulemuseks tõeline šedööver!

Grištšuk - So (2. voor)

Sümpaatne on olnud turniiri debütandi Dingi esinemine. Jätkuvalt on teda raske ette kujutada selle turniiri võitjana ja Carlseni väljakutsujana, kuid noormees on näidanud sisukat ja kartmatut malet. Fotoreportaažid sündmuskohalt on paljastanud, et temaga on Berliinis kaasas ei keegi muu kui Hiina meteoriit Wei Yi. Seni sujub kahe noore mehe koostöö kenasti.

Ülejäänud mängijad ei saa seniks millegagi hõisata. Õnnetut Aronjani ma juba märkisin. Tal olid väga tõsised võimalused võtta täispunkt juba esimeses voorus Dingi vastu, kuid ta ei olnud selle võtmiseks siiski veel valmis ning tüüris partii viigisadamasse. Kõigest pool punkti, kuid samas ka tõsine märk.

Aronjan - Ding (1. voor)

Loodan siiski väga, et ta oma mängumasina (ja ka psühholoogilise konditsiooni) korda saab.

Kui Karjakin jääb liialt kaitseministri rolli toppama, siis sellisel turniiril suurt loota ei ole. Jah, Carlseni vastu matšis jõudis ta sensatsiooni lävele, kuid seal toimetas ta täielikult kaitsest lähtuvalt. Carlseni enesedestruktsioonist tulenevast ühest võidust oleks äärepealt piisanud tiitlivõiduks. Siin aga on kindlasti vaja võita rohkem. Seni ei ole Karjakinil veel õnnestunud oma agressiivset poolt valla päästa.

Spordis peab keegi alati olema ka viimane ning praeguse seisuga on sel tänamatul positsioonil Wesley So. Veel üsna hiljuti oli periood, mil So tegi peaaegu kõigi aegade pikima kaotusteta partiide seeria. Seetõttu oli üsnagi üllatav näha, et kahest esimesest partiist ei laekunud tema kontole punktipoolikutki. Nigel Short kommenteeris paljude arvates hea maitse piire ületavalt, et pühapäeval Wesley So palvetele ei reageeritud. Põhjus – jumalal oli siis puhkepäev.

Ise arvan, et just tänu oma vankumatule usule leiab So siiski jõudu sellest raskest olukorrast välja tulemiseks ning kerge eluga tema vastased kindlasti arvestada ei saa.

Täna on gladiaatoritel puhkepäev, kõik malehuvilised ootavad kannatamatult järgmisi lahinguid!

Kaido Külaots

Autorist:

KÜLAOTS, Kaido (sündinud 28. II 1976 Pärnus) on rahvusvaheline suurmeister, 8-kordne Eesti meister klassikalises males (1999, 2001, 2002, 2003, 2008, 2009, 2010, 2014), ta on võitnud või jaganud esikohta mitmetel rahvusvahelistel maleturniiridel. Kaido on kuulunud Eesti malemeeskonda iga kahe aasta tagant toimuvatel maleolümpiatel perioodil 1998-2010.

kommentaarid

Pretendentide turniir Berliinis. 10.-27. märts

Juba õige varsti algab Saksamaa pealinnas male üks tippsündmusi – pretendentide turniir. Võistlustulle astuvad 8 absoluutset tippu, kel kõigil usutavasti ainult üks eesmärk – võita see turniir ning koos sellega kvalifitseeruda sügisel tiitlimatšile maailmameister Magnus Carlseni vastu.

https://worldchess.com/berlin/

Võib tunduda, et nii tugeval turniiril on ka teine koht suurepärane. Kindlasti annaks see kinnitust maletaja ekstraklassist, kuid esimesena MM-tiitlimatšilt väljajäämine ambitsioonikat maletajat ilmselt siiski väga õnnelikuks ei teeks.

On kohane meenutada, et korduv teiseks jäämine just pretendentide turniiridel teenis meie Paul Keresele pisut mõru alatooniga Igavese Teise tiitli. Keres tuli teiseks (või jagas seda kohta) neljal korral. Viimati juhtus see aastal 1962, mil maailmameistri väljakutsuja selgitati kaugel Hollandi Antillidel.

Too, Curacaol toimunud turniir, oli üldse üsna ajalooline. Pärast seda tuli pretendentide turniiridesse poole sajandi pikkune paus, sest MM-matšile kvalifitseerumise formaati muudeti. Suuresti turniiri noorima mängija, R.J. Fischeri valjude protestide tõttu. Tema väitel mängisid „venelased“ omavahel silmnähtavalt pehmelt, et siis säästetud energiavarudega tema kallale söösta. Järgmises tsüklis rakendati juba pretendentide matše.

Pretendentide turniir tuli areenile tagasi alles aastal 2013. Londonis toimunu osutus tõeliseks spektaakliks. Turniir oli sisukas ja ülimalt pingeline kuni viimase vooru ajakontrollini. Võitjaks tuli Magnus Carlsen, kes samal aastal end vääramatult ka maailmameistri troonile tüüris ning seniajani teenitult malemaailma valitseja on.

Turniiri formaat näeb ette 14 vooru. Kõik mängivad kõigiga 2 partiid. Curacaol oli osalejaid samapalju, kuid kõik mängisid kõigiga … 4 partiid! Uskumatu maraton, mida ei pidanud vastu igaüks. Pärast kolmanda ringi lõppu, kui Paul Keres oli ainuliider, ei võimaldanud Mihhail Tali tervislik seisund turniiri enam jätkata.

Berliinis on kliima pehmem, turniir kaks korda lühem ning mängijate füüsiline konditsioon eeldatavasti laitmatu, nii et ilmselt jätkub võitlejaid turniiri lõpuni.

Ajakontroll on tund ja 40 minutit 40le käigule, seejärel 50 minutit 20le käigule ning siis 15 minutit partii lõpuni. 30 sekundit käigu eest lisandub partii algusest. Ehk siis igati pikk ja klassikaline ajakontroll, mitte midagi ei ole „jälgitavuse huvides“ kahandatud. Täpselt sama kontrolliga mängisin ma äsja Moskvas Aeroflot openit. Sain seal sünnipäevakingiks 7-tunnise partii. Oma jõudu ei säästa lühikestele partiidele orienteerumisega kindlasti ka pretendendid.

Mängitakse režiimis kolm mängupäeva, 1 puhkepäev. Magnus Carlseni vastane saab selgeks 27ndal märtsil. Lisaks MM-tiitlimatšile on pretendentide võitjale boonusena ette nähtud 95 tuhat eurot.

Aga vaatame lähemalt üle, kes on need meie aja kaheksa kanget.

 

Šahrijar Mamedjarov (32, Aserbaidžaan)

ELO 2809

Pretendent läbi FIDE Grand Prix´

Foto: www.bestofchess

Aserbaidžaan on ilma igasuguse kahtluseta maailma tippmaleriik. Meie alale suunatakse mõõtmatus koguses vahendeid, korraldatakse tippturniire (Bakuu Maleolümpia 2016), kindlustatakse finantsiliselt oma tippmängijate maleline tegevus ning palgatakse parimaid treenereid välismaalt. Kõik see annab reaalseid tulemusi. Mamedjarov ei ole mitte ainult möödunud kangest kodusest konkurendist Teimur Radžabovist, vaid ülimalt kiire tõusuga katapulteerunud lausa teisele kohale maailma reitingutabelis!

Kompromissitu maletaja, kes veel hiljuti kaldus ehk liiga sageli võidule mängides sildu põletama. Viimasel ajal on aga lisandunud küpset tasakaalukust ning see teeb ta veel ohtlikumaks.

 

Vladimir Kramnik (42, Venemaa)

ELO 2800

Pretendent korraldajate wild cardiga

Kui Kramnik kaotas septembris turniiril Mani saarel pimeloosiga esimeses voorus Fabiano Caruanale, siis tõmmati üldsuse poolt tema pretendentidele kvalifitseerumisele kriips peale. Nimelt langes ära tema eeldatavalt viimane õlekõrs – aasta reitingu keskmisega kvalifitseerumine. Kuid kübaras oli üks jänes veel siiski alles – üks koht oli korraldajate otsustada. Nominent pidi vastama ühele vastuvaidlematule kriteeriumile, tema reiting viimase aasta listidel pidi olema pidevalt vähemalt 2725. Neid tublisid oli üksjagu, kuid valituks osutus eksmaailmameister. Põhjus lihtne, turniiri peasponsor on Vene taustaga PhosAgro ning maksjal on teadagi õigus tellida ka muusika.

Valik on aga kahtlemata väärikas. Mees, kes lükkas troonilt Garri Kasparovi enda!

Kramnik on suhteliselt kindlalt vanim pretendent ning see võib (kuigi kindlasti ei pruugi) osutuda tema viimaseks šansiks mängida matši kõrgeimale tiitlile. Kui ta sinna jõuaks, siis võivad tema šansid praegustest pretendentidest olla ühed parimad. 2013 oli ta Londonis väga lähedal, kuid see osutus juba Magnus Carlseni tsükliks. Kelle tsükkel on nüüd?

Äsja lasti välja uudisnupp, mille kohaselt abistab Kramnikut noor india-vene juurtega suurmeister Anish Giri. Üks maailma tugevamaid suurmeistreid, kes sel korral jäi ise pretendentide ukse taha.

 

Wesley So (24, USA)

ELO 2799

Pretendent reitinguga

Kui ma mängisin Wesley So vastu viimases voorus 2010 aasta Maleolümpial Hantõ-Mansiiskis, siis esindas ta veel Filipiine (Eesti võitis selle matši). Viimastel aegadel on aga USAs aset leidmas malebuum (muidugi ei saa võrrelda post-Reykjaviki omaga, kuid siiski), mille käigus on muuhulgas tundmatuseni tugevdatud riigi koondist, mis viimasel Maleolümpial tõi pärast 40-aastast vaheaega Ühendriikidele olümpiakulla! Nende absoluutne võtmemängija oli siis Wesley So. Üleminek USA alla ei olnud valutu, kuid huvitatud osapoolt motiveeritus oli suur ning mänglevalt said lahendatud ka finantsilised küsimused.

Wesley So ei ole pärast suuri võite kunagi unustanud tänada ka kõrgemaid jõudusid – tegemist on tõsiselt uskliku suurmeistriga.

 

Levon Aronjan (35, Armeenia)

ELO 2794

Pretendent läbi Maailma karika

Nii nagu Aserbaidžaanis, on ka selles Kaukaasia riigis meesmaletajad erilises staatuses. Aronjan on kahtlemata Armeenia üks armastatumaid sportlasi.

Eelmist aastat nimetati maleavalikkuses Aronjani aastaks. Tal õnnestus kõigile näidata, milline on tema tõeline potentsiaal. Seda enam, et pärast pikaldaseks veninud tagasihoidlikku perioodi kiputi teda juba nö maha kandma.

Aronjanil õnnestus ülekaalukalt võita kevadel Karlsruhe/Baden-Badeni turniir. Eespool maailmameistrit ennast. Olin ise selle turniiri Karlsruhe osas kohal, mängisin kaasa tugevat openit.

Mis veel magusam, parimaks osutus ta ka Carlseni kodumaal, Stavangeri turniiril, kus ta nauditavas heitluses ka Carlseni alistas. See oli turniir, millest tugevamat ei ole olemas. Kohal olid kõik.

Sügisel kohtusin Aronjaniga uuesti – Maailma karikal Tbilisis. Mõistagi võttis ta seda turniiri täie tõsidusega. Igal päeval kohtasin teda õhtul spordisaalis. Kui aga mina tegin trenni oma kava järgi, siis temal oli kaasa võetud füüsilise ettevalmistuse treener.

Aronjan kestis ligi kuuajalise maratonturniiri kenasti lõpuni ning väljus võitjana. Koos sellega kindlustas ta endale ka koha pretendentidel.

Loetud päevad pärast Tbilisit toimus Aronjani elus veel üks tähtis sündmus – ta abiellus oma kauaaegse elukaaslasega. Pulmas olid muidugi ka riigi kõrged ametiisikud, alustades riigi presidendiga.

Levinud arvamuse kohaselt on Aronjan maleliselt juba ammu olnud valmis vallutama kõige kõrgemaid tippe, kuid et psühholoogilises plaanis jäävat midagi vajaka – kriitilistel hetkedel ei olevat ta päris tema ise jne.

Samas on kindel see, et sellist turniiri kui Maailma karikas ilma tugevate närvideta ei võida. Ise usun, et Aronjan on valmis.

 

Fabiano Caruana (25, USA)

ELO 2784

Pretendent reitinguga

Wesley So kõrval teine supersuurmeister, kellega USA on oma ridu tundmatuseni tugevdanud.

Caruanaga oli minu enda esimene kokkupuude minu jaoks mälestusväärsel Gibraltari turniiril 2011 aastal, mil temaga viiendas voorus viigistasin. Caruana oli juba toona maletaja reitinguga 2700+.

Maletaja, kelle järgi on sündinud ütlemine „Caruanat tegema“. 2014a võitis ta Sinquefieldi superturniiril järjestikku seitse esimest partiid! Kas midagi taolist kunagi kellelgi veel õnnestub, ei ole üldse kindel. Silmas pean siis ikkagi analoogset seeriat absoluutsel superturniiril.

Viimasel aastal noor ameeriklane nii efektseid tulevärke pakkunud ei ole, ise peab ta oma eelmist aastat üsna tagasihoidlikuks. Tõsi, aasta lõpetas ta võiduga London Classicsil, kus oli kohal ka maailmameister.

Eelmistel pretendentidel Caruana osales ning oli tegelikult kuni päris viimase vooruni esikohakonkurentsis, kui jäi siiski mustadega must win olukorras alla Sergei Karjakinile.

Caruanat peetakse üheks kõige ohtlikumaks võimalikuks vastaseks Carlsenile. Tal on läinud korda norralast päris mitmel korral võita. Tõsi, kaotanud on ta siiski rohkem.

 

Ding Liren (25, Hiina)

ELO 2769

Pretendent läbi Maailma karika

See pidi ükskord juhtuma! Maailma rahvaarvult suurima riigi esindaja male pretendentide turniiril. See pidi juhtuma seepärast, et on teada kui tõsiselt hiinlased male arendamisse enda riigis suhtuvad. Ja kui lood on korras finantsidega ning paigas treeningsüsteem, siis päris kindlasti ei jää asjad ka inimressursi taha J

Mitte eriti palju aastakümneid tagasi olnuks raske ette kujutada kedagi Hiinast kunagi tulevikus kaasa rääkimas mängudes male maailmameistri tiitlile. Nüüdseks on jõudude vahekorrad tundmatuseni muutunud.

Maailma kõigi aegade paremuselt teine naismaletaja on Hou Yifan. Kerge ei ole tema vastu ükskõik millisel eliitsuurmeistril. Üks Hiina male tähtsündmusi oli Tromsö Maleolümpia, kus Hiina mehed šokeerisid maleilma ning võitsid kulla!

Nüüd on siht seatud kõige kõrgemale - meeste maailmameistri tiitlile. Hiinlased on väga järjekindlad ning võimatut pole midagi. Hiina visaduse kehastuseks võib pidada nende esinumbrit Ding Lireni. Maailma karikal Tbilisis liikus ta süsteemse järjekindlusega finaalini välja. Sellega kindlustas ta endale ka pretendentide koha.

Hiinlane mängib nii kõrges mängus esmakordselt ning ehk napib suure triumfi saavutamiseks veel kogemusi. Raske öelda kuidas mõjus Dingile novembris häving Magnus Carlseni vastu Champions Showdownil. See oli erinevate ajakontrollidega kiir- ja välkmale matš, milles maailmameister ei andnud hiinlasele mitte mingit armu. Ehk siiski see suur allajäämine Dingi enesekindlusesse pöördumatut mõra ei löönud.

 

Aleksandr Grištšuk (34, Venemaa)

ELO 2767

Pretendent läbi FIDE Grand Prix

Aleksandr Grištšukiga mängisin esimest korda samal turniiril aastal 1992. Siis toimus Duisburgis noorte MM. Mina mängisin hea turniiri U16 vanuselassis, Grištšuk tuli hõbedale kõige väiksemate poiste seas, U10 turniiril. Toona ma muidugi nii väikestele tähelepanu pöörata ei osanud.

Selgelt mäletan teda aga juba 2000a Istanbuli Maleolümpialt, kui ta kuulus väga noorena Venemaa kuldsesse koondisesse.

Kuu aega pärast seda jõudis ta FIDE MMil poolfinaali, olles veerandfinaalis välja lülitanud suurepärase etteaste teinud Jaan Ehlvesti.

Niisiis on Grištšuk oma suhtelisele noorusele vaatamata kõrgematel orbiitidel olnud tiirlemas juba päris kaua.

Väga lähedale MM tiitlimatsile jõudis ta 2012a, mil ta kaotas pretendentide finaalmatšis Boriss Gelfandile.

Väga hea kooliga universaalne maletaja, kes orienteerub suurepäraselt erinevates seisutüüpides. See võimaldab tal olla paindlik avangute valikus, mis omakorda raskendab vastastel täppisettevalmistust.

Probleemiks on aeg-ajalt osutunud liiga sügavale sukeldumine, millega tihti kaasneb ajapuudus.

 

Sergei Karjakin (28, Venemaa)

ELO 2763

Pretendent eelmise MM tiitlimatši kaotaja õigusega

Maletaja, kel õnnestus 2016a lõpus Magnus Carlsenil oma tiitli kaitsmine ootamatult raskeks muuta. Võib arvata, et maailmameistrile hakkas Karjakini sitkus raskete seisude kaitsmisel frustreerivalt mõjuma ning talle oli suur kergendus kui tal lõpuks õnnestus matš siiski kiirmale tie-breaki viia, kus venelasel enam šansse ei olnud.

Selleks, et üldse Carlseniga matšini jõuda, tuli aga Karjakinil võita eelmine pretendentide turniir. Seega ta kindlasti teab, kuidas seda teha. Toona, tõsi küll, olid tal abiks ka koduseinad. Venemaal on Karjakin tänapäeval kahtlemata kõige tuntum tegevmaletaja ning igakülgne toetus on talle seal garanteeritud.

Oma kõige esimese partii Aeroflot Openil mängisin ma 2002a just Sergei Karjakini vastu. Toona istus minu vastas väike 12-aastane poiss, kes vaevalt küündis malenditeni laua teises otsas. Poiss kaitses end sitkelt ning ahastades pidin leppima viigiga. Edasi tegi aga väike meister selja prügiseks mitmel tuntud suurmeistril ning täitis suurmeistrinormi. Peagi kinnitati ta ametlikult suurmeistriks. 12 aastaga on ta seniajani kõigi aegade noorimalt suurmeistri tiitli saavutanu.

Veel 2008a Dresdeni Maleolümpial esindas Karjakin Ukrainat. 2004 Calvias oli ta Ukraina ridades saavutanud ajaloolise kuldmedali. Edasi aga langetas ta otsuse vahetada föderatsiooni ning mängida Venemaa lipu all. Seda kõike ühe suure eesmärgiga – tulla maailmameistriks. Tema pragmaatiline kaalutlus oli selline, et Venemaal on võimalused isiklikuks maleliseks arenguks avaramad. Huvitaval kombel pole Karjakinil seniajani Venemaa eest mängides olümpiakulda võita, kuid individuaalselt on ta jõudnud kaugele.

Nagu mainitud, siis ettevalmituses Karjakinil midagi ressursside taha ei jää, tema käsutuses on parimad tingimused ning tipptreenerid. Mõni aeg enne pretendentide turniiri toimus tal treeninglaager Šotimaal, kus tema tiimi käsutuses oli terve loss.

Venemaal ei oma male enam ehk sellist instrumentaalset tähendust kui NSVL ajal, kuid male kõrgeima tiitli tagasitoomine omab seal kindlasti natuke teistsugust kaalu kui enamuses teistes riikides. Seetõttu ei hoita kindlasti kokku ka vahendeid.

Karjakin tundub hetkel olema korralikus malelises konditsioonis, mõni päev tagasi võitis ta Moskvas ülekaalukalt Tali memoriaali välkmales. Tegemist oli küll välguga, kuid midagi näitas see tulemus siiski.

 

Kaido Külaots

Autorist:

KÜLAOTS, Kaido (sündinud 28. II 1976 Pärnus) on rahvusvaheline suurmeister, 8-kordne Eesti meister klassikalises males (1999, 2001, 2002, 2003, 2008, 2009, 2010, 2014), ta on võitnud või jaganud esikohta mitmetel rahvusvahelistel maleturniiridel. Kaido on kuulunud Eesti malemeeskonda iga kahe aasta tagant toimuvatel maleolümpiatel perioodil 1998-2010.

kommentaarid

Veel artikleid:

  • - Ülar Lauk
  • - Kaido Külaots
  • - Margus Sööt
  • - Merike Rõtova
  • - Erik Terk
  • - Teised kaasautorid