Paul Keres. Arhiivifoto.
Pooleteist aasta pärast möödub pool sajandit Paul Kerese surmast, kuid malemaailm ei ole teda unustanud. Möödunud aasta maailma ühe populaarsema maleajakirja New in Chess seitsmendas numbris ilmus üheksaleheküljeline pikem kirjutis meie suurmeistrist.
Niisiis džentelmen maletaja, karismaatiline Paul Keres. Sellisena teda mäletatakse. Artikli autor Jimmy Adams kirjutab, et Paul Keres oli oma kodumaal Eestis rahvuskangelane, kuid ta ei jäta märkimata, et Keres oli populaarne kõikjal, kuhu turniirid teda viisid. Jimmy Adamsile endale on ta olnud eluaegseks lemmikmalekangelaseks. Praegu valmistab ta ette nelja(!)-köitelist Kerese partiide kogumikku, milles lisaks partiidele on ka muid materjale.
Vaadeldavas artiklis on juttu Paul Kerese seostest Inglismaaga. Mängis ta seal ju korduvalt nii Hastingsi kui muudel turniiridel. Muuhulgas on ära toodud Brian Reilly mälestused kohtumisest Keresega Varssavi maleolümpial 1935. Hiljem Reilly enam ise ei võistelnud, ta oli ajakirja British Chess Magazine väljaandja ajavahemikul 1949-1981. Reilly oli sündinud Prantsusmaal, kuid tal olid iiri juured ja Varssavi maleolümpial mängis ta Iirimaa meeskonnas. Järgnevalt Reilly meenutused, mida Jimmy Adams lubab oma Kerese raamatus tervikuna ära tuua.
1920ndatel ja 1930ndatel aastatel olin ma osa võtnud paljudest rahvusvahelistest turniiridest, kaasaarvatud need, mis ma mängisin Lõuna-Prantsusmaal, kus ma töötasin ühes oma isa farmaatsiaettevõttes. Kuid minu ainus sõjaeelne maleolümpia oli Varssavis, kus ma mängisin Iirimaa meeskonnas esimest lauda. See tähendab, et mul tuli mängida maailma parimate maletajate vastu. Esimese voorus oli aga minu vastaseks mängija, keda ma ei teadnud ja kes nagu minagi esindas riiki, mis polnud varem olnud oma meeskonnaga esindatud maleolümpial. Minu vastas istus väga kena, laitmatult riietatud, vähese jutuga ja heade kommetega noormees väikesest riigist Eesti. Tema nimi oli Paul Keres ja ma olin tema esimene vastane tema esimesel välismaisel turniiril. See oli huvitav partii, kuid ma pidin langetama oma kuninga juba pärast 21 käiku.
Me ei analüüsinud partiid pärast selle lõppu, kuna Keres rääkis saksa keelt lisaks oma emakeelele, eesti keelele ja mina ainult inglise ja prantsuse keelt. Minu alistumise järel surus ta sümpaatse vaevalt märgatava naeratusega rüütellikult minu kätt. See oli üks Kerese üheteistkümnest võidust sellel maleolümpial, nende võitude hulgas oli ka suurepärane rünnak Briti tšempioni William Winteri vastu partiis, mis seejärel avaldati kõigis suuremates maleajakirjades, tõstes üheksateistaastase Kerese koheselt maailma malekuulsuste hulka.
Möödus peaaegu kakskümmend aastat enne kui ma nägin Paul Kerest uuesti, kui ma külastasin matši Suurbritannia - NSV Liit Londonis 1954.a. koos maleajakirjanik Harry Golombekiga, kes koos Hugh Alexandriga oli olnud aastaid Paul Kerese sõber alates tema osavõtust Hastingsi ja Margate turniiridest 30ndate aastate lõpust saadik. Ja minu suureks üllatuseks Keres mitte ainult ei öelnud „Hello Harry“, vaid ühtlasi pöördus minu poole sõnadega: „Oo, mister Reilly, hulk aega on möödunud, kui me viimati kohtusime. Kuidas elate?“ Veed voolavad ikka sügavalt ja suurmeistritel on jätkuvalt hiilgav mälu. Ta polnud vahepeal mitte ainult õppinud rääkima inglise keelt, vaid polnud ka unustanud esimest partiid, mis ta mängis väljaspool oma kodumaad.
Artiklis on mitmeid seiku Paul Kerese elust. Näiteks, kuidas noor Robert Fischer, kes oma karjääri alguses üsna hooletult riietus, küsis just nimelt Kereselt, millisest poest peaks ta riideid ostma, et parem välja näha. On pilt Ameerika autost Ramblerist, mille Keres sai tänu turniirivõidule Santa Monicas 1963. Pildi allkirjas on märgitud, et see oli tollal teine Lääne auto Eestis. Tollal Tallinnas elanud inimesed (mina nende hulgas) mäletavad seda autot hästi, seda oli tänavapildis võimatu mitte märgata.
Artikli lõppu on autor valinud Paul Kerese Inglismaal mängitud partiidest võidu Vera Menchiku üle Margate turniiril 1939, seega vahetult enne Teist maailmasõda. Jimmy Adams kirjutab, et naiste maailmameister Vera Menchik oli nendel aastatel ainus naine, keda peeti vääriliseks tugevatele meeste turniiridele kutsuda. Adams tõdeb, et sõda tõi mõlemale õnnetust. Londonis elav Menchik hukkus teatavasti ühe sakslaste pommirünnaku ajal. Kerese kodumaa Eesti jäi aga vene võimu alla.
Paul Keres - Vera Menchik
Prantsuse kaitse
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 Kerese lemmikkäik prantsuse kaitses. Selle avangu kohta kirjutas ta monograafia, mis pärast sõda ilmus nii eesti kui vene keeles. 3. … Rf6 Partii Keres – Botvinnik, NLiidu tšempionaat Moskva 1955 jätkus 3. … Rc6 4. c3 e5 5. e:d5 L:d5 6. Rgf3 Og4? 7. Oc4 O:f3? 8. Lb3! Ra5 9. La4+ Ld7 10. O:f7+! võites etturi ja ka partii. 4. Od3 c5 5. e5 Rfd7 6. c3 c:d4. Parem näib 6. … b6, ideega vahetada … Oa6 abil välja valgevärvilised odad. Kui seejärel 7. Lc2 (et takistada käiku 7. … Oa6, kuna musta ettur h7 on tules), siis 7. … c:d4 8. c:d4 Rc6 9. Rgf3 Rb4 hea mänguga mustale. 7. c:d4 Rc6 8. Re2 f6? Liiga vara. Parem oleks olnud 8. … Lb6 9. Rf3 Ob4+ 10. Kf1 Oe7 11. a3 a6 jne., kuna nagu Lilienthal on märkinud, pole 12. b4 mustale ohtlik, sest must võib vastata 12. … Lc7 ühes järgnevate käikudega … b7-b5 … Rb6 ja … Rc4! 9. Rf4! Lb6 10. Lh5+ Kd8 Kuningas näib ohutult pääsevat liputiivale. Kuid Keres tõestab, et selles seisus on kõik käigud mustale enam-vähem halvad. Näiteks pärast 10. …Ke7 11. O:h7 V:h7 12. L:h7 R:d 4 13. e:f6+ R:f6 14. Rg6+ Kd8 lk15. Lh8 Rc2+ 16. Kd1 R:a1 17. L:f8+ Kc7 18. L:g7+ Rd7 on valgel hea käik 19.b3!, et kapseldada musta ratsu väljale a1 ja tuua oda b2. Ja kui seejärel näiteks 19. … L:f2, siis 20. Lc3+ Kd8 21. Rf3 L:a2 22. Og5+ ja valge võidab. 22 … Ke8 23. Lh8+ Kf7 24. Rfe5+ R:e5 25. R:e5. 11. R:e6+ Ke7 12.Rf4 L:d4 Kui 12. … Rb4, siis 13. 0-0, sest löömisele 13. … R:d3 järgneks kahvel lipule ja kuningale 14. R:d5+, aga kui 13. … L:d4, siis 14. Rf3 Lc5 15. Oe3 La5 16. Od2 ähvardades võita seikleva ratsu käiguga 17. a3. 13. Rf3 Lb4+ 13. … Lc5 tundub parem kaitsekäik, kuigi valge jätkaks ka siis edukalt 14. Rg6+ h:g6 15. e:f6+ R:f6 16. L:h8 Og4 17. 0-0. 14. Od2 L:b2 15. 0-0 Valgel on nii suur edu arengus, et musta edasised käigud tunduvad abitu kohmitsemisena. 15. … Kd8 Võib-olla oleks olnud parem 15. … Rd:e5 ja pärast 16. R:e5 mitte 16. … R:e5 17. Oc3 La3 18. Ob4+! L:b4 19. R:d5+ kaotades lipu, vaid 16. … f:e5 17. R:d5+ Kd6. 16. Re6+ Ke7 17. Rc7 Kd8 Kui 17. … g6, siis 18. e:f6+ R:f6 19. Lh4! ja kui nüüd 19. … Vb8, siis 20. R:d5+ võidab. 18. Vfb1
18. … L:b1+. Kahides lipu, kuid see osutub asjatuks. Aga poleks aidanud ka 18. … La3 19. Re6+ Ke7 20. Vb3 La4 21. Rc7 võidab vankri väljal a8, kuna käigule 21. … Vb8 järgneks matt 22.Le8. 19. V:b1 K:c7 20. e6! Rde5 Kui 20…. Rb6, siis 21. Le8 ja musta kuningas jääb ägeda rünnaku alla. 20. …Rc5 21. Of4+ Od6 22. Lf7+ või 21. … Kd8 22. L:d5+ Ke8 23. Lh5+ Kd8 24. Vd1 jne.
21. R:e5 f:e5 22. Le8 Vb8 Kui must takistab valge järgmist käiku 22. … a6 abil, siis järgneb 23. e7! R:e7 24. Oa5+ Kb8 25. Of5! R:f5 26. Ld8! Od6 27. V:b7+ K.b7 28. Lb6 matt. 23. Ob5 Re7 24. Ob4 Teine võimalus oli 24. Vc1+ Kd6 25. Od7! kavatsusega 26. O:c8 ja 27. Ld7 matt. 24. … Rg6 25. Vc1+
25 … Kb6 Kui 25. … Oc5, siis 26. V:c5+ Kb6 27. Vc6+ K:b5 28. Vc5+ K:b4 29. Lb5+ Ka3 30. Lb3 matt. 26. Ld8+! Must alistus.
Praegusaja viljakamaid ja ühtlasi ka sisukamaid maleajaloost ja maletajatest kirjutajaid on ungarlane Tibor Karolyi. Tema sulest on valminud monograafiad maailmameistritest (tähestiku järjekorras) Carlsen, Fischer, Karpov, Kasparov, Petrosjan, Spasski ja Tal, aga ka teistest väljapaistvatest maletajatest ja malesündmustest. Kuna need ilmuvad põhiliselt Inglismaal ja inglise keeles, siis olen neid sealt ka tellinud. Varem olen kirjutanud tema Fischer – Spasski 1972.a. toimunud MM-matši kajastavast raamatust, kusjuures õnnestus Tibor Karolyilt endalt Skype`i teel lühiintervjuu saada. Tibor Karolyi töövõime ja raamatute mahukus on hämmastav. Kui ühes inglisekeelses ajakirjas ilmus teade, et tal on ilmunud raamat „Korchnoi. Year by Year“ Volume 1 (1945 -1968), siis tellisin selle. Niisiis „Kortšnoi. Aasta aastalt“ 1. köide, 550 lehekülge, mis lõpeb suurte tähtedega kirjutatult: TO BE CONTINUED – järgneb. Teadsin, et sellel ajavahemikul mängis Kortšnoi mitu korda Tallinnas. Need turniirid leiavadki raamatus kajastamist. 1948. aastal jagas Kortšnoi Tallinnas NSV Liidu noorte maletšempionaadil esikohta koos Iivo Neiga, kusjuures omavahelise partii Kortšnoi kaotas, aga mõlemale omistati siiski NSV Liidu noortemeistri nimetus.
1965. aastal toimus Tallinnas aga hoopis kõvemat masti turniir – NSV Liidu meistrivõistlused. Selleks ajaks oli Kortšnoi tõusnud juba favoriitide hulka. Kodupublik loomulikult elas kaasa Paul Keresele.
Tibor Karolyi kirjutab selle kohta.
„Turniiri avamisel Tallina Raekojas pidid maletajad valima traditsioonilistes Eesti rahvariietes nuku, millel oli võistleja loosinumber. See tähendas, et Kortšnoil oli alustuseks raske loos, tema vastaseks oli peaaegu 50-aastane, kohaliku publiku lemmikkangelane, Eesti tugevaim maletaja Paul Keres. Enne partiid soovitasid Kortšnoi fännid talle, nagu ta hiljem ise on tunnistanud: „… võtta mul ennast kokku ja olla ettevaatlik! Aga ma kaotasin jälle. Pikka aega ei saanud ma aru, milles asi. Pärast piinarikkaid analüüse jõudsin järeldusele, et see kõik polnud juhus, et tema stiil on väga mitmekesine ja tal on omadus, mis minul puudub, lausa kõhutundega ette näha igat võimalust ja haarata ise initsiatiiv. Ja selles partiis ei õnnestunud mul aimata temapoolset rünnakuplaani.“
See partii oli tähelepanu keskpunktis, eriti siis kui Kortšnoi vangerdas pikalt ja Kerese kuningas jäi keskele. Näis, et valge seisab ähvardavalt ja Kortšnoi otsustas võtta etturi g4, aga see manööver läks talle maksma palju temposid. Keres sai vasturünnaku, mida Kortšnoil ei õnnestunud tõrjuda.
Raamatus on partii toodud alates 20. käigust.
Viktor Kortšnoi - Paul Keres
Tallinn, NSV Liidu meistrivõistlused 1965
20. Vh4!?
Kortšnoi leiab ebatavalise sihtmärgi.
20. … Vg8 21. Rd3
21. Oe2 d4 viiks võrdsete võimalustega seisu.
21. … Vb8 22. Rf2 c4?
Keres märkas viga. Võimalik, et ta nägi oma võimalusi, aga mitte Kortšnoi omi. Keres oleks pidanud mängima 22. ... Kc7! ja pärast 23. V:g4 V:g4 24. R:g4 Lf5 oleks seis olnud võrdne.
23. R:g4?!
Kortšnoi jättis kahe silma vahele käigu 23. O:c4!!, mis olnuks suurepärane idee, aga võib-olla ta lihtsalt mõtles, et käikude järjekord ei ole oluline. Oda kahing oleks sundinud suurt eestlast leidma väheseid õigeid käike. 23. … d:c4 24. R:g4 Le7! 25. Re5 Kc7! 26. R:c6 K:c6 27. f5 Rb6! 28. Lg2+ Kc7 29. Ve4 ja valge seis on parem.
23. … Le7 24. Ve1
Kahing 24. O:c4?? nüüd enam ei tööta.
24. … L:a3!! Võib-olla Kortšnoi märkas seda liiga hilja.
24. … V:b2!
Võiks mängida ka 24. … Kc7 25. Ve3.
25. K:b2 L:a3+ 26. Kb1 Og7
27. Re5?? Ilmselt ajapuuduses jäi Kortšnoil märkamata ainus võimalik käik 27. Ve3! Lb4+ (27. … Kc7 28. Rb5+; 27. … d4 28. Re5) 28. Kc1 d4 29. Re5 hoiab valge seisu.
27. … Kc7! 28. Rb5+ a:b5 Keres oli võitmas ja läks kindlalt võidule. Kortšnoi lükkas allaandmise veel tosin käiku edasi.
29. c3 O:e5 30. f:e5 V:g3 31. Vh3 Vg5 32. Vhe3 Rc5 33. Vf3 Oe8 34. La2 L:a2+ 35. K:a2 V:h5 36. Ka3 Re4 37. Vf8 Od7 38. Kb4 V:e5 39. Va1 Vf5 40. Vh8 Vf2 0:1.
Tibor Karolyi kirjutas mulle hiljuti, et „Korchnoi Year by Year“ 2. osa on juba valmis ja praegu on ta kolmanda osa käsikirjaga poole peal. On jälle mitmeid Keresega mängitud partiisid, kusjuures meie suurmeister jäi Kortšnoile alati väga raskeks vastaseks.
Nii et Paul Kerese nime võime ikka ja jälle maailma male(aja)kirjanduses näha. Kuid Eestiski pole teda unustatud. Mõned kuud tagasi linastus PÖFFil režissöör Toomas Lepa film „Paul Keres. Kuningas“.
Autorist:
RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.
