Vaatamata juurdetulnud aastatele, osaled sa ikka malevõistlustel. Viimati võis sind näha malelaua taga Urmas Randma korraldatud Coop Saaremaa malefestivalil Kuressaares. See linn on sul ilmselt seotud meeldivate maleliste mälestustega?
Jah, Kuressaares toimusid Juuno Jalaka poolt läbi viidud maleturniirid naistele, mida mul mitmel korral õnnestus ära võita. Turniirivõitjat tunnustati Saaremaa malekuninganna aunimetusega.
Heda Kruusiauk juuni 2024. Foto Merike Rõtova.
Kui minna ajas tagasi lapsepõlve, kust me kõik tuleme, siis kuidas sai alguse sinu tee male juurde?
Mängima õpetas mind isa viie- või kuueaastaselt. Tahan öelda ka, et meie kodus oli suurmeister Paul Keres väga austatud. Esimese maleraamatuna mäletan tema Valitud partiisid.
Koolis käisin Tallinnas Kivimäel Leegi tänaval. Ju koolis teati, et malet mängin. Kuuendas klassis võeti mind kooli võistkonnas Tallinna koolide vahelistele võistlustele. Seal jäin silma Iivo Neile, kes kutsus mind oma treeningrühma.
Nii et Iivo Nei oli sinu esimene treener?
Esimene ja ainus treener. Minu meelest oli ta esialgu väga efektiivne ja edasiviiv treener. Partiid vaadati alati peale mängu üle. Ja enne (olulisi) mänge valmistati ette. Oli positiivne. Innustas mängima.
Mäletan esimest kokkupuudet sinuga. Sa käisid keskkoolis ja Iivo Nei suunas sind mängima Tallinna naiste malemeistrivõistlustele. Aga see tekitas probleeme. Keegi naismaletajatest karjatas: „Laps!“ Laps ei tohi tulla täiskasvanute turniirile. Tänapäeval, kus märksa nooremate laste osavõtt nii nädalalõputurniidest kui mistahes võistlustest on tavapärane, tundub selline suhtumine enam kui imelik. Aga tollal arutati sinu osavõttu lausa Tallinna Maleklubi juhatuse koosolekul. Noh, terve mõistus võitis ja sind lubati täiskasvanute turniirile mängima.
Ma ise seda ei mäletagi.
Taevas tänatud, et see toimus sinu seljataga ja sulle teadmata. Aga aastad läksid. Sa said ka ise täiskasvanuks, tulemused üha paranesid. 70ndatel aastatel olid sa Eesti naiste meistrivõistlustel pidevalt medalistide hulgas.
Seda küll, hõbedat ja pronksi jagus, aga kuldmedalit ma ei saanud, tšempioniks ei tulnud. 1970. aastal jagasin koos Salme Rootarega esikohta, aga kaotasin raske järelmatši.
Eesti meistrivõistlusi sa ei võitnud, küll aga ühe teise maa meistrivõistlused.
Jah, olin esimene Leedu naiste lahtistel malemeistrivõistlustel. Kes seda enam mäletab?
Mina mäletan, see oli aastal 1976 Kaunases. Olime seal Eestist kahekesi. Mina tulin neljandaks, millise kohaga võisin rahul olla. Sina olid tšempion! Mis klubisse sa praegu kuulud?
Tõnu Truusi Malekoolkond. See klubi võitis 2014. a. klubide meistrivõistlused.
Nii et võistkondlikus arvestuses oled sa Eesti meister olnud! Sa oled võitnud ka Eesti naisseenioride meistrivõistlused (2012 ja 2017). Seenioride Euroopa meistrivõistlustel (naised 50+) saavutasid sa 2012. a. kümnenda koha.
Aga elu ei ole ainult male. Vähemalt mitte sinu jaoks. Professionaalset maletajat sinust ei saanud. Õppimine, töö, muud kohustused. Kõrghariduse omandasid Tallinna Polütehnilises Instituudis mulle väga keerulisena tunduval erialal.
Masinaehituse ökonoomika ja organiseerimine. Mulle meeldib väikest viisi masinatega tegeleda ka koduses elus. Töötasin kvaliteediinsenerina, oli selline ametinimetus. 90ndatel läksin üle raamatupidamisele.
Mina tean, et sa oled audiitor.
Ja nüüd tõepoolest töötan juba 32 aastat audiitorina. Tööd jätkub. Eriala on nõutud.
Nii et pensionil sa pole.
Pension küll igal kuul mu pangaarvele lisandub, aga eks ma olen töötav pensionär, nagu nüüd öeldakse. Mul on oma audiitorifirma.
Maletajate lapsed tavapäraselt mängivad ka malet. Nii ka sinu poeg Kaupo.
See oli varem, kooliajal.
Hiljem nõudis töö temalt aja ja pühendumise. Kaupo Kruusiauk on tuntud ja tunnustatud filmirežissöör, kelle üle sa võid uhke olla. Aeg-ajalt mängib siiski ka tema maleturniiridel, nii oli ta malelaua taga koos sinuga ka juuni alguses Kuressaares. Aga lapselapsed?
Kaupo tütred Uma Maria ja Harriet käivad maletrennis. Näis.
Sa ise pole ka malest päris kaugele jäänud. Nüüdisajal pakub internet erinevaid võimalusi. Internetis online-platvormil mängides oled saanud AFM (Arena FIDE Master) tiitli, mis lubab ka mitmesugustele FIDE võistlustele.
Internet on loomulikult kaasajale iseloomulik. Aga mulle on ikka meeldinud maletajatelt küsida, millised maleraamatud elu jooksul nende jaoks olulised olnud. Mida vastaksid sellele küsimusele?
Mul on maleraamatute lugemiseks ja uurimiseks kahjuks vähe aega jäänud. Aga siiski-siiski. Fischeri 60 partiid sisaldav raamat on mulle küll meelepärane olnud, olen selle tihti võistlustele kaasa võtnud.
Mis male sulle andnud on?
Palju on andnud. On rikastanud minu elu. Kui turniiridele pole aega minna, siis tunnen rahuldust maleülesannete lahendamisest, partiide jälgimisest.
Väga oluline on ka see, et on meeldiv tunda end just kui ühe suure kogukonna – maletajaskonna liikmena.
See on GENS UNA SUMUS tegelikkuses. Pean tunnistama, et ka mind tõmbab seetõttu ikka veel maleturniiridele, kus ees ootab rõõmus kohtumine eluaegsete võistluskaaslastega, kus võib tunda end kogukonna liikmena.
Lõpuks lisan ühe sinu võidupartii sulle edukalt kulgenud eespool mainitud Leedu lahtistelt meistrivõistlustelt. Iivo Nei kommentaaridega on see partii avaldatud raamatus „Male Eestis 1970 – 1976“.
V. ARLAUSKAITE – H. KRUUSIAUK
Nimzoindia kaitse
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Rf3 b6 5. e3 Ob7 6. Od3 Re4 7. Lc2 (Energilisem on etturiohver 7. 0-0) 7. … f5 8. 0-0 O:c3 9. b:c3 0-0 10. Oa3 d6 11. Lb3? (Valge loodab edu saavutada liputiival, jätab aga kaitseta oma kuninga.) 11. … Rg5! 12. R:g5? (Kaotab forsseeritult, vajalik oli taganemine 12. Re1.) 12. … L:g5 13. g3 Of3 14. c5 Vf6 15. c:d6 Lh5 16. Ve1 Lh2+! 0:1. Valge alistus. Musta poolt jõuliselt läbiviidud miniatuur.
Autorist:
RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.
