Juba õige varsti algab Saksamaa pealinnas male üks tippsündmusi – pretendentide turniir. Võistlustulle astuvad 8 absoluutset tippu, kel kõigil usutavasti ainult üks eesmärk – võita see turniir ning koos sellega kvalifitseeruda sügisel tiitlimatšile maailmameister Magnus Carlseni vastu.
https://worldchess.com/berlin/
Võib tunduda, et nii tugeval turniiril on ka teine koht suurepärane. Kindlasti annaks see kinnitust maletaja ekstraklassist, kuid esimesena MM-tiitlimatšilt väljajäämine ambitsioonikat maletajat ilmselt siiski väga õnnelikuks ei teeks.
On kohane meenutada, et korduv teiseks jäämine just pretendentide turniiridel teenis meie Paul Keresele pisut mõru alatooniga Igavese Teise tiitli. Keres tuli teiseks (või jagas seda kohta) neljal korral. Viimati juhtus see aastal 1962, mil maailmameistri väljakutsuja selgitati kaugel Hollandi Antillidel.
Too, Curacaol toimunud turniir, oli üldse üsna ajalooline. Pärast seda tuli pretendentide turniiridesse poole sajandi pikkune paus, sest MM-matšile kvalifitseerumise formaati muudeti. Suuresti turniiri noorima mängija, R.J. Fischeri valjude protestide tõttu. Tema väitel mängisid „venelased“ omavahel silmnähtavalt pehmelt, et siis säästetud energiavarudega tema kallale söösta. Järgmises tsüklis rakendati juba pretendentide matše.
Pretendentide turniir tuli areenile tagasi alles aastal 2013. Londonis toimunu osutus tõeliseks spektaakliks. Turniir oli sisukas ja ülimalt pingeline kuni viimase vooru ajakontrollini. Võitjaks tuli Magnus Carlsen, kes samal aastal end vääramatult ka maailmameistri troonile tüüris ning seniajani teenitult malemaailma valitseja on.
Turniiri formaat näeb ette 14 vooru. Kõik mängivad kõigiga 2 partiid. Curacaol oli osalejaid samapalju, kuid kõik mängisid kõigiga … 4 partiid! Uskumatu maraton, mida ei pidanud vastu igaüks. Pärast kolmanda ringi lõppu, kui Paul Keres oli ainuliider, ei võimaldanud Mihhail Tali tervislik seisund turniiri enam jätkata.
Berliinis on kliima pehmem, turniir kaks korda lühem ning mängijate füüsiline konditsioon eeldatavasti laitmatu, nii et ilmselt jätkub võitlejaid turniiri lõpuni.
Ajakontroll on tund ja 40 minutit 40le käigule, seejärel 50 minutit 20le käigule ning siis 15 minutit partii lõpuni. 30 sekundit käigu eest lisandub partii algusest. Ehk siis igati pikk ja klassikaline ajakontroll, mitte midagi ei ole „jälgitavuse huvides“ kahandatud. Täpselt sama kontrolliga mängisin ma äsja Moskvas Aeroflot openit. Sain seal sünnipäevakingiks 7-tunnise partii. Oma jõudu ei säästa lühikestele partiidele orienteerumisega kindlasti ka pretendendid.
Mängitakse režiimis kolm mängupäeva, 1 puhkepäev. Magnus Carlseni vastane saab selgeks 27ndal märtsil. Lisaks MM-tiitlimatšile on pretendentide võitjale boonusena ette nähtud 95 tuhat eurot.
Aga vaatame lähemalt üle, kes on need meie aja kaheksa kanget.
Šahrijar Mamedjarov (32, Aserbaidžaan)
ELO 2809
Pretendent läbi FIDE Grand Prix´
Foto: www.bestofchess
Aserbaidžaan on ilma igasuguse kahtluseta maailma tippmaleriik. Meie alale suunatakse mõõtmatus koguses vahendeid, korraldatakse tippturniire (Bakuu Maleolümpia 2016), kindlustatakse finantsiliselt oma tippmängijate maleline tegevus ning palgatakse parimaid treenereid välismaalt. Kõik see annab reaalseid tulemusi. Mamedjarov ei ole mitte ainult möödunud kangest kodusest konkurendist Teimur Radžabovist, vaid ülimalt kiire tõusuga katapulteerunud lausa teisele kohale maailma reitingutabelis!
Kompromissitu maletaja, kes veel hiljuti kaldus ehk liiga sageli võidule mängides sildu põletama. Viimasel ajal on aga lisandunud küpset tasakaalukust ning see teeb ta veel ohtlikumaks.
Vladimir Kramnik (42, Venemaa)
ELO 2800
Pretendent korraldajate wild cardiga
Kui Kramnik kaotas septembris turniiril Mani saarel pimeloosiga esimeses voorus Fabiano Caruanale, siis tõmmati üldsuse poolt tema pretendentidele kvalifitseerumisele kriips peale. Nimelt langes ära tema eeldatavalt viimane õlekõrs – aasta reitingu keskmisega kvalifitseerumine. Kuid kübaras oli üks jänes veel siiski alles – üks koht oli korraldajate otsustada. Nominent pidi vastama ühele vastuvaidlematule kriteeriumile, tema reiting viimase aasta listidel pidi olema pidevalt vähemalt 2725. Neid tublisid oli üksjagu, kuid valituks osutus eksmaailmameister. Põhjus lihtne, turniiri peasponsor on Vene taustaga PhosAgro ning maksjal on teadagi õigus tellida ka muusika.
Valik on aga kahtlemata väärikas. Mees, kes lükkas troonilt Garri Kasparovi enda!
Kramnik on suhteliselt kindlalt vanim pretendent ning see võib (kuigi kindlasti ei pruugi) osutuda tema viimaseks šansiks mängida matši kõrgeimale tiitlile. Kui ta sinna jõuaks, siis võivad tema šansid praegustest pretendentidest olla ühed parimad. 2013 oli ta Londonis väga lähedal, kuid see osutus juba Magnus Carlseni tsükliks. Kelle tsükkel on nüüd?
Äsja lasti välja uudisnupp, mille kohaselt abistab Kramnikut noor india-vene juurtega suurmeister Anish Giri. Üks maailma tugevamaid suurmeistreid, kes sel korral jäi ise pretendentide ukse taha.
Wesley So (24, USA)
ELO 2799
Pretendent reitinguga
Kui ma mängisin Wesley So vastu viimases voorus 2010 aasta Maleolümpial Hantõ-Mansiiskis, siis esindas ta veel Filipiine (Eesti võitis selle matši). Viimastel aegadel on aga USAs aset leidmas malebuum (muidugi ei saa võrrelda post-Reykjaviki omaga, kuid siiski), mille käigus on muuhulgas tundmatuseni tugevdatud riigi koondist, mis viimasel Maleolümpial tõi pärast 40-aastast vaheaega Ühendriikidele olümpiakulla! Nende absoluutne võtmemängija oli siis Wesley So. Üleminek USA alla ei olnud valutu, kuid huvitatud osapoolt motiveeritus oli suur ning mänglevalt said lahendatud ka finantsilised küsimused.
Wesley So ei ole pärast suuri võite kunagi unustanud tänada ka kõrgemaid jõudusid – tegemist on tõsiselt uskliku suurmeistriga.
Levon Aronjan (35, Armeenia)
ELO 2794
Pretendent läbi Maailma karika
Nii nagu Aserbaidžaanis, on ka selles Kaukaasia riigis meesmaletajad erilises staatuses. Aronjan on kahtlemata Armeenia üks armastatumaid sportlasi.
Eelmist aastat nimetati maleavalikkuses Aronjani aastaks. Tal õnnestus kõigile näidata, milline on tema tõeline potentsiaal. Seda enam, et pärast pikaldaseks veninud tagasihoidlikku perioodi kiputi teda juba nö maha kandma.
Aronjanil õnnestus ülekaalukalt võita kevadel Karlsruhe/Baden-Badeni turniir. Eespool maailmameistrit ennast. Olin ise selle turniiri Karlsruhe osas kohal, mängisin kaasa tugevat openit.
Mis veel magusam, parimaks osutus ta ka Carlseni kodumaal, Stavangeri turniiril, kus ta nauditavas heitluses ka Carlseni alistas. See oli turniir, millest tugevamat ei ole olemas. Kohal olid kõik.
Sügisel kohtusin Aronjaniga uuesti – Maailma karikal Tbilisis. Mõistagi võttis ta seda turniiri täie tõsidusega. Igal päeval kohtasin teda õhtul spordisaalis. Kui aga mina tegin trenni oma kava järgi, siis temal oli kaasa võetud füüsilise ettevalmistuse treener.
Aronjan kestis ligi kuuajalise maratonturniiri kenasti lõpuni ning väljus võitjana. Koos sellega kindlustas ta endale ka koha pretendentidel.
Loetud päevad pärast Tbilisit toimus Aronjani elus veel üks tähtis sündmus – ta abiellus oma kauaaegse elukaaslasega. Pulmas olid muidugi ka riigi kõrged ametiisikud, alustades riigi presidendiga.
Levinud arvamuse kohaselt on Aronjan maleliselt juba ammu olnud valmis vallutama kõige kõrgemaid tippe, kuid et psühholoogilises plaanis jäävat midagi vajaka – kriitilistel hetkedel ei olevat ta päris tema ise jne.
Samas on kindel see, et sellist turniiri kui Maailma karikas ilma tugevate närvideta ei võida. Ise usun, et Aronjan on valmis.
Fabiano Caruana (25, USA)
ELO 2784
Pretendent reitinguga
Wesley So kõrval teine supersuurmeister, kellega USA on oma ridu tundmatuseni tugevdanud.
Caruanaga oli minu enda esimene kokkupuude minu jaoks mälestusväärsel Gibraltari turniiril 2011 aastal, mil temaga viiendas voorus viigistasin. Caruana oli juba toona maletaja reitinguga 2700+.
Maletaja, kelle järgi on sündinud ütlemine „Caruanat tegema“. 2014a võitis ta Sinquefieldi superturniiril järjestikku seitse esimest partiid! Kas midagi taolist kunagi kellelgi veel õnnestub, ei ole üldse kindel. Silmas pean siis ikkagi analoogset seeriat absoluutsel superturniiril.
Viimasel aastal noor ameeriklane nii efektseid tulevärke pakkunud ei ole, ise peab ta oma eelmist aastat üsna tagasihoidlikuks. Tõsi, aasta lõpetas ta võiduga London Classicsil, kus oli kohal ka maailmameister.
Eelmistel pretendentidel Caruana osales ning oli tegelikult kuni päris viimase vooruni esikohakonkurentsis, kui jäi siiski mustadega must win olukorras alla Sergei Karjakinile.
Caruanat peetakse üheks kõige ohtlikumaks võimalikuks vastaseks Carlsenile. Tal on läinud korda norralast päris mitmel korral võita. Tõsi, kaotanud on ta siiski rohkem.
Ding Liren (25, Hiina)
ELO 2769
Pretendent läbi Maailma karika
See pidi ükskord juhtuma! Maailma rahvaarvult suurima riigi esindaja male pretendentide turniiril. See pidi juhtuma seepärast, et on teada kui tõsiselt hiinlased male arendamisse enda riigis suhtuvad. Ja kui lood on korras finantsidega ning paigas treeningsüsteem, siis päris kindlasti ei jää asjad ka inimressursi taha J
Mitte eriti palju aastakümneid tagasi olnuks raske ette kujutada kedagi Hiinast kunagi tulevikus kaasa rääkimas mängudes male maailmameistri tiitlile. Nüüdseks on jõudude vahekorrad tundmatuseni muutunud.
Maailma kõigi aegade paremuselt teine naismaletaja on Hou Yifan. Kerge ei ole tema vastu ükskõik millisel eliitsuurmeistril. Üks Hiina male tähtsündmusi oli Tromsö Maleolümpia, kus Hiina mehed šokeerisid maleilma ning võitsid kulla!
Nüüd on siht seatud kõige kõrgemale - meeste maailmameistri tiitlile. Hiinlased on väga järjekindlad ning võimatut pole midagi. Hiina visaduse kehastuseks võib pidada nende esinumbrit Ding Lireni. Maailma karikal Tbilisis liikus ta süsteemse järjekindlusega finaalini välja. Sellega kindlustas ta endale ka pretendentide koha.
Hiinlane mängib nii kõrges mängus esmakordselt ning ehk napib suure triumfi saavutamiseks veel kogemusi. Raske öelda kuidas mõjus Dingile novembris häving Magnus Carlseni vastu Champions Showdownil. See oli erinevate ajakontrollidega kiir- ja välkmale matš, milles maailmameister ei andnud hiinlasele mitte mingit armu. Ehk siiski see suur allajäämine Dingi enesekindlusesse pöördumatut mõra ei löönud.
Aleksandr Grištšuk (34, Venemaa)
ELO 2767
Pretendent läbi FIDE Grand Prix
Aleksandr Grištšukiga mängisin esimest korda samal turniiril aastal 1992. Siis toimus Duisburgis noorte MM. Mina mängisin hea turniiri U16 vanuselassis, Grištšuk tuli hõbedale kõige väiksemate poiste seas, U10 turniiril. Toona ma muidugi nii väikestele tähelepanu pöörata ei osanud.
Selgelt mäletan teda aga juba 2000a Istanbuli Maleolümpialt, kui ta kuulus väga noorena Venemaa kuldsesse koondisesse.
Kuu aega pärast seda jõudis ta FIDE MMil poolfinaali, olles veerandfinaalis välja lülitanud suurepärase etteaste teinud Jaan Ehlvesti.
Niisiis on Grištšuk oma suhtelisele noorusele vaatamata kõrgematel orbiitidel olnud tiirlemas juba päris kaua.
Väga lähedale MM tiitlimatsile jõudis ta 2012a, mil ta kaotas pretendentide finaalmatšis Boriss Gelfandile.
Väga hea kooliga universaalne maletaja, kes orienteerub suurepäraselt erinevates seisutüüpides. See võimaldab tal olla paindlik avangute valikus, mis omakorda raskendab vastastel täppisettevalmistust.
Probleemiks on aeg-ajalt osutunud liiga sügavale sukeldumine, millega tihti kaasneb ajapuudus.
Sergei Karjakin (28, Venemaa)
ELO 2763
Pretendent eelmise MM tiitlimatši kaotaja õigusega
Maletaja, kel õnnestus 2016a lõpus Magnus Carlsenil oma tiitli kaitsmine ootamatult raskeks muuta. Võib arvata, et maailmameistrile hakkas Karjakini sitkus raskete seisude kaitsmisel frustreerivalt mõjuma ning talle oli suur kergendus kui tal lõpuks õnnestus matš siiski kiirmale tie-breaki viia, kus venelasel enam šansse ei olnud.
Selleks, et üldse Carlseniga matšini jõuda, tuli aga Karjakinil võita eelmine pretendentide turniir. Seega ta kindlasti teab, kuidas seda teha. Toona, tõsi küll, olid tal abiks ka koduseinad. Venemaal on Karjakin tänapäeval kahtlemata kõige tuntum tegevmaletaja ning igakülgne toetus on talle seal garanteeritud.
Oma kõige esimese partii Aeroflot Openil mängisin ma 2002a just Sergei Karjakini vastu. Toona istus minu vastas väike 12-aastane poiss, kes vaevalt küündis malenditeni laua teises otsas. Poiss kaitses end sitkelt ning ahastades pidin leppima viigiga. Edasi tegi aga väike meister selja prügiseks mitmel tuntud suurmeistril ning täitis suurmeistrinormi. Peagi kinnitati ta ametlikult suurmeistriks. 12 aastaga on ta seniajani kõigi aegade noorimalt suurmeistri tiitli saavutanu.
Veel 2008a Dresdeni Maleolümpial esindas Karjakin Ukrainat. 2004 Calvias oli ta Ukraina ridades saavutanud ajaloolise kuldmedali. Edasi aga langetas ta otsuse vahetada föderatsiooni ning mängida Venemaa lipu all. Seda kõike ühe suure eesmärgiga – tulla maailmameistriks. Tema pragmaatiline kaalutlus oli selline, et Venemaal on võimalused isiklikuks maleliseks arenguks avaramad. Huvitaval kombel pole Karjakinil seniajani Venemaa eest mängides olümpiakulda võita, kuid individuaalselt on ta jõudnud kaugele.
Nagu mainitud, siis ettevalmituses Karjakinil midagi ressursside taha ei jää, tema käsutuses on parimad tingimused ning tipptreenerid. Mõni aeg enne pretendentide turniiri toimus tal treeninglaager Šotimaal, kus tema tiimi käsutuses oli terve loss.
Venemaal ei oma male enam ehk sellist instrumentaalset tähendust kui NSVL ajal, kuid male kõrgeima tiitli tagasitoomine omab seal kindlasti natuke teistsugust kaalu kui enamuses teistes riikides. Seetõttu ei hoita kindlasti kokku ka vahendeid.
Karjakin tundub hetkel olema korralikus malelises konditsioonis, mõni päev tagasi võitis ta Moskvas ülekaalukalt Tali memoriaali välkmales. Tegemist oli küll välguga, kuid midagi näitas see tulemus siiski.
Autorist:
KÜLAOTS, Kaido (sündinud 28. II 1976 Pärnus) on rahvusvaheline suurmeister, 8-kordne Eesti meister klassikalises males (1999, 2001, 2002, 2003, 2008, 2009, 2010, 2014), ta on võitnud või jaganud esikohta mitmetel rahvusvahelistel maleturniiridel. Kaido on kuulunud Eesti malemeeskonda iga kahe aasta tagant toimuvatel maleolümpiatel perioodil 1998-2010.
