Esimest korda meeskonna kapteni rollis olles proovin anda kerge ülevaate seni toimunust. Partiide analüüs jääb ajapuudusel hilisemaks. Kaptenil pole erinevalt mängijatest vabu päevi, koos sõiduga Sheratoni hotelli, kus mängud toimuvad, kulub voorule 6-7 tundi, lisaks meeskonna koosolekud ja mõningane abi partiideks ettevalmistamisel… töö kestab sisuliselt terve päeva... 15 tundi.
Lisaks pole sisekliima huvides hea kirjutada turniirist, anda hinnanguid, olles meeskonna koosseisus. Püüangi seda teha kõrvalseisja pilguga… Vabandan siinkohal ette meeskonna ees, kui mõni hinnang pole kõige täpsem – ärge laske ennast sellest segada.
Mängime hotellis Sheraton, kahjuks pole kohapeal eraldi saali, kus saaks istuda ja pärast partiid mängu analüüsida. Keelatud on muidugi kõik elektroonilised seadmed, samuti ei tohi kasutada oma kirjutusvahendeid.
Elame hotellis Euphoria, mis on GPS-i järgi 4,7 km kaugusel. Jala saab sinna käia mööda kaunist merekallast, jalutuskäik võtab ca 50 minutit. Enamus kasutab turniiri teenindavaid busse, kuid ka taksoga saab kahe hotelli vahel sõita 10 lari (3,3 euro) eest… sel juhul tuleb väike osa maast kõndida jala või maksta hotelli ees parkimise eest mõned larid lisaks. Kõik me oleme ilusa ilmaga vahel selle maa ka läbi jalutanud.
Ilm oli turniiri algul väga hea. Samal päeval, kui üle Eesti käis suur torm, oli ka siin õhtul äikesetorm, restorani rõdult tungis vett ka restorani sisse.
Eesti meeskond saabus EM-ile tugevas rivistuses. Ottomar Ladva on hetkel aktiivsest malest eemal ja kahjuks meie ridu ei tugevdanud.
Meeskond on ühtne ja võitlusvalmis, üksteist aidatakse väga palju. Kaido Külaots jagab oma suuri teadmisi, pidevalt on Skype’ga meie mehi abistamas Jaan Ehlvest. Ent ees seisavad kõige raskemad voorud - viimastest voorudest sõltub tihti sisuliselt kõik.
Fotode tegemine turniirisaalis pole mobiiltelefonidega lubatud, ainsad jäädvustused malelaua tagant on turniiri ametlikult leheküljelt. http://euro2019.ge/
Turniirile pole saabunud ilmselgeid autsaidereid (kääbusriike, Iirimaad, Fääri saari jt pole, kahjuks puudub ka Läti meeskond). Kõik meeskonnad suudavad näidata head mängu, üllatada. Selles veendus näiteks 1. voorus Venemaa, kes tegi 2-2 viigi Taaniga. Ka hiljem on igas voorus olnud palju üllatustulemusi, nende üleslugemine oleks päris suur ettevõtmine. Koosseis on tihe, nii mõnigi suurfavoriit (Hispaania, Poola jt) on end 1-2 matši kaotuse järel leidnud tabeli keskelt. Kõva häälega võib juba praegu kiita soomlasi eesotsas Tomi Nybäcki ja Toivo Keinäneniga, kes on tegemas väga head tulemust.
Euroopa, nagu ka maailma male tervikuna on viimase 10 aastaga tohutult arenenud. Olles vahepeal mõnda aega sellest eemal, üksnes vaatleja rollis, on sellest isegi raske aru saada. Nüüd... seistes otse sündmuste keskel, paneb kogu võistluspinge ja taseme kõrgus lausa pea pööritama. Kui Eesti tahab maailma ja kasvõi Euroopa malega kaasas käia, on sellistel tippturniiridel nagu EM-id, osalemine absoluutselt kohustuslik. Kahjuks oli Eesti meeskond viimane kord EM-il 12 aastat tagasi ja nüüd võib vaid imestada, kuidas aeg on edasi läinud… Eesti male aga oleks nagu jäänud seisma vanadesse aegadesse.
1. voorus oli Eesti vastaseks Tšehhi. Navara ja Laznicka on täielikult tippklassi mehed, 3. laud Nguyen tuli hiljuti kuni 18-aastaste Euroopa meistriks.
Külaotsa partii lõppes ägeda lahingu järel viigiga. Laznicka tegi Kanepi vastu positsioonilise viguriohvri, mida kaugemalt oli väga raske ette kujutada, kui tugev see on. Tšehh sai siit teenitud punkti.
Seemanil oli laual käikude kordamine, kuid ta ei saanud kaptenilt luba viiki teha (pealiskaudsel hinnangul paistis, et kaotada on keeruline… ometi vastane mängis lõppmängu hiilgavalt ja sai võidu. Hetkel, kui Seeman viguri kaotas, oli seis juba raske).
2. voorus saime vastaseks Valgevene. Meie õnneks andsid nad puhkust oma esinumbrile Vladislav Kovaljovile ja mängitasid omi noori mehi. Kui viimasel laual Zarubitski saigi Sepa vastu initsiatiivi, siis 3. laual Nikitenko langes Seemani rünnaku alla ja pidi mati eel alistuma. Kahel esimesel laual olid meil kogu aeg head seisud, probleeme polnud. Külaotsa ratsud tegid nii head tööd, et tundus juba, et ta haarab korralikult härjal sarvist… ent viik rahuldas meid täielikult.
3. voorus oli vastaseks Šveits. Šveitslased on turniiril ühed suuremad üllatajad – hetkel püsivad nad nelja matšivõiduga esikümnes. Halval päeval läheb vahel halvemini, kui oskaks karta – suur kaotus oli külm dušš.
4. vooruks saime tugeva Prantsusmaa. Nende 3.laual mängib 12-aastane imelaps Maurizzi, kellest võib juba lähiaastatel saada suur staar. Ka 1. laual mängiv Lagarde on näidanud väga häid tulemusi (hetkel Prantsusmaa 3. reitinguga mees). Prantslastel olid puudu nende tipud Vachier-Lagrave, Bacrot, Fressinet, kes on seotud teiste turniiridega (nagu Fischeri male MM).
Sellegipoolest kulges matš meile hästi. Kanep sai Baueri vastu tugeva rünnaku, võitis kvaliteedi ja partii. Volodin oli Maurizzi vastu avangust raskustes, kuid tuli välja ja tõi viigipunkti. Sepp oli varianti vahetult enne turniiri laagris uurinud, kuid laual oli see väikese muudatusega. Meie mees jäi pikalt mõtlema… tegelikult pidanuks jätkama samamoodi nagu teooria ette näeb… paraku tegi ta lõpuks jämeda vea ja kaotas. Külaotsal oli avangust väga hea seis, paremus… kuid alahindas vastase võimalusi ja šokk-kaotus tähendas meile ka 1,5:2,5 kaotust. Viik või isegi võit olnuks seisude põhjal igati võimalikud, kuid jah… ebaõnn.
Autorist:
LAUK, Ülar (sündinud 14. VI 1968 Võrus) on maletaja, maletreener ja -ajakirjanik. 2007. aastal rahvusvahelise meistri tiitli pälvinud Ülar on Eesti meistrivõistlustel võitnud hõbeda (1992) ja 3 pronksi (1994, 2003, 2007). Ülar on mitmete maleraamatute autor ja toimetaja ning kirjutanud malest paljudele meediaväljaannetele.
