Meeldiv teid näha Pühajärve turniiril. Kui mitmes turniir see on teil Eestis?

Kas isegi enam täpselt mäletan. Paar korda olen varem siin Pühajärvel olnud, paar korda Saaremaal. Sel suvel mängisime malet isegi Hiiumaal. Kõik need on olnud Urmas Randma korraldatud võistlused, meeldiva õhkkonnaga maletajate kokkusaamised. Suur tänu, et ta mind on kutsunud.

Arthur Kogan Pühajärve turniiril. Foto Merike Rõtova.

Teie kogu elu on olnud pühendatud malele.

Seda küll. Kui lapsena käigud selgeks sain, hakkasin üsna varsti eakaaslastele turniire korraldama. Kuna nad mängisid minust halvemini, siis hakkasin neid ka õpetama. Nii sai alguse minu treeneritöö! Tollal ma muidugi ei teadnud, et treeneritööst saab minu elukutse.

Te sündisite Ukrainas?

Jah, jaanuaris 1974. Kuid kui olin kaheaastane, emigreerus meie pere sealt Iisraeli, kus kasvasin ja elasin üle 20 aasta. Seejärel oli mul kolm aastat õnn elada Prantsusmaal ja veel nii mitmeski kenas paigas maailmas. Ma abiellusin 2003. aastal. Minu naine on bulgaarlanna, naiste rahvusvaheline meister Tatiana Plachkinova-Kogan. Meil on tütar ja poeg. Praegu elame Hispaanias, Tarragonas. Malet mängin küll Iisraeli lipu all.

Selline rahvusvaheline elu tähendab ilmselt ka keelteoskust. Mitut keelt valdate?

Nii kaheksa-üheksa. Minu emakeel on ivriit. Küllalt vara õppisin selgeks vene keele. Abikaasaga rääkisime alguses omavahel inglise keeles. Nüüd elades Hispaanias oleme omandanud hispaania keele ja räägime seda ka kodus.

Vikipeediast võib lugeda, et olete palju rahvusvahelisi turniire võitnud.

Olen mänginud malet üle 40 aasta kogu maailmas ja mul on tõesti olnud rõõm ka küllaldaselt turniire võita. Aga ma olen alati õnnelik, kui leian uusi võimalusi selles lõpmatute võimalustega mängus, mis on ühtaegu nii kunst, teadus kui sport.

Mis aastal saite suurmeistriks?

Vajaliku kolmanda suurmeistri normi täitsin 1998. aastal.

Siis üha enam pühendusite treeneritööle.

See läks järk-järgult. Tuli vastu võtta otsuseid. Kui on perekond, peab mõtlema ka sissetulekule. Nüüdseks on kujunenud nii, et mängin turniiridel tõesti harva. Urmas Randma turniiridel on oma võlu, nii et siin ma siiski olen.

Pühajärve turniir on handicap. Kas selliseid turniire veel teate, olete ise mänginud?

Ise mänginud ei ole. Ühte etteandmisega turniiri tean veel. Aga Urmasel on pisut omamoodi süsteem, mis on ennast õigustanud, kui ta tahab siia suurmeistritega mängima ka tuntud kultuuriinimesi, ettevõtjaid jt.

Tulles tagasi teie treeneritöö juurde, mis on olnud olulisemad etapid.

1999.a. olin Hollandi naiskonna treener. Siis töötasin kümme aastat Itaalia nii mees- kui naiskonnaga. Hispaanias ma töötan pimedatega. See ei ole raha pärast, raha on pimedate organisatsioonidel vähe. Kuid mul on olnud hea meel, kui ka neid saab male abil rõõmustada.

Ka Eestis mängivad pimedad malet. Neil on oma malelauad.

Igal oma malelaud, millel ta sõrmede abil „näeb“.

Kas te olite mõne võistkonna treener ka hiljuti Budapesti maleolümpial?

Olin Budapestis Iisraeli naiskonna treenerina.

Keda sooviksite nimetada oma õpilastest?

2003. aastal sai minu õpilaseks aserbaidžaani noormees Teimur Radjabov, nüüdseks maailmas väga tuntud maletaja. Töö toimus muidugi interneti vahendusel. Tahaksin rääkida ka ühest Covidi ajal Judit Polgari ettevõtmisel toimunud maleõpetusest. Need olid loengud parimatele kuni 18-aastastele kogu maailmas. Ikka internetis, Covidi ajal poleks see teisiti mõeldav olnudki. Sealt jäi mulle meelde Gukesh. Loengu lõppedes teised kadusid kohe ekraanide tagant. Gukesh jäi. Tema tahtis ikka veel midagi küsida. Eks suur malearmastus ongi viinud ta sinna, kus ta praegu on.

Tean, et teil on oma maleõpetussüsteem: olalachess. Ehk seletaksite lähemalt, mis see on?

Kui ma elasin Prantsusmaal, panin tähele, et kui prantslased millegi üle rõõmustasid, siis nad hõikasid: olala! Hakkasin oma treeningutel lahendamiseks andma ülesandeid, kus tuli leida omapärane võitev käik, mille puhul oleks põhjust hüüda: olala! Nii hakatigi mu loenguid hüüdma olalachess. Ma tahaksin, et male tekitaks rõõmsaid, positiivseid mõtteid. Olen isegi öelnud, et tahaksin, et malendid naerataksid. Ega see küll võimalik pole, aga hea kujutlusvõime puhul…

Põhiline treeneritöös on anda oma teadmisi edasi, aidata mõista, kui palju võib malest kasu olla. Male arendab leidlikkust, oskust elus hakkama saada. Treenerina olen töötanud igas vanuses inimestega, aidanud neil saada tšempionideks, saavutada teisi kõrgeid tiitleid. Olen aidanud maailma tippmaletajaid.

Praegu on kogu maleõpetus suures osas seotud internetiga. Aga raamatud? Kas te võiksite nimetada mõnd olulist maleraamatut?

Ühe sellise autoriks on eestlane Paul Keres. Ma ei tea paremat lõppmängude raamatut kui Kerese „Praktilised lõppmängud“. Kui palju variante, kui palju erinevate võimaluste tutvustusi. Olen imestanud, kuidas ta suutis selle ilma interneti abita valmis teha. Olen seda lugenud inglise keeles.

Mina olen seda lugenud saksa keeles. „Praktische Endspiele“. Keres kirjutaski selle saksa keeles ja see ilmus ühe saksa kirjastuse väljaandel. Seda raamatut ei ole eesti keeles.

Ei ole Kerese emakeeles? See on küll kahetsusväärne.

Arthur Kogan Pühajärve Puhkekeskuses Merike Rõtovale intervjuud andmas. Foto Arina Liskmann.

Üha enam naisi mängib tugevamini malet. Kas teie olete kaotanud turniiripartii mõnele naismaletajale, kas olete seda üle elanud?

Olen kaotanud mitmele India naismaletajale, nad mängivad hästi. Kui palju ma üle elan, see ei sõltu vastase soost. Aga ma tean, et mõned mehed isegi häbenevad naismaletajale kaotada. See on nende meeste probleem. Mida rutem nad sellest probleemist vabanevad, seda parem neile. Male on loogiline mäng. Loogilise mõtlemisega inimesi on nii meeste kui naiste hulgas. Küsimus on pigem selles, et naisi mängib malet tunduvalt vähem kui mehi. Mida rohkem naisi male juurde tuleb, seda enam tõuseb nende tase.

Treenerina ütleksin veel seda, et tüdrukud on püüdlikumad kui poisid. Kui võtta sajaliikmeline poiste grupp, siis maletajaid saab nendest üks-kaks, ülejäänud tüdinevad. Tüdrukute puhul tuleb sajast kindlasti märksa enam mängijaid. Kes tahab saada heaks maletajaks, peab palju tööd tegema.

Viimane maleolümpia pani rääkima India maletajatest. On lausa ime võita nii open kui naiskondlik turniir.

India naismaletajatest juba rääkisin, kellele on tulnud kaotada. India meestest äratab Gukeshi kõrval enam tähelepanu Arjun Erigaisi, FIDE reitingutabelis on ta Gukeshist isegi eespool, viimasel ajal enamasti kolme esimese hulgas. Arjun armastab riske võtta. Aga ta teab, millal seda on õige teha, nii et risk ennast õigustaks.

Paarkümmend aastat tagasi olin Indias ühel maleüritusel. Üks kohalik seletas mulle veendunult, et nemad lähevad Hiinast igas mõttes ette, kuna nendel oma keele kõrval on ametlikuks keeleks ka inglise keel, mis aitab maailmas läbi lüüa. Minu vestluskaaslane pidas silmas küll põhiliselt majandust. Aga tänavu jälgides India edu maleolümpial, meenus mulle see ammune jutuajamine. Mõtlesin, et kas ka males inglise keel aitab. Muide, kuidas Hiina tippmaletajad inglise keelt räägivad?

Halvasti räägivad. Ma ei ole mõelnud küsimusele, kui palju keel maleoskusele kaasa aitab. Eks mõningal määral võib-olla tõesti. Ise olen treenerina oma õpilasi mitmetes keeltes juhendanud.

Eks põhiline on ikka malekeel, mida iganes see ka tähendaks.

Autorist:

RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.

Kuidas male jõudis sinuni või sina maleni?

Isa õpetas käigud, kuid sinna see esialgu ka jäi. Olid pallimängud, jooksmine, muud poiste tegemised. Maleraamatuid näppu ka ei sattunud ja hiljemgi pole ma seda mängu raamatu järgi õppinud. Alles ülikoolipõlves hakkas nuputõstmine pihta. Tiigi intris oli toakaaslaseks Rein Etruk, tema võttis meid pimemales vastu. Suuremaks nuputõstmiseks läks alles siis, kui Tallinna kolisin. Eesti Raadios töötamise ajal mängisime ju sinuga õige tihti. Hiljem töötasime jälle koos kirjastuses Eesti Raamat, kuid siis me vist väga ei mänginud, küll kavandasime ja toimetasime mitmeidki maleraamatuid. Suur malesõber oli meie peatoimetaja, kadunud Aksel Tamm.

Paavo Kivine – Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige. Foto Merike Rõtova

Nii et alles Tallinna elu tõi tõeliselt malemürgi verre. Mängudel on tuntult narkootiline toime. Võid olla suurim „inimhingede insener“, näiteks Dostojevski, kuid samal ajal mängupõrgus peale enda raha ka abikaasa paljaks mängida. Kui võidad, tahad edasi mängida, kui kaotad, siis veel rohkem. Tallinnas olid ees kursusekaaslased vennad Tuulikud ja Andres Ehin, uus tuttav Toomas Kall, põlvkond nooremad Andres Mälk, Mart Tarmak ja Raul Rebane. Hakkas moodustuma mitteformaalne malehullude ühendus. Mängisime ainult viieminutilist välku. Hiljem lisandus näitlejaid, kunstnikke, kirjanikke, muusikuid, keda veel. Nimeks sai Hõbelusikaklubi, välismaal käies Silver Spoon Club. Käisimegi mängimas Hollandis ja Andorras, siin Raplas, Vinnis, Kuressaares. Meist tehti isegi lühifilm, peaosas Jüri Järvet. Oli ütlemata ilus aeg. Sellele meeldivale pahele tegi lõpu kapitalismi saabumine.

Tean, et sa tundsid hästi Valter Heuerit. Kui palju ta rääkis oma kokkupuudetest Paul Keresega, oma tööst suurmeistri biograafina? Või ei rääkinud üldse? Mida tahaksid öelda Valter Heueri kohta seoses malega?

Oli suur õnn, et meil oli Valter Heuer – kroonik, Eesti male pipar ja sool. Maailmamalele olnuks Keres olemas niikuinii, aga meile maalis temast ikoonilise kuju Valter. Valter Heuer oli loomult kirglik, kuid samas tõrjuv, ei lasknud igaüht endale ligi. Samasugune olnud ka Keres – ei lasknud endale ligi. Nii et oma suhtlusest Keresega, veel vähem temaga koos raamatu tegemisest, Valter ei rääkinud. Seda võib kahetseda, mis ei tähenda, et tema Kerese-raamat poleks suurepärane.

Sa oled lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Mida said kuue samba tagusest majast ellu kaasa?

Ennekõike eluaegsed sõbrad ja tuttavad. Ka Eesti aja vaimu, sest paljud õppejõud olid veel sellest ajast. Elukutse loomulikult. Teadmised? Noh… Mida sa hakkad peale teadmisega, missugust keelt eestlased tuhat aasta tagasi omavahel rääkisid, kui ma ei saa pooltki aru, mida räägivad tänased noored? Aga ikkagi. Kui ülikool põles ja ma vaatasin seda vastasoleva „Edasi“ toimetusemaja rõdult, siis mõtlesin, mis mu ees tegelikult põleb…

Ka mina mäletan seda päeva. Olin juba Tallinnas tööl. Kuulasin südamevärinal raadiost – ja küllap kuulasid paljud-paljud vilistlased üle Eestimaa – Tartus ülikooli peahoone põleb. Kustutamisega läks aega, aulat ei suudetudki päästa. Nüüdseks on kõik ammu taastatud, kuid see päev püsib meeles. Ja kujutlen sind hästi vastas rõdult vaatamas ja mõtlemas, mis tegelikult põleb… Tartu Ülikooli peahoone on midagi enamat kui lihtsalt üks hoone.

Valter Heueri lahkumise järel otsekui jätkasid tema elutööd. 2015. aastal ilmus sinu koostatud 600-leheküljeline oluline raamat „Paul Keres. Mälestusi, materjale, kirju“. Räägi selle koostamisest.

Valteri õnnetus oli see, et ta ei pääsenud nõukogude aja tingimustes Vene arhiividesse, kus tal oleks vaja olnud töötada. Ja tema ajal polnud ka internetti. Ja kui ta lõpuks arhiividesse siiski pääses, siis polnud enam jõudu ega jaksu. Nii et minu raamat sündis vajadusest teha tuntuks see, mida ma ise, peamiselt aga tuttavad Moskva uurijad, olid Keresega seoses leidnud ja publitseerinud. Näiteks dokumendid, mis määrasid kindlaks Keresele ette nähtud koha võitluses MM-tiitli pärast. Õnneks osutus kättesaadavaks ka Kerese kirjavahetus Rootsis elava noorpõlvesõbra Eduard Tubinaga, mis räägib meie suurmeistrist palju.

Millised raamatud malest ja maletajatest on olnud sinu jaoks inspireerivad? Millise maletaja partiisid oled kõige enam järele mänginud?

Keres, ikka Keres. Sest nüüd enam-vähem tead, mis oli ühe või teise võidu või kaotuse taga. Tõstad järele mitte niipalju nuppe kui ühe inimese saatusekäike.

Meenub „Paul Keres inter pares“, mille üks koostajatest sa oled.

Kui hakkas lähenema lahkunud suurmeistri 70. sünniaastapäev, saabus kirjastusse EKP Keskkomiteest soov, et seda tähistataks mingi väljaandega. Mõtlesime ja vastasime, et kui teeks miniraamatu „Paul Keres inter pares“, mis sisaldaks Kerese partiisid maailmameistritega. Sellega oldi nõus, kuid klausliga, et üksnes surnud maailmameistritega. Mõistsime. Fischer ei kõlvanud. Koostasime raamatukese koos Mart Remmeliga, lahkunu tänaseks temagi.

Sellest raamatust võiks välja anda kordustrüki, kus Fischer sees oleks. Oma raamatusse „Minu 60 mälestusväärset partiid“ („My 60 memorable games“) on Fischer valinud neli partiid Keresega. Märkimisväärsem nendest viik Curaçao pretendentide turniiril 1962, kus Keres ainuvõimalike käikudega raskes seisus viigi tegi. USA suurmeister Larry Evansi kommentaar selle kohta: „Kerese hämmastav leidlikkus mõjub lausa nõidusena.“

Sa mitte ainult ei koostanud, vaid ka toimetasid maleraamatuid. Ega see kerge polnud. Nagu eelnevastki nähtu, tuli kogu aeg arvestada ajaga, kus me elasime.

Jah, teine juhtum oli seotud Kerese viimase emakeelse raamatuga „4 x 25“, kaasautoriks Iivo Nei. Olin selle toimetaja. Mäletan, kevadel 1975 tõi Keres toimetusse läbiloetud poognad – ja mõne kuu pärast teda ennast enam polnud. Raamat ilmus ja Moskvast saabus kuri sõnum. Kuidas te tohtisite? Tohtisime mida? Raamatus olid nelja suurmeistri partiid. Keres oli kommenteerinud Fischeri ja Kortšnoi partiisid, Nei Spasski ja Larseni omi. Ühed otsesed vaenlased, teised mitte just sõbrad.

Mis ajendas sind kirjutama novelli KGB tegelase külaskäigust Paul Kerese juurde? Novelli, mida nii meeldejäävalt Draamateatris ette loeti.

See, kuidas Paul Kerese maletajasaatus selliseks kujunes, nagu see oli, ja miks.

Sa jälgid maailma maleelu. Kohe-kohe novembri lõpus on algamas järjekordne male MMmatš, mis seekord toimub Singapuris. Tiitlit kaitseb Ding Liren (Hiina). Pretendendina astub talle vastu ülinoor India nooruk Dommaraju Gukesh. Kumma poolt oled? Ma usun, meil mõlemal on meeles, kuidas kõik (noh, peaaegu kõik) elasid kaasa ja jälgisid suure põnevusega matše Fischer - Spasski, Kasparov - Karpov, Karpov - Kortšnoi, hiljem Carlseni heitlusi. Nüüd on male tugevalt kaldu Aasia suunas. Kardan, et seekordne matš jääb meile kaugeks. 18-aastane India nooruk äratab küll huvi.

Muidugi olen noore India mängija poolt. Kas või seepärast, et mul on endal sealmaal sõpru. Kui hommikul arvutis mängima hakkad, siis on enamik vastaseid Indiast! Imelik, alles see oli, kui tõusis Hiina. Nüüd on esimene India. Kindlasti oskab keegi seda seletada, mina ainult imetlen.

Paavo Kivine oma koduse raamaturiiuli ääres. Arhiivifoto.

See intervjuu läheb internetis male lehekülgedele. Seepärast on siin juttu malest, malest ja veelkord malest. Ma tean, et sinu elus on olnud palju muud. Nooruses olid sa väljapaistev kergejõustiklane. Sulle kuulus isegi Eesti rekord kaugushüppes. Kirjutanud oled sa palju. Eelpool kõneks olnud raamatuga viisid sa oma sõnutsi lõpuni triloogia Eesti spordi suurimatest: Kristjan Palusalu, Georg Lurich, Paul Keres. Ega sa asjata ei saanud Riiklikku spordi elutöö preemiat 2007. aastal. Aga minu poolt viimane küsimus: millega on male rikastanud sinu elu?

Sõprade ja heade tuttavatega. Võitlusega, mida saad pidada ka nüüd, kui keha selleks enam ei kõlba. Sellega, kui arvuti partii lõppedes sulle teatab, et mängisid tasemel 2400 punkti. Ja sa katsud seda vähemalt niikaua uskuda, kuni saad teate oma uuest tasemest, mis on 1300. Väga lõbus! Sellega, et kui kunagi õhtu läbi mängisid sõbraga malet, ei saanud sa samal ajal kuidagi olla paha peal. Loodan, et ka alzheimeri edasilükkamisega.

Siiski veel üks küsimus: mida olulist jätsin küsimata?

Kas tulnukad mängivad malet? Mängivad, ja kuidas veel!

Autorist:

RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.

Novembri lõpus algab Singapuris järjekordne male MMmatš. Tiitlit kaitseb 32-aastane Ding Liren (Hiina). Tiitlipretendendina astub tema vastu verinoor 18-aastane Dommaraju Gukesh (India), kellel pretendentide turniiri võitmise ajal oli aastaid vaid 17.

Gukesh on viimasel ajal sammunud võidult võidule. Eriti silmapaistvalt mängis ta septembris maleolümpial võitjaks tulnud India meeskonna esimesel laual. Tundub, et malemaailmas on järsult kasvanud sümpaatse India nooruki poolehoidjate arv. Tema võitu peetakse peaaegu et endastmõistetavaks ja räägitakse juba tema võimalikust matšist Carlseniga, kes Gukeshi võidu korral uuesti tiitlit taotlema hakkaks.

Dommaraju Gukesh. Arhiivifoto.

Nagu ikka põhinevad niisugused ennatlikud arvamused soovunelmatel. Kuid eks Ding Liren on nendeks ka põhjust andnud. Maailmameistriks sai ta Magnus Carlseni loobumise järel, olles enne seda küll võitnud matšis tugeva Jan Nepomjaštši. Kuid maailmameistriks saanuna ei täitnud ta temale pandud lootusi. Turniiridel, mis ta matši järel mängis, võitis ta 41st partiist vaid kolm, kaotas üheksa. Ta kaotas ka 53 reitingupunkti ja jäi maailma reitingutabelis 15ndale kohale. Tema, kelle reiting oli varem tõusnud 2816 punktini.

Maailmameister Ding Liren. Arhiivifoto.

Viimasel maleolümpial, kus Gukesh sai esikoha esimesel laual, Ding Liren ei võitnud ühtegi kaheksast partiist, mis ta mängis. FIDE reitingutabelis jäi ta seejärel 21. kohale. Nüüd, enne matši küsiti Magnus Carlsenilt, mis ta arvab Ding Lirenist ja mida talle soovitab.

Carlsen vastas, et ta nägi, et Ding Liren mõjus pärast maailmameistri tiitli saamist kuidagi koormatuna, isegi masendununa. Tal jäi puudu eneseusaldusest. Püüdis mängida agressiivsemalt, mängida rohkem malet kui male seda on. Kui ta tuleb nii matši mängima, siis on tal raske. „Me pole Dingiga sellest rääkinud,“ ütles Carlsen, „aga kui ta minu käest küsiks, siis minu parim nõuanne oleks unustada kõik halb, mis vahepeal on juhtunud. Kui ta tuleb uuesti maailmameistriks, siis unustavad ka kõik teised vahepealse halva. Tuleb tunda ennast sellena, kes ta oli viis aastat tagasi, kui kõik teadsid, milleks ta on võimeline. Tuleb mängida iga partiid nagu normaalset partiid. Gukesh on väga tugev maletaja. Talle ei tohi vähimatki šanssi anda.“

Ka ajakirja New in Chess matšieelses artiklis kinnitatakse, et Gukesh on väga kaalukas favoriit. Kuid lisatakse ka, et Ding Liren pingutab selle nimel, et meenutada inimestele, kes ta oli veel mitte kaua aega tagasi. Tõestuseks on toodud partii, mille Ding Liren tänavu jaanuaris Wijk aan Zees võitis Tata Steel turniiril. Lisab see julgust tema poolehoidjatele, kes teab. Nii või teisiti, maailmameistri tiitlile mängitavat matši jälgitakse alati huviga. Singapuris toimuvale matšile on internetis juba mõnda aega pealtvaatajatele pileteid. Kahtlane, kas siit maalt malehuvilistest keegi seda pikka reisi ette võtab. Aga tänapäevale omased otseülekanded paeluvad kindlasti. Seniks uurime Wijk aan Zees mängitut.

Dommaraju Gukesh – Ding Liren

Itaalia avang

1.e4 e5 2.Rf3 Rc6 3.Oc4 Rf6 4.d3 Oc5 5.c3 d6 6.a4 a5 7.Og5 h6 8.Oh4 Oa7 9.Ra3 Le7 10.Rb5 0b6 11.Lb3 g5 12.Og3 0-0 13.0-0-0 Rh5 14.d4 e:d4 15.Rb:d4 g4 16.Rh4 O:d4 17.c:d4 L:e4 18. Vhe1 Lh7 19.Vd2 Od7 20.Od3 Lg7

21.Of5 O:f5 22.R:f5 Lg5 23. Lb5 Vfe8 24.Ve3 Rg7 25.R:g7 K:g7 26.d5 V:e3 27:f:e3 Rb4 28.L:b7 Ve8 29.Of4 Lf5 30. Lb5 Ra2+ 31.Kd1 Lb1+ 32. Ke2 Lg1!

33.Kd3 Rb4+ 34.Kd4 Le1 35.Vd3 Le2 36.Vc3 Ld2+ 37.Kc4 Ve4+ 0-1.

Autorist:

RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.

Te mängite paaril viimasel aastal üsna tihti Eestis. Olete Saksamaalt?

Olen seal kasvanud ja suurema osa elust ka elanud. Nii et FIDE arvestuses mängin Saksa lipu all. Aga elan ma praegu juba kuuendat aastat Viinis. Käin seal ülikoolis: Wirtschaftsuniversität Wien. On jäänud veel paar kuud, siis saan magistrikraadi.

Kas hakkate tööle erialal või saab teist professionaalne maletaja?

Ikka erialast tööd otsin. Malet muidugi mängin edasi.

Lev Yankelevich. Foto Merike Rõtova.

Kuidas on Saksamaal korraldatud malealane töö laste ja noortega?

Sõltub, kas kohapeal on maletreener või vähemalt keegi, kes oskab või tahab malet õpetada. Meie pere elas Luksemburgi piiri lähedal väikelinnas Bernkastel-Kues. Ema ja vanaisa õpetasid mulle varakult käigud selgeks, aga ega nad midagi muud eriti ei osanud õpetada. Õnneks tegutses tollal meie linnakeses maletreener, kellel oli kaks gruppi, lapsed ja täiskasvanud. Ütlen õnneks sellepärast, et nüüd ta enam ei tööta ja selles linnas pole lastel kuskilt maleõpetust saada. Eks Saksamaa suurtes linnades on teistmoodi. Viidi mind siis kaheksa- või üheksa-aastaselt selle treeneri juurde. Selgus, et lastegrupis võitsin kohe kõik ära. Treener pani mind täiskasvanutega ühte gruppi ja nii jäigi. Lasteturniiridel mängisin üldse vähe. Saksamaa on ju suur ja pääs maa noorte meistrivõistlustele keeruline, tuleb läbida neli eelturniiri. 11-aastaselt tegin selle kadalipu läbi ja pääsesin kuni 12-aastaste Saksamaa meistrivõistlustele. Jäin seal neljandaks, kolm esimest pääses edasi MMile. Rohkem ma Saksamaa noorte tiitlivõistlustel ei mänginud.

Jätkasite täiskasvanute turniiridel ja seda edukalt, kuna olete suurmeister. Millal ja kui vanalt selle normi täitsite?

Esimest korda 22-aastaselt 2019.a. Aga normi tuleb täita ju mitu korda. Lõplikult sain asjad korda kaks aastat tagasi, nii et FIDE kinnitas mind suurmeistriks 2022.a.

Tahan öelda, et minu suurmeistriks saamisel on olnud oluline osa maleraamatutel. Esimene oluline raamat, mis mulle kätte sattus ja mind kui maletajat kujundas, oli saksakeelne Alehhini partiide valimik. Nende partiide abil hakkasin taipama malemängu olemust. Mäletan, millise vaimustusega vaatasin Mihhail Tali ja Rašid Nežmetdinovi partiisid. Olen palju lugenud Viktor Kortšnoist, turniiridele võtsin kaasa mõne raamatu temast, see otsekui innustas mind mängima. Naudin kõike, mida malest ja maletajatest on kirjutanud Genna Sosonko.

Pean ütlema, et olete tänapäevasel internetiajastul isegi mõnevõrra erandlik maletaja. Teen juba aastakümneid intervjuusid maletajatega. Üheks mulle oluliseks küsimuseks, mida esitan, kuna ka ise olen suur raamatusõber, on küsimus maletajate lemmikmaleraamatutest. Üha enam tunnen tõrjuvat vastust, et miks ma seda pärin, internetis ju kõik olemas. Siiski mingi teos enamikul ikkagi meenub. Teie aga hakkasite maleraamatutest ise rääkima.

Minu jaoks on need tähtsad. Minu isiklikus raamatukogus on üle saja erinevates keeltes raamatu.

Aga internet?

Internetti võib suhtuda kahte moodi. Alguses olin nagu kõik väga rõõmus, et nii palju infot on korraga lahedasti kättesaadav. Aga üha enam hakkab mulle tunduma, et seda infot on ülearu palju. Ja et see kõik on kättesaadav ka konkurentidele.

Kui läksite Viini elama, kas hakkasite osalema ka Austria maleelus?

Mingil määral. Mul oli seal ju maletajate hulgas ka varem sõpru. Turniiridel mängin endiselt Saksamaal, aga osalen rahvusvahelistel turniiridel kogu Euroopas. Kahjuks Euroopast kaugemale pole saanud.

Budapest on Viinile lähedal. Kas käisite ka maleolümpiat vaatamas?

Paar viimast päeva. Muide, võin Austria meeskonna, õigemini selle ühe liikme kohta midagi huvitavat rääkida. Mis te arvate, kuidas sõitis Austria meeskonna esimese laua mängija Budapesti?

Kuidas sõitis? Autoga? Rongiga? Laevaga piki Doonaud?

Oh ei, ta läbis 300 km Viinist Budapesti jalgrattaga.

Super! Kes on olnud teie lemmikmaletajad, malelased eeskujud nii minevikust kui ka tänapäevast?

Minevikust juba mainitud Alehhin, Tal, Nežmetdinov, Kortšnoi. Aga praegu elavatest on esimene, keda nimetaksin India maletaja Arjun Erigaisi. Ta mängis ka olümpia open-turniiri võitnud India meeskonnas.

Ja oktoobri alguses avaldatud FIDE reiting-listis on ta aukartust ärataval kolmandal kohal Magnus Carlseni ja Hikaru Nakamura järel. Gukesh, kellest seoses läheneva MMmatšiga palju räägitakse, on selles nimekirjas alles viies. Kui juba jutt läks India malele, siis mida teie arvate Gukeshist ja tema võimalustest eeloleval matšil?

Kui jutt läks India malele, siis räägiksin kõigepealt Viswanathan Anandist. Enne teda oli India tavaline malemaa, kus malet muidugi mängiti, aga mitte rohkem kui paljudes teistes maades. Kõik muutus, kui 2000. a. Anandist sai maailma esimaletaja. Ta kaitses oma tiitlit korduvalt, kuni kaotas selle 2013. a. tiitlimatšis Magnus Carlsenile. Kuid tänu Anandile male populaarsus kasvas Indias tohutult, üha enam lapsi tuli male juurde. Anand ise on Indias väga hinnatud. Olen veendunud , et just tänu Anandile ja tema maletegevusele India oligi nii edukas käesoleva aasta maleolümpial. Oma tugevuselt oleks ta kindlasti võinud India meeskonnas mängida, aga võib-olla ta ei tahtnud olla kolmanda laua mängija. Pealegi kui on peale kasvanud terve plejaad noori edukaid suurmeistreid, teiste hulgas Gukesh.

Mis puutub Gukeshi, siis korra olen temaga mänginud, turniiril Portugalis 2020.a. Viik. Siis ta oli veel päris laps. Eks ta nüüd 18-aastasenagi on ülinoor tiitlipretendent. Teate, mina olen selles matšis Ding Lireni poolt.

Jah?

Jah, ma tean, et Gukeshi šansid on suuremad, aga keegi ei anna tiitlit võitluseta käest. Budapestis oodati Hiina-India matši eel Lireni ja Gukeshi kohtumist. Liren ei tulnud mängima, sel päeval asendas teda üks teine hiina suurmeister. Ilmselt Liren tegi õigesti. Partii tulemusele, mis see ka poleks olnud, oleks omistatud liiga suur tähendus.

Matšini polegi enam kaua aega jäänud. Novembri teises pooles Singapuris algavale matšile müüakse juba internetis pileteid.

Meil Eestis on mõni aeg tagasi jälle päevakorda tõusnud igipõline küsimus: kas male on sport? Teie arvamus?

Male on sport muidugi. Võistlused toimuvad ju.

Aga ta on enamat kui sport. Ettearvamatute käikudega malepartii võib aga sama imetlusväärne olla kui kunstiteos. Male on ka kunst. Et aga malet hästi mängida, tuleb teda uurida nagu teadust. Tuleb teha endale selgeks avangusüsteemid, tajuda taktikalisi võimalusi keskmängus, vallata lõppmängustrateegiat. Viimasel ajal saavutavad üha enam edu maletajad, kes uurivad malet kui teadust. Sellest on isegi natuke kahju. Mina eelistan loomingulist lähenemist, püüdu muuta iga partii kunstiteoseks, mis loomulikult ei õnnestu, aga selle poole peab püüdma.

Lev Yankelevich V. Heueri mälestusturniiril Elvas. Foto Triin Narva.

Siis oli tore, et te mängisite Elvas Valter Heueri mälestusturniiril. Valter Heuer oli just niisugune maletaja, kes oma partiides püüdles just sellise loomingulisuse poole, millest teie räägite.

Mulle üldse meeldib Eestis turniiridel osaleda. Tänu Urmas Randmale olen näinud Eestis erinevaid paiku. Olen mänginud malet Tallinnas, Saaremaal, Hiiumaal, nüüd teist aastat järjest Elvas. Tulen Urmase turniiridele ikka meelsasti, kui kutsutakse.

Palun lõpuks ka ühe teie partii.

See on mängitud 2019. aastal ühel rahvusvahelisel turniiril Šveitsis.

DENNIS WAGNER – LEV YANKELEVICH

Vanaindia kaitse E71

1.d4 Rf6 2.c4 g6 3.Rc3 Og7 4.e4 d6 5.h3 Rbd7 6.Oe3 e5 7.d5 Rc5 8.Lc2 0-0 9.g4 c6 10.b4 c:d5! 11.c:d5

11 … Rc:e4!! 12.R:e4 R:d5 13.Od2 Rf4 14.Re2 d5 15.Rc5 b6 16.Rb3 Ob7 17.R:f4 e:f4 18.Og2 f3 19.Of1 Ve8+ 20.Kd1 Vc8! 21.Ld3 O:a1 22.R:a1 d4 23.La3

23 …Ve2! 24.Vg1 Le8 25.Rc2 Le4 26.Lb2 Ld3 27.O:e2 f:e2+ 28.Kc1 Oe4 Valge alistus. 0:1.

Autorist:

RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.

Vaatamata juurdetulnud aastatele, osaled sa ikka malevõistlustel. Viimati võis sind näha malelaua taga Urmas Randma korraldatud Coop Saaremaa malefestivalil Kuressaares. See linn on sul ilmselt seotud meeldivate maleliste mälestustega?

Jah, Kuressaares toimusid Juuno Jalaka poolt läbi viidud maleturniirid naistele, mida mul mitmel korral õnnestus ära võita. Turniirivõitjat tunnustati Saaremaa malekuninganna aunimetusega.

Heda Kruusiauk juuni 2024. Foto Merike Rõtova.

Kui minna ajas tagasi lapsepõlve, kust me kõik tuleme, siis kuidas sai alguse sinu tee male juurde?

Mängima õpetas mind isa viie- või kuueaastaselt. Tahan öelda ka, et meie kodus oli suurmeister Paul Keres väga austatud. Esimese maleraamatuna mäletan tema Valitud partiisid.

Koolis käisin Tallinnas Kivimäel Leegi tänaval. Ju koolis teati, et malet mängin. Kuuendas klassis võeti mind kooli võistkonnas Tallinna koolide vahelistele võistlustele. Seal jäin silma Iivo Neile, kes kutsus mind oma treeningrühma.

Nii et Iivo Nei oli sinu esimene treener?

Esimene ja ainus treener. Minu meelest oli ta esialgu väga efektiivne ja edasiviiv treener. Partiid vaadati alati peale mängu üle. Ja enne (olulisi) mänge valmistati ette. Oli positiivne. Innustas mängima.

Mäletan esimest kokkupuudet sinuga. Sa käisid keskkoolis ja Iivo Nei suunas sind mängima Tallinna naiste malemeistrivõistlustele. Aga see tekitas probleeme. Keegi naismaletajatest karjatas: „Laps!“ Laps ei tohi tulla täiskasvanute turniirile. Tänapäeval, kus märksa nooremate laste osavõtt nii nädalalõputurniidest kui mistahes võistlustest on tavapärane, tundub selline suhtumine enam kui imelik. Aga tollal arutati sinu osavõttu lausa Tallinna Maleklubi juhatuse koosolekul. Noh, terve mõistus võitis ja sind lubati täiskasvanute turniirile mängima.

Ma ise seda ei mäletagi.

Taevas tänatud, et see toimus sinu seljataga ja sulle teadmata. Aga aastad läksid. Sa said ka ise täiskasvanuks, tulemused üha paranesid. 70ndatel aastatel olid sa Eesti naiste meistrivõistlustel pidevalt medalistide hulgas.

Seda küll, hõbedat ja pronksi jagus, aga kuldmedalit ma ei saanud, tšempioniks ei tulnud. 1970. aastal jagasin koos Salme Rootarega esikohta, aga kaotasin raske järelmatši.

Eesti meistrivõistlusi sa ei võitnud, küll aga ühe teise maa meistrivõistlused.

Jah, olin esimene Leedu naiste lahtistel malemeistrivõistlustel. Kes seda enam mäletab?

Mina mäletan, see oli aastal 1976 Kaunases. Olime seal Eestist kahekesi. Mina tulin neljandaks, millise kohaga võisin rahul olla. Sina olid tšempion! Mis klubisse sa praegu kuulud?

Tõnu Truusi Malekoolkond. See klubi võitis 2014. a. klubide meistrivõistlused.

Nii et võistkondlikus arvestuses oled sa Eesti meister olnud! Sa oled võitnud ka Eesti naisseenioride meistrivõistlused (2012 ja 2017). Seenioride Euroopa meistrivõistlustel (naised 50+) saavutasid sa 2012. a. kümnenda koha.

Aga elu ei ole ainult male. Vähemalt mitte sinu jaoks. Professionaalset maletajat sinust ei saanud. Õppimine, töö, muud kohustused. Kõrghariduse omandasid Tallinna Polütehnilises Instituudis mulle väga keerulisena tunduval erialal.

Masinaehituse ökonoomika ja organiseerimine. Mulle meeldib väikest viisi masinatega tegeleda ka koduses elus. Töötasin kvaliteediinsenerina, oli selline ametinimetus. 90ndatel läksin üle raamatupidamisele.

Mina tean, et sa oled audiitor.

Ja nüüd tõepoolest töötan juba 32 aastat audiitorina. Tööd jätkub. Eriala on nõutud.

Nii et pensionil sa pole.

Pension küll igal kuul mu pangaarvele lisandub, aga eks ma olen töötav pensionär, nagu nüüd öeldakse. Mul on oma audiitorifirma.

Maletajate lapsed tavapäraselt mängivad ka malet. Nii ka sinu poeg Kaupo.

See oli varem, kooliajal.

Hiljem nõudis töö temalt aja ja pühendumise. Kaupo Kruusiauk on tuntud ja tunnustatud filmirežissöör, kelle üle sa võid uhke olla. Aeg-ajalt mängib siiski ka tema maleturniiridel, nii oli ta malelaua taga koos sinuga ka juuni alguses Kuressaares. Aga lapselapsed?

Kaupo tütred Uma Maria ja Harriet käivad maletrennis. Näis.

Sa ise pole ka malest päris kaugele jäänud. Nüüdisajal pakub internet erinevaid võimalusi. Internetis online-platvormil mängides oled saanud AFM (Arena FIDE Master) tiitli, mis lubab ka mitmesugustele FIDE võistlustele.

Internet on loomulikult kaasajale iseloomulik. Aga mulle on ikka meeldinud maletajatelt küsida, millised maleraamatud elu jooksul nende jaoks olulised olnud. Mida vastaksid sellele küsimusele?

Mul on maleraamatute lugemiseks ja uurimiseks kahjuks vähe aega jäänud. Aga siiski-siiski. Fischeri 60 partiid sisaldav raamat on mulle küll meelepärane olnud, olen selle tihti võistlustele kaasa võtnud.

Mis male sulle andnud on?

Palju on andnud. On rikastanud minu elu. Kui turniiridele pole aega minna, siis tunnen rahuldust maleülesannete lahendamisest, partiide jälgimisest.

Väga oluline on ka see, et on meeldiv tunda end just kui ühe suure kogukonna – maletajaskonna liikmena.

See on GENS UNA SUMUS tegelikkuses. Pean tunnistama, et ka mind tõmbab seetõttu ikka veel maleturniiridele, kus ees ootab rõõmus kohtumine eluaegsete võistluskaaslastega, kus võib tunda end kogukonna liikmena.

Lõpuks lisan ühe sinu võidupartii sulle edukalt kulgenud eespool mainitud Leedu lahtistelt meistrivõistlustelt. Iivo Nei kommentaaridega on see partii avaldatud raamatus „Male Eestis 1970 – 1976“.

V. ARLAUSKAITE – H. KRUUSIAUK

Nimzoindia kaitse

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Rf3 b6 5. e3 Ob7 6. Od3 Re4 7. Lc2 (Energilisem on etturiohver 7. 0-0) 7. … f5 8. 0-0 O:c3 9. b:c3 0-0 10. Oa3 d6 11. Lb3? (Valge loodab edu saavutada liputiival, jätab aga kaitseta oma kuninga.) 11. … Rg5! 12. R:g5? (Kaotab forsseeritult, vajalik oli taganemine 12. Re1.) 12. … L:g5 13. g3 Of3 14. c5 Vf6 15. c:d6 Lh5 16. Ve1 Lh2+! 0:1. Valge alistus. Musta poolt jõuliselt läbiviidud miniatuur.

Autorist:

RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.

Möödunud sügisel oli kord selline juhtum. Pidin kahe sõbrannaga ühes kohvijoomise kohas kokku saama. Kui kohale jõudsin, oli seal rahvast palju. Minu sõbrannad istusid minu üllatuseks ühes lauas Tatjana Fominaga. Teadsin, et nad Tatjanat ei tunne. Läksin siis ja tutvustasin. Kui Tatjana veidi aja pärast lahkus, ütles üks mu sõbrannadest: „Ma arvasin, et Tatjana Fomina on venelane.“ Kinnitasin, et ongi. Sõbranna imestas, nii hea eesti keel, et petab ära. Tõsi, mul on küllalt palju vene rahvusest tuttavaid, kes räägivad päris hästi eesti keelt. Aga nii hästi kui Tatjana ei räägi keegi, nii rikkaliku sõnavaraga, täiesti aktsendivabalt. Nii et minu esimene küsimus: kuidas sa nii hästi eesti keelt räägid?

Ema pidi mind varakult sõime panema, seal oli eesti keel. Siis käisin eesti lasteaias. Lapsepõlves elasime Pelgulinnas. Naabrid olid eestlased. Naabrilastega mängides eks keeleoskus süvenes. Kodus rääkisime vene keelt ja käisin vene koolis. Tartus Ülikoolis õppisin õigusteadust aga eesti keeles.

Tatjana Fomina aprill 2024.   Foto Jaan Oskar Narva.

Tean, et õppisid hiljem ka Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis eesti keelt võõrkeelena, õigemini kuidas õpetada eesti keelt teisest rahvusest lastele. Ma ei teagi kedagi tippmaletajat peale sinu, kellel oleks kaks kõrgemat haridust.

Ma töötasin 90ndate alguses 8 aastat ühes vene koolis eesti keele õpetajana. Seda teist haridust oli lihtsalt vaja. Oli omamoodi raske aeg. Õpilased tulid erineva meelsusega kodudest.

Tean, et sa pole mitte ainult eestikeelne, vaid ka eestimeelne. Seega pidi koolis selgitama, mis ühiskonnas toimub.

Jah. Riiklikul tasemel hakati siis rääkima lõimumisest, selle korraldamisest. Minu meelest korraldati seda liiga pehmelt, nagu kartes kedagi solvata. Ja siis nüüd, rohkem kui 30 aastat hiljem, on selle lõimumisega nagu on. Oleks pidanud vähemalt poole distantsi pealt otsustavam olema.

Eks paistab, kuidas eestikeelsele koolile üleminekuga läheb.

Kui nüüd male juurde tulla, siis millised on sinu esimesed mälupildid malest, kuidas Sinu maletajatee algas?

Mälupildid? Nägin ühes Tallinna pargis suuri malendeid, millega ka mängiti. Mind õpetas mängima isa kevadel, kui olin saanud 11. Olin käinud ka muudes ringides, nagu lapsed ikka. Aga siis tahtsin ainult malet mängida. Läksin sama aasta sügisel Pioneeride Paleesse, kus treeneriks oli Lembit Vahesaar. Ega ma tema tunde eriti ei mäleta. Pigem seda, et ta suhtus minusse väga hästi. Seda ka hiljem, kui ta vaid kohtunikuna tegutses. Tema juhitud turniiridel tundsin end kuidagi eriti turvaliselt.

Keda Sa veel oma treeneritest tahad meenutada?

Jüri Randviir. Tema ei olnud minu treener, aga ta oli treenerina kaasas, kui ma 1971. a. Riias NSV Liidu tütarlaste malemeistrivõistlused ära võitsin. Temal oli hea huumorisoon. Malest vabal ajal rääkis ta lustakaid lugusid, mis võistluspinget madaldada aitasid.

Minu treener oli Boriss Rõtov. Väga hea analüüsivõimega, mis tollal oli eriti tähtis, kuna partiid võisid minna katkestamisele ja katkestusseise tuli uurida. Tema oli minuga kaasas, kui ma 1975. a. Frunzes (nüüd Biškek) NSV Liidu meistrivõistlustel teiseks tulin. Selle tulemuse põhjal sain õiguse osaleda järgmisel aastal tsoonidevahelisel turniiril Roosendaalis Hollandis. Eeldasin ja lootsin, et Boriss tuleb minuga ka sellele võistlusele kaasa. Aga ei. Oli nõukogude aeg ja Moskvas otsustati teisiti. Minuga koos saadeti üks Moskva treener, kes Roosendaalis elas oma elu ja kellest mulle mingit abi polnud.

Hiljem oli minu treeneriks Harry Pohla, kellelt omandasin palju kasulikku. Ja käis minuga võistlustel kaasas ka Andres Vooremaa. Tänud kõigile mu treeneritele sinna teispoolsusse, sest kahjuks pole nendest kedagi enam elavate kirjas.

Et mitte sinu mälu liigselt pingutada, kasutan teatmeteoste abi sinu heade ja veel paremate tulemuste meenutamiseks. Neid on lihtsalt nii palju. Eesti meistrivõistlustel oled Sa võitnud 10 kulda (meenutuseks: Rootare 15 ja Ranniku 10), 5 hõbedat ja 8 pronksi. Oled võitnud kolm naiste Balti turniiri. Nõukogude Liidu meistrivõistlustel osalesid 9 korda. Tsoonidevaheline turniir Hollandis 1976. Taasiseseisvunud Eesti naiskonnas maleolümpial 9 korda, kolmel neist esimesel laual. Kõiki rahvusvaheliste turniiride võite ei jõua nimetadagi. Siis tulid rahvusvahelised seenioride võitlused: 5-kordne seenioride MMi pronks, seenioride EMi kuld 2014.a. Viimane tulemus tähendas suurmeistriks saamist, mille järel otsustasid suurest malest loobuda.

Nii. Nüüd küsin jälle sinult. Tean, et Sa loed palju. Ilukirjanduslike teoste arutelu jätame teiseks korraks. Mind huvitab, millisest maleraamatust on Sul elus kõige enam kasu olnud?

Neid on kaks. Kõigepealt Alehhini 300 partiid.

See on venekeelne, mis sulle ei valmistanud raskusi. Mäletan, et seda raamatut pidas enda jaoks kõige olulisemaks ka Maaja Ranniku. Aga tema ütles, et tema õppis sellest nii malet kui ka vene keelt.

Teine raamat muidugi see valgete kaantega 1995.a. ilmunud Paul Kerese partiide kogumik. Vaatan neid partiisid ise ja näitan oma õpilastele.

Sa töötad Mustamäe Huvikoolis maleõpetajana. Käisin seal hiljuti Sinu korraldatud Maaja Ranniku karikaturniiril, mida sa juba aastaid läbi viid.

Ega ma üksinda. Seal on terve meeskond, kes mind aitab. See on mõeldud kõige pisematele, väikestele tüdrukutele, et neid innustada mängima. Vahepeal jäi aastaid vahele, nüüd tahan küll jätkata.

Mulle meeldis, et seal olid stendid meie kunagise legendaarse esimaletaja Maaja Ranniku piltidega. Meenus, kui mu lapselaps Mai Narva sellel turniiril mängis. Ta oli viieaastane ja see oli tema elus esimene turniir. Nüüd tegi kaasa minu noorim lapselaps Els Marie. Ka tema on praegu viieaastane ja ka temal oli see muidugi elu esimene võistlus.

Tatjana Fomina koos Els Marie Narvaga Maaja Ranniku karikaturniiril.   Foto Regina Narva.

Sa oled öelnud, et ise enam suures males ei osale. Veteranide võistlustel sa siiski malenuppe tõstad. Kas on ka lähitulevikus midagi kavas?

Suvel juulis on Poolas seenioride võistkondlikud maailmameistrivõistlused. Läheme sinna Eestist toreda naiskonnaga: Monika Tsõganova, Regina Narva, Kersti Kõrge, Silvi Salupere ja mina.

Nagu mul tavaks, küsin lõpuks, mis ma küsimata olen jätnud, aga millest sa tahaksid rääkida?

Sa ei küsinud, mis ma need viimased kümme aastat teinud olen, kui ma suurest malest, näiteks maleolümpiast, loobusin. Aega jäi ju üle.

Noh, siis ma küsin. Mida sa teed veel peale maletundide andmise?

Juba üheksa aastat käin klassikalise balleti tundides stuudios „Tantsupööning“, mis on mõeldud täiskasvanutele. Tallinnas asuvas Hispaania Majas käin hispaania keele tundides. Klaverimängu õpin interneti abil, seal juhendatakse. Nii olen jõudnud oma kolme lapseea unistusega tegelemiseni – ballett, hispaania keel ja klaverimäng. Lapsepõlves hõivas male kõik aja, muuks ei jätkunud enam võimalust.

Aga mis kõige tähtsam, minu elu on rikastunud kolme lapselapsega – Adele, Helene, Oliver. Nendega on nii tore koos olla.

Sa teed ikka väga palju. Aga nagu öeldakse: kes teeb, see jõuab. Sina vist küll ühtki minutit kaotsi ei lase. Ballett! Fantastiline!

Intervjuule lisaks palun sinult üht partiid, mis on võib-olla turniiri saatuse otsustanud või siis mõnda muud meelde jäänud partiid.

Üks sellistest on partii Esfir Epsteiniga (keda me omavahel Asjaks kutsusime) 1971. a. NSV Liidu tütarlaste malemeistrivõistlustelt Riias. Mäletan, kuidas läksime koos Jüri Randviiruga viimasele voorule. Jüri nagu ikka tegi nalja. Esikoha mõtet peas ei olnud, sest kolm osavõtjat olid minust eespool, küll ainult poole punktiga, aga ikkagi ees. Kui aga umbes kolmveerand partiid oli läbi, märkasin kõrvallaudade tulemuste järgi, et kui ma nüüd võidan, siis olen esimene. Lausa mäletan seda tunnet: kui ma nüüd võidan…

Selline tunne võib tulemusele ka pärssivalt mõjuda.

Võib. Pidin sellest tundest üle saama ja keskenduma mängule. Sain üle. Keskendusin. Võitsin. Ja olin tšempion! Turniiril kohtunik olnud Lembit Vahesaar kinkis minule kui oma kunagisele õpilasele komplekti malendeid. Olin liigutatud.

Partii ilmus samal 1971. aastal prantsuse ajalehe “L`Humanité Dimanche“ malenurgas. Pole just igapäevane, et meie maletajate partiid Prantsusmaal meediasse jõuavad. See oli koos kommentaaridega, mida oma kesise prantsuse keele oskusega sõnastiku abil ära tõlgin.

Tatjana Fomina – Esfir Epstein

Sitsiilia kaitse

1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. c3 Sagedamini mängitakse 3. d4. 3. … Rf6 4. Oe2 Hea on ka 4. Ob5+ Od7 5. O:d7+ Rb:d7 6. Le2. 4. … Rc6 5. d3 g6 6. 0-0 Og7 7. Ve1 0-0 8. Rbd2 Od7 9. Rb3 b5 Must haarab liputiival initsiatiivi. 10. e5 Aga musta vastumäng neutraliseeritakse tsentris. 10. … Rd5 11. e:d6 e:d6 12. d4 c4 13. Rbd2 Rf4 14. Re4 R:e2+ 15. V:e2 Og4 16. Of4 d5 17. Rc5 Lf6 18. Ld2 b4 19. Vee1 b:c3 20. b:c3 O:f3 21. g:f3 Lf5 Ähvardades Lh3. 22. Kg2 Rb8 Musta seis pole hea ja arvatavasti oleks olnud parem 22. … Vfe8. 23. Ve7 Of6 24. Vc7 Od8 25. Vb7 Ob6 26. Oe5 Rc6 Kui 26. … O:c5, siis 27. Lh6 f6 28. Lg7 matt. 27. Rd7 R:e5 28. d:e5 Vfd8 29. Rf6+ Jätkates energiliselt teed võidule. 29. … Kg7 30. Rg4 Ähvardab 31.Lh6+. 30. … g5 31. Ve1 Ähvardab 32. e6. 31. …Kg6

32. h4! h5 33. V:f7!! Tõhus ja briljantne! 33. … L:f7 Kui K:f7, siis 34. Rh6+ võidab lipu. 34. L:g5+ Kh7 35. Lh6+ Must alistus. 1:0.

Autorist:

RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.

Lõppmäng! Lõppmäng! Lõppmäng!

Jälgin ikka aeg-ajalt, interneti vahendusel on see ju võimalik, kas välismaistest maleajakirjadest ka mõne Eesti maletaja partii leian. Eriti sageli seda mõistagi ei juhtu. Aga äsja leidsin saksa maleajakirja „Rochade“ („Vangerdus“) värskest numbrist ühe Jüri Randviiru ja Paul Kerese vahelise partii lõppmängu. Mängitud Pärnu suveturniiril 1947. a. Kirjutasin sellest turniirist paar aastat tagasi, kui möödunud oli 75 aastat. See oli esimene malevõistlus, kus nägin suurmeistreid. Koosseis oli võimas. Peale Botvinniku oli kohal kogu NLiidu maleparemik, mis tollal tähendas kogu malemaailma esinumbreid: Keres, Smõslov, Boleslavski, Bondarevski, Toluš. Lilienthal… Olin väike laps ja ega isa, kes mind turniiri vaatama viis, eeldanudki, et ma malest aru saan, kuigi käike juba tundsin. Ta tahtis, et jätaksin suurmeistrite nimed meelde. Jätsingi. Ja kui tore oli see, et Keres kõigi nende suurnimede ees turniiri võitis. Paul Keresest sai kohe minu lemmikkangelane, kelleks ta jäi kogu oma kahetsusväärselt vara lõppenud elu ajaks.

Turniirile oli lubatud ka noori eesti maletajaid: Randviir, Heuer, Renter. Ega neil seal kerge polnud. Jüri Randviir oli tollal 20-aastane. Kuid tookordset partiid Keresega meenutas ta aastakümneid hiljemgi korduvalt. Jüri Randviir võitis neli korda Eesti malemeistrivõistlused, osales koduvabariigi koondises nii võistleja kui treenerina üleliidulistel jõukatsumistel, tema raadiosimultaanid püsivad mälus legendaarsetena. Kuid see 1947. aastal mängitud partii kummitas teda, õigemini selle lõppmäng. „Oh, oleksin ma kuningaga hoopis sinna käinud…“ Kuhu ta oleks kuningaga pidanud käima, ma ei tea. Seisu ta lauale ei pannud, see oli tal silme ees, aga tema mõtetesse ma ju ei näinud. Kuid see lõppmäng on väärinud ära toomist saksa maleajakirja „Rochade“ malenurgas, mis kannab uhket peakirja „Lõppmängude ülikool“ ja mida toimetavad WGM Bettina Trabert ja GM Spyridon Skembris. Õpetlik on seda lõppmängu praegugi üle vaadata. Partii on ajakirjas toodud alates 45ndast musta käigust. Jüri Randviirul aastakümneid meeles mõlkunud päästev kuningakäik oli arvatavasti eespool. Kerese enametturi realiseerimisoskust on huvipakkuv jälgida nii neil meeldetuletusena, kes on seda partiid enne vaadanud kui ka nendel, kes seda esmakordselt näevad.

Jüri Randviir - Paul Keres

Pärnu suveturniir 1947.a.

Mustal on ettur rohkem, kuid esmapilgul tundub, et kaugemal seisev ettur väljal h7 suurt tähtsust ei oma. Kuid siiski on mustal tänu käigule h7-h6 varutempo olemas, mida hiljem läbimurdeks kasutada.

Kõigepealt tuleb aga tähelepanu koondada olukorrale liputiival ja tsentris, kus valge kuningas seisab väga aktiivselt ja lisaks on valgel ka ohtlik vabaettur.

45. … Kb5!

Ainult nii. Pärast 45. … Kb6 46. Kc4 a5 47. a4 peab must oma varutempo h7-h6 ära kasutama ja ei saa hiljem enam võita.

46. a4+ Kb6 47. Kc4 a5

Sama seis, mis ülaltoodud variandis, ainult et nüüd on käigul valge, kellel puudub valikuvabadus.

48. d6

Kerese kommentaari järgi kaotaks ka 48. Kc3 Kc7 49. Kc4 Kd6 50. Kb5 K:d5 51. K:a5, kuna pärast 51. … Kc6! on valge totaalses käigupuuduses ja 52. Ka6 järel läheb musta c-ettur lippu.

48. … Kc6 49. d7 K:d7 50. K:c5 Ke7! 51. Kd5

Valge kuningas ei saa kaugemale minna. Kui 51. Kb5, siis järgneks 51. …h5! 52. g:h5 g4 ja g-ettur läheb, musta kuningas on aga valge h-etturi takistamiseks ruudus. Ähvardus h7-h5 jääb nüüd kogu aeg püsima.

51. … Kf7 52. Ke4

Aga kuidas edasi?

52. … Kf8!

Ometi mitte veel kiirustada 52. … h5? 53. g:h5 Kg7, kuna järgneks 54. Kf3 Kh6 55. Kg4 ja valge kuningas jõuab õigeaegselt kohale. Tekstikäigu järel on valge aga käigupuuduses.

53. Ke3 Ke7!

Must kuningas liigub tsentrisse.

54. Ke4 Kd6 55. Kd4 h6!

Nii. Nüüd oligi võimalus varutempo ära kasutada. Valge kuningas peab opositsioonist loobuma ja on sunnitud taganema.

56. Ke4

Alternatiivne võimalus 56. Kc4 Ke5 57. Kb5 kaotab pärast 57. … h5! 58. g:h5 K:f5 59. K:a5 g4 60. Kb5 g3 61. a5 g2 62. a6 g1L ja must võidab lihtsalt.

56. … Kc5 57. Ke3 Kd5!

Kõige lihtsam. Hea on muidugi ka 57. … Kb4 58. Kd4 K:a4 59. Kd5 Kb3 60. Ke6 a4 ja must on kiirem.

58. Kd3 Ke5 59. Ke3

Kõik on selge, või mitte?

59. … h5!

Nüüd võidab see käik ilma komplikatsioonideta.

60. g:h5 K:f5 61. Kf3 Ke6

Jällegi kõige lihtsam, kuigi võinuks jätkata ka 61. … g4+ 62. Kg3 Kg5 63. h6 K:h6 64. K:g4 Kg6 65. Kf4 f5.

62. Kg4 Kf7 63. Kf5 Kg7

Valge alistus.

Autorist:

RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.

Paul Keres. Arhiivifoto.

Pooleteist aasta pärast möödub pool sajandit Paul Kerese surmast, kuid malemaailm ei ole teda unustanud. Möödunud aasta maailma ühe populaarsema maleajakirja New in Chess seitsmendas numbris ilmus üheksaleheküljeline pikem kirjutis meie suurmeistrist.

Niisiis džentelmen maletaja, karismaatiline Paul Keres. Sellisena teda mäletatakse. Artikli autor Jimmy Adams kirjutab, et Paul Keres oli oma kodumaal Eestis rahvuskangelane, kuid ta ei jäta märkimata, et Keres oli populaarne kõikjal, kuhu turniirid teda viisid. Jimmy Adamsile endale on ta olnud eluaegseks lemmikmalekangelaseks. Praegu valmistab ta ette nelja(!)-köitelist Kerese partiide kogumikku, milles lisaks partiidele on ka muid materjale.

Vaadeldavas artiklis on juttu Paul Kerese seostest Inglismaaga. Mängis ta seal ju korduvalt nii Hastingsi kui muudel turniiridel. Muuhulgas on ära toodud Brian Reilly mälestused kohtumisest Keresega Varssavi maleolümpial 1935. Hiljem Reilly enam ise ei võistelnud, ta oli ajakirja British Chess Magazine väljaandja ajavahemikul 1949-1981. Reilly oli sündinud Prantsusmaal, kuid tal olid iiri juured ja Varssavi maleolümpial mängis ta Iirimaa meeskonnas. Järgnevalt Reilly meenutused, mida Jimmy Adams lubab oma Kerese raamatus tervikuna ära tuua.

1920ndatel ja 1930ndatel aastatel olin ma osa võtnud paljudest rahvusvahelistest turniiridest, kaasaarvatud need, mis ma mängisin Lõuna-Prantsusmaal, kus ma töötasin ühes oma isa farmaatsiaettevõttes. Kuid minu ainus sõjaeelne maleolümpia oli Varssavis, kus ma mängisin Iirimaa meeskonnas esimest lauda. See tähendab, et mul tuli mängida maailma parimate maletajate vastu. Esimese voorus oli aga minu vastaseks mängija, keda ma ei teadnud ja kes nagu minagi esindas riiki, mis polnud varem olnud oma meeskonnaga esindatud maleolümpial. Minu vastas istus väga kena, laitmatult riietatud, vähese jutuga ja heade kommetega noormees väikesest riigist Eesti. Tema nimi oli Paul Keres ja ma olin tema esimene vastane tema esimesel välismaisel turniiril. See oli huvitav partii, kuid ma pidin langetama oma kuninga juba pärast 21 käiku.

Me ei analüüsinud partiid pärast selle lõppu, kuna Keres rääkis saksa keelt lisaks oma emakeelele, eesti keelele ja mina ainult inglise ja prantsuse keelt. Minu alistumise järel surus ta sümpaatse vaevalt märgatava naeratusega rüütellikult minu kätt. See oli üks Kerese üheteistkümnest võidust sellel maleolümpial, nende võitude hulgas oli ka suurepärane rünnak Briti tšempioni William Winteri vastu partiis, mis seejärel avaldati kõigis suuremates maleajakirjades, tõstes üheksateistaastase Kerese koheselt maailma malekuulsuste hulka.

Möödus peaaegu kakskümmend aastat enne kui ma nägin Paul Kerest uuesti, kui ma külastasin matši Suurbritannia - NSV Liit Londonis 1954.a. koos maleajakirjanik Harry Golombekiga, kes koos Hugh Alexandriga oli olnud aastaid Paul Kerese sõber alates tema osavõtust Hastingsi ja Margate turniiridest 30ndate aastate lõpust saadik. Ja minu suureks üllatuseks Keres mitte ainult ei öelnud „Hello Harry“, vaid ühtlasi pöördus minu poole sõnadega: „Oo, mister Reilly, hulk aega on möödunud, kui me viimati kohtusime. Kuidas elate?“ Veed voolavad ikka sügavalt ja suurmeistritel on jätkuvalt hiilgav mälu. Ta polnud vahepeal mitte ainult õppinud rääkima inglise keelt, vaid polnud ka unustanud esimest partiid, mis ta mängis väljaspool oma kodumaad.

Artiklis on mitmeid seiku Paul Kerese elust. Näiteks, kuidas noor Robert Fischer, kes oma karjääri alguses üsna hooletult riietus, küsis just nimelt Kereselt, millisest poest peaks ta riideid ostma, et parem välja näha. On pilt Ameerika autost Ramblerist, mille Keres sai tänu turniirivõidule Santa Monicas 1963. Pildi allkirjas on märgitud, et see oli tollal teine Lääne auto Eestis. Tollal Tallinnas elanud inimesed (mina nende hulgas) mäletavad seda autot hästi, seda oli tänavapildis võimatu mitte märgata.

Artikli lõppu on autor valinud Paul Kerese Inglismaal mängitud partiidest võidu Vera Menchiku üle Margate turniiril 1939, seega vahetult enne Teist maailmasõda. Jimmy Adams kirjutab, et naiste maailmameister Vera Menchik oli nendel aastatel ainus naine, keda peeti vääriliseks tugevatele meeste turniiridele kutsuda. Adams tõdeb, et sõda tõi mõlemale õnnetust. Londonis elav Menchik hukkus teatavasti ühe sakslaste pommirünnaku ajal. Kerese kodumaa Eesti jäi aga vene võimu alla.

Paul Keres - Vera Menchik

Prantsuse kaitse

1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 Kerese lemmikkäik prantsuse kaitses. Selle avangu kohta kirjutas ta monograafia, mis pärast sõda ilmus nii eesti kui vene keeles. 3. … Rf6 Partii Keres – Botvinnik, NLiidu tšempionaat Moskva 1955 jätkus 3. … Rc6 4. c3 e5 5. e:d5 L:d5 6. Rgf3 Og4? 7. Oc4 O:f3? 8. Lb3! Ra5 9. La4+ Ld7 10. O:f7+! võites etturi ja ka partii. 4. Od3 c5 5. e5 Rfd7 6. c3 c:d4. Parem näib 6. … b6, ideega vahetada … Oa6 abil välja valgevärvilised odad. Kui seejärel 7. Lc2 (et takistada käiku 7. … Oa6, kuna musta ettur h7 on tules), siis 7. … c:d4 8. c:d4 Rc6 9. Rgf3 Rb4 hea mänguga mustale. 7. c:d4 Rc6 8. Re2 f6? Liiga vara. Parem oleks olnud 8. … Lb6 9. Rf3 Ob4+ 10. Kf1 Oe7 11. a3 a6 jne., kuna nagu Lilienthal on märkinud, pole 12. b4 mustale ohtlik, sest must võib vastata 12. … Lc7 ühes järgnevate käikudega … b7-b5 … Rb6 ja … Rc4! 9. Rf4! Lb6 10. Lh5+ Kd8 Kuningas näib ohutult pääsevat liputiivale. Kuid Keres tõestab, et selles seisus on kõik käigud mustale enam-vähem halvad. Näiteks pärast 10. …Ke7 11. O:h7 V:h7 12. L:h7 R:d 4 13. e:f6+ R:f6 14. Rg6+ Kd8 lk15. Lh8 Rc2+ 16. Kd1 R:a1 17. L:f8+ Kc7 18. L:g7+ Rd7 on valgel hea käik 19.b3!, et kapseldada musta ratsu väljale a1 ja tuua oda b2. Ja kui seejärel näiteks 19. … L:f2, siis 20. Lc3+ Kd8 21. Rf3 L:a2 22. Og5+ ja valge võidab. 22 … Ke8 23. Lh8+ Kf7 24. Rfe5+ R:e5 25. R:e5. 11. R:e6+ Ke7 12.Rf4 L:d4 Kui 12. … Rb4, siis 13. 0-0, sest löömisele 13. … R:d3 järgneks kahvel lipule ja kuningale 14. R:d5+, aga kui 13. … L:d4, siis 14. Rf3 Lc5 15. Oe3 La5 16. Od2 ähvardades võita seikleva ratsu käiguga 17. a3. 13. Rf3 Lb4+ 13. … Lc5 tundub parem kaitsekäik, kuigi valge jätkaks ka siis edukalt 14. Rg6+ h:g6 15. e:f6+ R:f6 16. L:h8 Og4 17. 0-0. 14. Od2 L:b2 15. 0-0 Valgel on nii suur edu arengus, et musta edasised käigud tunduvad abitu kohmitsemisena. 15. … Kd8 Võib-olla oleks olnud parem 15. … Rd:e5 ja pärast 16. R:e5 mitte 16. … R:e5 17. Oc3 La3 18. Ob4+! L:b4 19. R:d5+ kaotades lipu, vaid 16. … f:e5 17. R:d5+ Kd6. 16. Re6+ Ke7 17. Rc7 Kd8 Kui 17. … g6, siis 18. e:f6+ R:f6 19. Lh4! ja kui nüüd 19. … Vb8, siis 20. R:d5+ võidab. 18. Vfb1

18. … L:b1+. Kahides lipu, kuid see osutub asjatuks. Aga poleks aidanud ka 18. … La3 19. Re6+ Ke7 20. Vb3 La4 21. Rc7 võidab vankri väljal a8, kuna käigule 21. … Vb8 järgneks matt 22.Le8. 19. V:b1 K:c7 20. e6! Rde5 Kui 20…. Rb6, siis 21. Le8 ja musta kuningas jääb ägeda rünnaku alla. 20. …Rc5 21. Of4+ Od6 22. Lf7+ või 21. … Kd8 22. L:d5+ Ke8 23. Lh5+ Kd8 24. Vd1 jne.

21. R:e5 f:e5 22. Le8 Vb8 Kui must takistab valge järgmist käiku 22. … a6 abil, siis järgneb 23. e7! R:e7 24. Oa5+ Kb8 25. Of5! R:f5 26. Ld8! Od6 27. V:b7+ K.b7 28. Lb6 matt. 23. Ob5 Re7 24. Ob4 Teine võimalus oli 24. Vc1+ Kd6 25. Od7! kavatsusega 26. O:c8 ja 27. Ld7 matt. 24. … Rg6 25. Vc1+

25 … Kb6 Kui 25. … Oc5, siis 26. V:c5+ Kb6 27. Vc6+ K:b5 28. Vc5+ K:b4 29. Lb5+ Ka3 30. Lb3 matt. 26. Ld8+! Must alistus.

Praegusaja viljakamaid ja ühtlasi ka sisukamaid maleajaloost ja maletajatest kirjutajaid on ungarlane Tibor Karolyi. Tema sulest on valminud monograafiad maailmameistritest (tähestiku järjekorras) Carlsen, Fischer, Karpov, Kasparov, Petrosjan, Spasski ja Tal, aga ka teistest väljapaistvatest maletajatest ja malesündmustest. Kuna need ilmuvad põhiliselt Inglismaal ja inglise keeles, siis olen neid sealt ka tellinud. Varem olen kirjutanud tema Fischer – Spasski 1972.a. toimunud MM-matši kajastavast raamatust, kusjuures õnnestus Tibor Karolyilt endalt Skype`i teel lühiintervjuu saada. Tibor Karolyi töövõime ja raamatute mahukus on hämmastav. Kui ühes inglisekeelses ajakirjas ilmus teade, et tal on ilmunud raamat „Korchnoi. Year by Year“ Volume 1 (1945 -1968), siis tellisin selle. Niisiis „Kortšnoi. Aasta aastalt“ 1. köide, 550 lehekülge, mis lõpeb suurte tähtedega kirjutatult: TO BE CONTINUED – järgneb. Teadsin, et sellel ajavahemikul mängis Kortšnoi mitu korda Tallinnas. Need turniirid leiavadki raamatus kajastamist. 1948. aastal jagas Kortšnoi Tallinnas NSV Liidu noorte maletšempionaadil esikohta koos Iivo Neiga, kusjuures omavahelise partii Kortšnoi kaotas, aga mõlemale omistati siiski NSV Liidu noortemeistri nimetus.

1965. aastal toimus Tallinnas aga hoopis kõvemat masti turniir – NSV Liidu meistrivõistlused. Selleks ajaks oli Kortšnoi tõusnud juba favoriitide hulka. Kodupublik loomulikult elas kaasa Paul Keresele.

Tibor Karolyi kirjutab selle kohta.

„Turniiri avamisel Tallina Raekojas pidid maletajad valima traditsioonilistes Eesti rahvariietes nuku, millel oli võistleja loosinumber. See tähendas, et Kortšnoil oli alustuseks raske loos, tema vastaseks oli peaaegu 50-aastane, kohaliku publiku lemmikkangelane, Eesti tugevaim maletaja Paul Keres. Enne partiid soovitasid Kortšnoi fännid talle, nagu ta hiljem ise on tunnistanud: „… võtta mul ennast kokku ja olla ettevaatlik! Aga ma kaotasin jälle. Pikka aega ei saanud ma aru, milles asi. Pärast piinarikkaid analüüse jõudsin järeldusele, et see kõik polnud juhus, et tema stiil on väga mitmekesine ja tal on omadus, mis minul puudub, lausa kõhutundega ette näha igat võimalust ja haarata ise initsiatiiv. Ja selles partiis ei õnnestunud mul aimata temapoolset rünnakuplaani.“

See partii oli tähelepanu keskpunktis, eriti siis kui Kortšnoi vangerdas pikalt ja Kerese kuningas jäi keskele. Näis, et valge seisab ähvardavalt ja Kortšnoi otsustas võtta etturi g4, aga see manööver läks talle maksma palju temposid. Keres sai vasturünnaku, mida Kortšnoil ei õnnestunud tõrjuda.

Raamatus on partii toodud alates 20. käigust.

Viktor Kortšnoi - Paul Keres

Tallinn, NSV Liidu meistrivõistlused 1965

20. Vh4!?

Kortšnoi leiab ebatavalise sihtmärgi.

20. … Vg8 21. Rd3

21. Oe2 d4 viiks võrdsete võimalustega seisu.

21. … Vb8 22. Rf2 c4?

Keres märkas viga. Võimalik, et ta nägi oma võimalusi, aga mitte Kortšnoi omi. Keres oleks pidanud mängima 22. ... Kc7! ja pärast 23. V:g4 V:g4 24. R:g4 Lf5 oleks seis olnud võrdne.

23. R:g4?!

Kortšnoi jättis kahe silma vahele käigu 23. O:c4!!, mis olnuks suurepärane idee, aga võib-olla ta lihtsalt mõtles, et käikude järjekord ei ole oluline. Oda kahing oleks sundinud suurt eestlast leidma väheseid õigeid käike. 23. … d:c4 24. R:g4 Le7! 25. Re5 Kc7! 26. R:c6 K:c6 27. f5 Rb6! 28. Lg2+ Kc7 29. Ve4 ja valge seis on parem.

23. … Le7 24. Ve1

Kahing 24. O:c4?? nüüd enam ei tööta.

24. … L:a3!! Võib-olla Kortšnoi märkas seda liiga hilja.

24. … V:b2!

Võiks mängida ka 24. … Kc7 25. Ve3.

25. K:b2 L:a3+ 26. Kb1 Og7

27. Re5?? Ilmselt ajapuuduses jäi Kortšnoil märkamata ainus võimalik käik 27. Ve3! Lb4+ (27. … Kc7 28. Rb5+; 27. … d4 28. Re5) 28. Kc1 d4 29. Re5 hoiab valge seisu.

27. … Kc7! 28. Rb5+ a:b5 Keres oli võitmas ja läks kindlalt võidule. Kortšnoi lükkas allaandmise veel tosin käiku edasi.

29. c3 O:e5 30. f:e5 V:g3 31. Vh3 Vg5 32. Vhe3 Rc5 33. Vf3 Oe8 34. La2 L:a2+ 35. K:a2 V:h5 36. Ka3 Re4 37. Vf8 Od7 38. Kb4 V:e5 39. Va1 Vf5 40. Vh8 Vf2 0:1.

Tibor Karolyi kirjutas mulle hiljuti, et „Korchnoi Year by Year“ 2. osa on juba valmis ja praegu on ta kolmanda osa käsikirjaga poole peal. On jälle mitmeid Keresega mängitud partiisid, kusjuures meie suurmeister jäi Kortšnoile alati väga raskeks vastaseks.

Nii et Paul Kerese nime võime ikka ja jälle maailma male(aja)kirjanduses näha. Kuid Eestiski pole teda unustatud. Mõned kuud tagasi linastus PÖFFil režissöör Toomas Lepa film „Paul Keres. Kuningas“.

Autorist:

RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.