Olen ikka otsinud maletajate hulgast kedagi, kes oleks õppinud malet mängima enne kui lugema. Seni pole sellist inimest leidnud. Äkki teie?
Oh ei. Millal ma täpselt lugema õppisin, seda ei mäleta. Kooli minnes oli see küll selge. Malega hakkasin tegelema 10-aastaselt. Eks ma kodus olin varemgi mänginud, aga 10-aastaselt läksin tolleaegsesse Tallinna Pioneeride Paleesse, kus treeneriks oli Iivo Nei. Tema oli hea treener. Korraldas lastele palju turniire, täitsin kahe aastaga esimese järgu.
See ei olnud tollal kerge.
Nojah. Mina alguses vaevlesin (naerab), et kolmandat järku saada! Iivo Neil oli endal palju võistlusi ja nii hakkas teda asendama Lembit Vahesaar, kes oli väga hea ja hoolikas treener. Nii et treeneritega mul vedas, sain tugeva aluse oma maleteadmistele. Seda enam, kui 1966.a. alustas tööd Tallinna Malekool, siis sattusin Kerese rühma.
Aleksander Veingold Tallinnas Malemajas käesoleva aasta septembris.
Foto Merike Rõtova.
Milline oli Paul Keres treenerina?
Rahulik. Mina olin malelaual väga ägedaloomuline. Tahtsin muudkui kahida, otsisin põnevust. Eks Keres võis seda üsna skeptiliselt jälgida. Ta ju nägi kohe ära, kas kahing on otstarbekohane või mitte. Ja kord vaadates pärast mängu üht minu partiid, kus ma jälle olin midagi ohverdanud, küsis ta minult naeratades: „Kas valge seis on juba nii halb, et peab materjali ära andma?“
Selle küsimusega on küll kõik ära öeldud.
Ongi. Seepärast see mulle kogu eluks ongi meelde jäänud. Ega ma malelist tööd ei teinud. Tase tõusis nagu iseenesest. 1971. a. läksin Tartusse, et ülikoolis füüsikat õppida. Mu mõtted olid seotud füüsikaga. Võitsin küll Tartu meistrivõistlused males. Esimesel kursusel kutsuti mind vabariiklikku treeninglaagrisse, et seejärel vabariigi koondise eest mängida. Terve kuu aega loengutelt puududa. Kõhklesin. Aga mulle öeldi: saad hakkama. Ja saingi.
Ülikooli lõpetamise järel 1976. aastal tuli teha valik, kas füüsika või male.
Spordiühing Kalev pakkus mulle vabariikliku treeneri kohta. See saigi otsustavaks. Samas võin öelda, et males mul on intuitsiooni. Kui näen seisu malelaual, siis mõte hakkab tööle. Otsin võimalusi. Füüsikas mul midagi niisugust pole. Nii jäingi treeneriks. Male on südamelähedasem.
Esialgu mängisite küll ka ise malet edasi. Ma ei hakka siin teid vaevama palvega lugeda üles oma malelisi saavutusi, neid on liiga palju. Panen siia vahele lihtsalt lõigu internetist teie kohta.
„Võitnud Eesti meistrivõistlustel kulla (1983), 4 hõbedat ja kuus pronksi. Rahvusvaheline meister (1983). Mänginud Eesti meeskonnas viiel maleolümpial. Paljude rahvusvaheliste turniiride võitja. Eesti (2006), Soome (2007, 2011, 2012) ja Portugali (2008) võistkondlik meister. Tegutsenud naiste male maailmameistri Maia Tšiburdanidze sekundandina naiste MM-matšil (1981) ja Jaan Ehlvesti treenerina (1986-1990). Kõrgema kategooria treener-õpetaja (1989).“
Aga loobusite ise mängimast, pühendusite ainult treeneri tööle.
Minust sai nõutud treener, seepärast ma enam võistlustel ei mänginud. Üha enam mõistsin, et selleks, et olla tasemel treener, tuleb palju lugeda. Veetsin palju tunde Teaduste Akadeemia raamatukogus. Lugesin vanu kreeklasi – Aristotelest, Platonit, Eukleidest, viimast tuntakse vähem. Ja muidugi Schopenhauer! Otsisin vastust küsimusele, miks me tegeleme malega? Näiliselt see ei anna ju midagi.
Kas leidsite vastuseid? Mis on male?
Male on maailmamudel. Kahjuks on valdava osa maletajate intellekt hõivatud tahte teenimisega. Igas inimeses on peidus otsinguline aktiivsus, see tuleb teadvustada. Otsingulisele aktiivsusele suunamine aitas mind treeneritöös palju. Mõtelda. Otsida. Igas seisus malelaual (ja elus!) otsida parimat käiku, mitte mõelda tulemusele.
Jah, maletajat võib kummitada partii ajal mõte: kui nüüd kaotan, langen turniiritabelis mitu kohta.
Treeneri töö peab olema suunamine, et maletaja kogu otsinguline aktiivsus keskenduks parima võimaluse leidmisele. Ja siit edasi mõeldes jõuame järelduseni, et inimkond vajab malet. Seetõttu olen avaldanud „Memorandumi male üldharidussüsteemi sisseviimisest“.
Internet. Mis selle tulekuga muutus teie treeneritöös ja üldse elus?
Väga palju muutus. Kui palju infot on nüüd kergesti kätte saadav. Loobusin Teaduste Akadeemia raamatukogus käimisest. Teisest küljest on halb, kui lapsed internetti upuvad. Kui palju on seal vägivalda. Peaks olema ränk tsensuur vägivalla vastu.
Targad raamatud, pidev mõttetöö viisid teid üha enam filosoofia juurde. 2005. aastal kaitsesite Tallinna Ülikoolis doktorikraadi praktilise filosoofia alal. Te pooldate filosoofia juurutamist kohustuslikku haridussüsteemi eraldi õppeainena. „Filosoofiata pole kohustuslik haridus ilmselt täisväärtuslik“.
Selles intervjuus jätan filosoofia probleemid siiski kõrvale, arvestades oma väheseid (kui sedagi!?) teadmisi sel alal. Olen maletajatelt ikka küsinud nende jaoks oluliste maleraamatute kohta. Märkan, et pärast interneti teket jäävad vastused sellele küsimusele üha kesisemaks. Arvan, et teie lugemisvaras leidub ikkagi kohta ka malekirjandusele. Nimetage palun mõni oluline teos.
Paul Kerese „Maailmameistri turniir Haag-Moskva 1948“. See on maleajaloo kõige saladuslikum maleraamat. Seal peitub võti, kuidas Botvinnikust tehti maailmameister. Ega ma sellest kohe esimesel korral aru ei saanud. Ei mõistnud seal kommentaarides peituvaid koode. Olen seda raamatut hiljem mitmeid kordi lugenud.
Muide, ega eestlastel polegi vaja filosoofia-alaseid teoseid lugeda. Piisab Tammsaarest. „Tõde ja õigus“ esimene osa. See on sügavalt filosoofiline teos, mis kajastab võitlust. Ma ei pea silmas niivõrd Andrese ja Pearu riide ja tülisid, vaid kogu Andrese eluvõitlust laiemalt. Lugege seda teost veelkord selle pilguga.
Mida tahate veel kirjutada?
Õpiku. Kui õpetad lapsi, ära piirdu ainult malega. On vaja õpetada malele teaduslikult lähenema, nii et laps ei saa arugi. See pole kerge. Metodoloogias on vaja revolutsiooni.
Ka maleajaloos on veel palju saladusi.
Mis te teete, kui näete midagi mõistusevastast?
Mitte midagi ei tee. Ainult imestan.
Kes on olnud teie malealased eeskujud?
Paul Keres. On meeles kaks Kerese põhimõtet: Ära tegele poliitikaga. Ära hoia käsi püksitaskus. Tartus ülikoolis õppimise ajal olid minu eeskujuks varalahkunud teadlane Udo Tarve, samuti liiga vara meie hulgast lahkunud suure organiseerimisvõimega Gunnar Uusi. Ka Iivo Nei.
Kes on maailmamales teie eeskuju?
Keres.
Hiljutisel maletreenerite koolitusel nimetasite Paul Kerest tulevikuinimeseks. Kuidas te seda lahti mõtestate?
Paul Keres tegi kõik, et tulevik oleks GENS UNA SUMUS mitte ainult maletajatele, vaid palju laiemalt. Ta püüdis võimalust mööda leevendada Ida ja Lääne suhteid.
Kui mõelda praegu Ukrainas toimuvale sõjategevusele, siis on see küll väga kaugel soovist sõbralik pere olla.
See, mis toimub, on inimkonna läbikukkumine, intellektuaalne pankrot. Kui seda ei taibata, võib see lõppeda inimkonna hävinguga.
Tahaks siiski loota, et täitub Paul Kerese tulevikuvisioon, et nii elus kui males tunneksime end GENS UNA SUMUS.
Autorist:
RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.
