Paul Keres.
Käesoleva aasta 7. jaanuaril täitub 105 aastat Paul Kerese sünnist. Juba aastaid on maletajad harjunud jaanuari alguses Tallinnas meie suurmeistri sünniaastapäeva tähistama kiirturniiriga tema mälestuseks. Nii oleks see olnud ka tänavu, kui mitte koroona poleks sellele kriipsu peale tõmmanud. Eesti Rahva Muuseum koos Eesti Maleliiduga kutsus tänavu 7. jaanuaril maletama naabriga ja mängu jäädvustama. Ka siin võib kuri viirus takistuseks osutuda. Kuid miski ei sega meid raamaturiiulist Kerese partiisid võtma ja neid läbi mängima. Meenutus seegi.
On hea meel tõdeda, et malemaailm mäletab suurmeister Paul Kerest. Paljudes eri keeltes maleajakirjades võib ikka tema nime ja partiisid näha. Soome maleajakirja „Shakki“ aasta lõpunumbris on Seppo Lyly kirjutis „Male teise maailmasõja varjus“, kus on rohkesti juttu Keresest. Kirjapandu algab kirjeldusega 1939. aasta juulis üle Atlandi sõitvast laevast, kus mängitakse palju malet. Pole ka ime, selle laevaga sõidavad paljude riikide maletajad Buenos Airese maleolümpiale. Autor märgib, et sõitjate hulgas on hulgaliselt tolleaegseid tippmaletajaid, eesotsas Aleksander Alehhini ja Paul Keresega. Teame, et alanud sõja tõttu tagasisõit Lõuna-Ameerikast nii lihtne polnud.
Paul Keresele on artiklis pühendatud kaks osa. Esimeses on juttu aastavahetusel 1939/1940 toimunud sõprusmatšist Euwe-Keres, teises Paul Kerese sõja-aastatest. Olgu see omalaadne pilguheit tollest ajast Soome lahe põhjakaldalt lõunakaldale siin järgnevalt ära tõlgitud.
Sõpruskohtumine Euwe – Keres
Kui Paul Keres oli kodumaale tagasi jõudnud, hakkas ta valmistuma kohtumiseks aastail 1935-1937 maailmameister olnud Max Euwe vastu. Kohtumine oli kokku lepitud juba varem. Sooviti, et selle abil saaks selgust, kellest tuleb maailmameister Alehhini järgmine väljakutsuja.
Sõda Euroopas andis ennast tunda ka Eestis, kus Nõukogude Liidu poliitiline surve oli järjest tugevam. Järgmisel aastal see lõppeski kogu maa okupeerimisega. Sõpruskohtumine Euwega peeti siis enne seda aastavahetusel 1939/1940 Hollandis. Seal oli veel rahulik, kuid nelja kuu pärast oli see maa juba Saksa võimu all.
Matš Euwe - Keres. Amsterdam 1939/1940. Arhiivifoto.
Matš oli pingeline. Euwe oli loobunud mängimast Buenos Aireses, seega oli ta saanud partiideks paremini ette valmistuda. Kuigi kogu sügis oli ta töötanud matemaatika õpetajana, nii et pidas end amatööriks. Kohtumine algas Euwele meelepäraselt, ta asus kahe punktiga juhtima, kuid 14-partiilise matši vältel jõudis Keres järele ja läks ise juhtima, olles enne viimast vooru kahe punktiga ees. Kuigi võitja oli juba selgunud, viimane partii siiski mängiti. Euwe võitis selle, kuid matš lõppes tulemusega 7,5:6,5 Kerese kasuks.
Paul Kerese sõjaaeg
1941. alustas Hitler Barbarossa plaaniga, kavatsusega saada Nõukogude Liidust vilja ja naftat Suur-Saksamaa tarbeks. Eestigi jäi sõja tallermaaks, järgnesid saksa okupatsiooniaastad.
Keresele tähendas see aga, et ta sai taas mängida Euroopa turniiridel. Nagu öeldud, oli Keres sõja alguses osalenud maleolümpial, kohtunud seejärel sõprusmatšis Euwega ja mänginud isegi Nõukogude Liidus. Saksa võimu aastatel jätkas ta turniiridest osavõttu. Põhjuseks on ta hiljem öelnud, et malevõistluste abil püüdis ta hoida distantsi toimuvaga. Nendel ränkadel aastatel oli ta maletajatest kõige aktiivsem suurmeister.
1944. aastal külastas Keres Soomet, kohtus sõpradega, mängis treeningpartiisid, andis simultaane. Soome meister Osmo Kaila oli saanud ülesandeks organiseerida maletegevust armees, mida ta ka hoolsasti tegi. Simultaanidele lisaks oli muidki ettevõtmisi, tänu millele maletajate hulk sõjaväelaste hulgas kasvas tunduvalt. Soomest siirdus Keres Rootsi, kuhu ta oli kutsutud osa võtma Rootsi tšempionaadist väljaspool võistlust.
Soome keelest tõlkinud Merike Rõtova.
Samas on avaldatud 9. matšipartii Euwega, mille Keres võitis elegantse lipuohvriga. Meie suurmeistri sünniaastapäeval on kena seda järele mängida. Ajakirjas olevad ja ka siin toodud Paul Kerese kommentaarid pärinevad tema raamatust „Valitud partiid 1931 – 1958“, Tallinn 1961.
Max Euwe - Paul Keres
Lipuindia kaitse (E19)
1.d4 Rf6 2.c4 e6 3.Rf3 b6 4.g3 Ob7 5.Og2 Oe7 6.0-0 0-0 7.Rc3 Re4 8.Lc2 R:c3 9.L:c3 d6
See muretu käik annab valgele võimaluse säilitada kerget initsiatiivi. Tavalised jätkud 9. … Oe4 või 9. … f5 on praktiliste kogemuste põhjal küllaldased mustale võrdse mängu kindlustamiseks.
10.Lc2 f5
Kui must tahab takistada edasilüket 11.e4, siis on see musta tsentraalseisu nõrgestav käik praktiliselt sunnitud, sest pärast 10. … Rc6 on 11.d5! väga tülikas. Nii näiteks võidab valge pärast 11. … e:d5 12.c:d5 Rb4 13.Lb3 R:d5 14.Rd4 etturi tagasi koos parema mänguga.
11.Re1 Lc8
Partiis Alehhini vastu Buenos Airese maleolümpial jätkasin siin 11. … O:g2 12.R:g2 c6, mis aga pärast 13.e4 andis valgele veidi soodsama seisu. Must võis mängida 12. … c6 asemel aga energilisemalt 12. … e5, saavutades täisväärtusliku vastumängu tsentris. Tekstikäigu järel tuleb mustal seevastu võidelda suuremate raskustega.
12.e4
Pärast 12.d5 vastaks must samuti 12. … Rd7, kavatsusega 13.d:e6 järel jätkata 13. … Rc5.
12. … Rd7 13.d5?
Selle edasilükkega annab valge käest lootused paremusele, mis olid säilitatavad vahetusega 13.e:f5, näiteks 13… e:f5 14.d5 või 13… O:g2 14.R:g2 e:f5 15.d5 ja mustal tuleb võidelda raskustega välja e6 nõrkuse tõttu. Siiski võiks must ka siin pärast 13.e:f5 e:f5 14.d5 c6! alustada vastumängu tsentris, mis kindlustaks talle häid võimalusi seisu tasakaalustamiseks.
13. … f:e4!
Nüüd on see vahetus suurepärane jätk, mis asetab vastase ebameeldiva valiku ette. Kui valge lööb nüüd 14.O:e4, siis on ta pärast 14. … Rf6 praktiliselt sunnitud loovutama oma kuningaoda ja pärast 14.d:e6 annab 14. … Rc5 mustale suurepärase mängu.
14.L:e4 Rc5 15.Le2 Of6 16.Oh3
Valge jätkab järjekindlalt oma plaani, kuid see sidumine ei anna loodetud tulemusi. Seepärast oli valgel siin kõige lihtsam loobuda igasugustest pretensioonidest paremusele ja mängida lihtsalt 16.d:e6 O:g2 17.R:g2 R:e6 18.Oe3. Musta suurepärane areng ei võimalda valgel üritada rohkemat.
16. … Ve8!
Loob taktikalise ähvarduse 17. … e:d5!
17.Oe3
Nüüd ähvardab valge 18.O:c5 ühes O:e6+, kuid mustale avaneb võimalus vabaneda tülikast sidumisest kombinatsioonilisel teel.
17. … Ld8 18.O:c5 e:d5!
Selle vahekäiguga vabaneb must kõigist raskustest.
19.Oe6+?
See kaotab lõpuks etturi. Valge pidi mängima 19.Oe3 d4 20.Og2.
19. … Kh8 20.Vad1 d:c5 21.Rg2 d4
Selle edasilükkega, mis piirab oma kuningaoda tegevust, raskendab must tunduvalt paremuse realiseerimist. Õige jätk oli siin 21. …Od4, et seejärel vahetusega d:c4 maksimaalselt laiendada oma odade tegevusraadiust.
22.f4?
Valge idee on iseenesest õige, nimelt kindlustada oma oda positsiooni käiguga f4-f5 ning seejärel alustada rünnakut musta kuningaseisule. Kuid valge teostab selle idee ebatäpselt. Kavatsetava manöövri ettevalmistamiseks oli vaja mängida enne 22.Vfe1!
22. … d3!
Must kasutab otsekohe juhust oma eelmisel käigul tehtud vea parandamiseks, avades uuesti oma odadele kõik tulejooned.
23.V:d3 L:d3!
Eelnenud etturikahingut oleks juba õigustanud ka lihtne jätk 23. … Od4+ 24.Kh1 Lf6 jne., kuid toodud lipukahing on elegantsem ning likvideerib vastase viimased hästiseisvad vigurid. Järgnevad käigud on peaaegu forsseeritud.
24.L:d3 Od4+ 25.Vf2
Pärast 25.Kh1 V:e6 valitseksid musta odad ja vankrid kogu malelauda, nii et valgel poleks enam kaitset ähvarduse Vae8 ühes Ve2 vastu.
25. … V:e6 26.Kf1 Vae8!
See survet tugevdav jätk on palju mõjuvam kui kvaliteedivõit 26. … O:f2 27.K:f2 Vae8, mis võimaldanuks valgele pärast 28.Rh4 veel pikka vastupanu.
27.f5 Ve5 28.f6 g:f6
Must ei tohtinud siin mängida 28. … O:f2 29.K:f2 Ve2+? 30.L:e2 V:e2+ 31.K:e2 O:g2 vastuse 32. f7 tõttu.
29.Vd2 Oc8! 30.Rf4 Ve3 31.Lb1 Vf3+ 32.Kg2 V:f4
See kvaliteedikahing demonstreerib kõige kujukamalt odade võimsust avatud seisus.
33.g:f4 Vg8+ 34.Kf3 Og4+
Pärast 35.Ke4 Ve8+ järgneb matt ja 35.Kg3 Of5+ maksab lipu.
0:1
Autorist:
RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.
