15. detsembril saab 60-aastaseks jooksutreeneri tegemiste kõrvalt ka maleorganisaatorina tuntud Pühajärve turniiride väsimatu korraldaja Urmas Randma. Juubeliintervjuus küsitleb teda Merike Rõtova.
Urmas Randma. Foto Ülle-Ella Tõnnis.
Urmas, kui Sinu maletegemistest räägitakse, siis alustatakse tavaliselt sellest, kuidas sul kord metsas jooksutreeningut tehes tuli mõte korraldada Pühajärvel soliidse koosseisuga maleturniir. Olid siis juba keskealine. Malehuvi pidi olema tärganud ometi varem.
Olen pärit Pammana külast, mis Saaremaa põhjaosas asub lausa vastu Hiiumaad. Seal on mu juured. Malet hakkasin mängima umbes 10-aastaselt naabripoistega. Nendel olid nupud, meil kodus ei olnud. Koolis käisin Leisis. Seal mängisime palju välku, nii 10-50 partiid päevas. Mäletan, et tahtsin hirmsasti võita. Kas või kaotan, aga võideldes.
Suurema tõuke malehuvi tekkimiseks andis aga Valter Heueri malelugude lugemine ajakirjas „Kehakultuur“. Eriti jälgisin muidugi seda, mis ta kirjutas Keresest. Spasski-Fischeri matši ajal oli minu lemmikuks Spasski. Kui turniiril Tallinn-1973 mõlemad minu lemmikud – Keres ja Spasski – osalesid, siis sõitsin 12-aastase poisina oma käe peal Tallinnasse. Buss läks hommikul, Tallinnasse jõudsin vara. Male algas alles kell neli. Sain turniiril olla vaid 45 minutit, siis pidin tõttama Saaremaa bussi peale. Hommikul kella kuuest, mil sõitma hakkasin kella kaheteistkümneni öösel oli 18 tundi ja sellest vaid 45 minutit nägin suurmeistreid: Kerest, Spasskit, Tali, Bronsteini jt. Aga ära nägin! Sõit läks mul maksma 5 rubla. Kodus luiskasin, et käisin Tallinnas kergejõustiku võistlusel teivast hüppamas.
Aga enda tulemused males?
Olen iseõppija. Nii on raske meistriks saada. Koolis oli mul teine järk. Kuressaares Saaremaa meistrivõistlustel mängimas käies võitsin esimese järgu mehigi. Hiljem Tallinna Pedagoogilises Instituudis õppides jäi malet vähemaks, aga instituudi meistriks kord tulin. Tollal mängisid seal Ilmar Lilleorg, Heino Tiik, Uno Polisinski jt. Külalisena (TPI poiss) Mait Schmidt, kes praegugi Pühajärve turniiridel ja muudelgi malevõistlustel kaasa teeb. Osalesin ka Kerese festivali ajal toimuvatel simultaanidel, kus korra võitsin Harry Pohlat.
Pärast instituuti läksin tööle asutusse Tallinna Vesi, mis tollal oli tõeline malekants. Seal töötasid mitmekordne Eesti meister Olav Sepp, Harry Pohla, Enn Üksti, Anto Remmel. Maletajad tundusid kuidagi teistsugused inimesed. Kord kuus viisin seal turniire läbi. 1998. a. käisime Itaalias Töötajate Euroopa mängudel.
Ja nii jõudsidki sa aastal 2000 Pühajärve turniiri korraldamiseni?
Pühajärve turniirid on minu elu suuremaid õnnestumisi. Algas sellest, et pöördusin abi saamiseks Tiit Vähi poole. Olin kogenematu ja mul polnud tema veenmiseks õieti midagi välja käia. Aga ta usaldas mind ja see on mind kohustanud endast parima andma. Pühajärve turniiride edu saladus on ka selles, et kõik need aastad on mind toetanud kogu Pühajärve Puhkekeskuse kollektiiv eesotsas Jaak Raudsepa ja Kirsti Lambotiga. Mul ei saaks olla paremaid koostööpartnereid. Kodus peab olema naine, kes toetab, kes kõik selle välja kannatab. Mul on Ülle-Ella.
Urmas Randma ja Ülle-Ella Tõnnis. Foto Merike Rõtova.
Teen seda intervjuud Tallinnas Nõmmel Urmase ja Ülle-Ella hubases omanäolises kodus. Joon kohvi ja söön Ülle-Ella ahjusooje viineripirukaid. Ei saa jätta temalt küsimata, kas oli harjumatu, kui mees pühendub maleturniiride korraldamisele.
Ülle-Ella vastas: Alguses esimeste turniiride ajal oli küll. Olin peaaegu õnnetu, kui mu mees kolm päeva novembri lõpus oli ülepeakaela kadunud malesse. Mina ise tunnen ainult käike. Nüüdseks, kui toimunud on 20 turniiri, olen ka mina maletajate ja nende kaaslastega tuttavaks ja sõbrakski saanud. Ootan juba isegi neid turniiripäevi ja muidugi püüan Urmast toetada nagu oskan.
Võtan veel kosutava lonksu kohvi ja jätkan Urmase küsitlemist.
Öeldakse, et alguses pead ise töötama kuulsuse heaks, siis aga töötab kuulsus sinu heaks. Esimeste turniiride korraldamine võis ju raske olla. Kuid mida aasta edasi, seda tuntumaks ja hinnatumaks on Pühajärve turniir saanud nii Eestis kui ka väljaspool meie väikese kodumaa piire.
Nüüd on Pühajärvel mängimine kompliment, järjekord mängida tahtjatest on nii-öelda ukse taga. Kõvu mängumehi pole puudus. Arvestan ka, et nad sobiksid seltskonda. Ma mõtlen selle turniiri peale 365 päeva aastas. Need kolm päeva, mis turniir toimub, naudin maleteatrit. Ma ise ei mängi, põnev on teiste mänge vaadata.
Pühajärve turniiridel on mänginud maailma tippmaletajaid, aga ka Eesti kultuuriinimesi, ettevõtjaid. Kes sulle kahekümne turniiri jooksul enam meelde on jäänud?
Kõik kutsutud on olnud väärt mehed-naised. Suurmeistritest olen kõige enam suhelnud sakslase Robert Hübneriga. Väga tark, paljusid keeli oskav mees. Hämmastav, kui põhjalikult ta teab Eesti ja Soome ajalugu! Viktor Kortšnoi ja Anatoli Karpov üllatasid mind oma lihtsa olekuga. Samad sõnad ka teiste kuulsamate külaliste aadressil: Halifman, Širov, Short, Jussupov, Vaganjan, Beljavski, Petursson jt. Alati on hea meel näha lätlasi, eriti suurmeister Dana Reizniece-Ozolat ja oma vana sõpra Aris Ozolinši. Malesuuruste kõrval ei saa Pühajärve turniir toimuda ka selliste meesteta, nagu Raul Rebane, Ülo Tuulik, Igor Rõtov, Olev Schults. Usun, et Pühajärvel on kõigil ka tulevikus väga hingekosutav malemängu nautida ja et selle turniiri ajalugu saab olema pikk.
Kas sind on aidanud ka Eesti Maleliit?
Olen ise hakkama saanud, pole kunagi isegi mõelnud maleliidult abi küsimisele. Las maleliidu raha kulub koondistele ja noortele. Näen koostööd turniiri kajastamisel, inventari poolelt. Ka hea nõu kulub alati ära. Seda olen viimasel ajal ka küsinud ja kõik laabub kenasti.
Olen kogu aeg erapooletu olnud, pole kellegi suhtes isiklikuks tahtnud minna. Aga male juhtimine meie väikeses riigis peab teenima male arengut ja maletajate huve. Eesti meistrivõistlused peavad olema parima koosseisuga selgitamaks parimad koondised, kellele malesõber saab uhkusega kaasa elada. Vahepeal see nii polnud ja kümmekond aastat oli üks mõttetu sissisõda, kus kaotajaks jäid male ja maletajad. Mulle oli ja on see vastuvõetamatu.
Tundub, et asjad liiguvad paremuse poole ja selle üle on mul hea meel. Loodetavasti rikastavad ka Pühajärve maleturniir ja Saaremaa malefestival meie maleelu.
Jah, nagu oleks Pühajärvest veel vähe, jõudsid sa selle aasta sügisel ka Saaremaal suure malevõistluse korraldamiseni.
See mõte tiksus mul peas juba pikka aega. Pühajärve turniir on hästi õnnestunud ja tahan enne vanaks jäämist midagi ka kallile kodusaarele vastu anda. Male tundus parim valik. Saaremaa I Malefestival õnnestus ja loodetavasti on ka sellel suur tulevik. Seal jääb mul ära ka igakordne raske valik kutsumise koha pealt. Pühajärvele, kus mängitakse turniiri süsteemis, ei saa kutsuda üle 36 osavõtja. Saaremaa šveitsi süsteemis turniir on aga piiramatu osavõtjate arvuga. Tere tulemast!
Urmas Randma Saaremaa Malefestivalil intervjuud andmas. Foto Ülle-Ella Tõnnis.
Oled asutanud ka Pühajärve maleklubi.
Klubi sai loodud mängijatele paremate tingimuste loomiseks, mida olen jõudumööda ka üritanud. Samuti olen mõelnud sinna koondada klubita harrastusmängijaid, et nemadki saaksid organiseeritult malega tegeleda. Koroona on veidi plaane sassi löönud, aga küll saabuvad paremad ajad. Võistkondlikult Eesti meistriks tulek oli ilus tulemus. Ehk saame ka klubiga Euroopasse mängima mindud. Igal juhul Pühajärve MK pole mingi ühe päeva projekt.
Mida ma olen küsimata jätnud?
Räägiksin ka sellest, et olen alati kaasa elanud meie maletajatele nii individuaalsetel kui ka võistkondlikel turniiridel. Nõukogude ajal jälgisin meie koondiste esinemist rahvaste spartakiaadidel, kus oma surmani mängis esimesel laual Keres. Nüüd hoian pöialt meie olümpiakoondistele.
Olen mõttes kokku pannud Eesti koondised läbi aegade.
ALL STARS mehed: Paul Keres, Jaan Ehlvest, Kaido Külaots, Lembit Oll, Hillar Kärner.
ALL STARS naised: Maaja Ranniku, Tatjana Fomina, Mai Narva, Salme Rootare, Leili Pärnpuu.
See on nagu omamoodi mõttemäng, kus paljudel võib olla teistsuguseid arvamusi, teistsuguseid järjestusi, kui tänane juubilar siin on esitanud. Paul Keres on küll kõigutamatult esimene. Kui mina koostaksin Eesti maleorganisaatorite ALL STARS nimekirja, siis paneksin esimeseks Urmas Randma.
Küsitlenud Merike Rõtova.
Autorist:
RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.
