Intervjuu Eesti Maleliidu juhatuse esimehe Margus Söödiga. Küsitleb Merike Rõtova.
Margus, tänavu kevadel oli sul väike juubel – said 40. Ütlen, et väike juubel, kuna seni omapoolseteks tähistamisteks olen pidanud tähtpäevi, kui ollakse jõudnud poole sajandi künnisele. Jäi kripeldama, sest sina oled juba praegusekski jõudnud Eesti males palju ära teha. Seepärast, kuigi ma oma küsitluses tahan keskenduda koroonajärgsel ajal toibuvale Eesti malele, küsin alguses siiski sinu enda kohta paar küsimust. Millal algas sinu maletajatee?
Nagu paljudel. Seitsmeaastaselt tõi ema käe kõrval mind malekooli. Käisin veel ka ujumistrenni ja korvpalli mängimas.
Olid sa juba väiksena eakaaslastest peajagu või rohkemgi pikem? Korvpalli sobinuksid hästi.
Klassipiltidelt on näha, et olin tõesti teistest peajagu pikem. Ujumine jäi kohe kõrvale, aga korvpall on pikki poisse alati vajanud. 80ndate aastate lõpus aga olid Eesti korvpallis segased ajad. Treenerid leidsid endale uusi väljakutseid või uusi töökohti, näiteks Soomes. Kasvava põlvkonna jaoks ei jätkunud alati tähelepanu. Males oli aga kindel treener ja see on lapsele väga oluline.
Mari Kinsigo. Kui sa oled rääkinud enda jõudmisest maleni, oled alati suure respektitundega meenutanud teda.
Mari oli väga pühendunud treener. Tema treeningtunnid olid kindlalt paigas, olime sinna oodatud. Suvel olid meil treeninglaagrid tema kunagises kodupaigas Viljandimaal. Ta sõitis meiega koos ka võistlustele väljaspool Tallinna. Tänu malele tunnen Eestimaad, ei eksi ära üheski Eesti linnas.
Nii sobidki sa oma praegusele kohale Eesti males. Tegutsed Marile omase endastmõistetava pühendumisega ja oma töös hoiad haardeulatuses kogu Eestimaad, vältimaks Tallinna kesksust.
Kuigi klubide nimekirju vaadates võib näha, et suurem osa neist asub Tallinnas ja Harjumaal ning Ida-Virumaal. Eesti Maleliit aga püüab aidata ka väljaspool neid piirkondi asuvaid klubisid ja eestvedajaid-aktiviste.
Tänavuaastased plaanid paiskas segi koroona. Seda kogu maailmas. Hiljuti nägin, et populaarse Hollandis ilmuva maleajakirja New in Chess esikaanel on tavapärase mõne maailma tippmaletaja pildi asemel arvuti pilt. Ja suurte tähtedega küsimus: Kui kaua kestab Uus Normaalsus? Ühesõnaga, kui kaua mängime malet veel ainult arvutis?
Eestis seiskus male märtsi keskelt juuni lõpuni. Internetis muidugi mängiti. See pole aga siiski see, mis on laua taga näost näkku kohtumised. Maleliit püüab järgnevatel kuudel läbi viia nii ära jäänud turniire, kui ka kalenderplaanis juba varem kirjas olnuid.
Juba saabuval nädalavahetusel Viljandis?
Viljandis juba toimub Eesti malekoondiste treeninglaager. Need laagrid hakkasid peale juba maikuus. Juhendajaks on olnud Kaido Külaots, kes selle tööga on väga hästi hakkama saanud. Kaidol jäi koroona tõttu endal nii mõnigi turniir ära ja tekkinud vaba aega on ta meeleldi koondiste heaks kasutanud. Kuna ta ise on meeste koondise liige, siis praegu on Viljandisse treeneritena kaasatud ka Kalle Kiik ja Ülar Lauk.
Laupäeval, 4. juulil mängitakse seal Lev Braschinsky mälestusturniir kiirmales, mis tavapäraselt on toimunud varakevadel. 6. juulil aga algab esimene pika ajakontrolliga turniir üle hulga aja – Ilmar Raua memoriaal –, mis kestab 12. juulini. See pikkade traditsioonidega malevõistlus on sel aastal eriti kaalukas, on see ju nii Eesti tšempionaadi valikturniir kui ka Eesti kuni 20aastaste neidude ja noormeeste meistrivõistlused. Raua memoriaal on ikka olnud rahvusvaheline. Seekord tuleb piirduda külalistega peamiselt lähiriikidest Lätist, Leedust, Soomest, loodetavasti ka mujalt. Koroona tõttu ei näe me maletajaid Venemaalt, Valgevenest, Rootsist, Poolast. On heameel, et Viljandi linn on seda turniiri alati toetanud. Ei maksa alahinnata Toomas Valgmäe osatähtsust, kes on peakorraldajana selle turniiri kordaminekusse viimastel aastatel palju panustanud. Suur tänu talle.
Juulis tähistatakse rahvusvahelist malepäeva.
Sel puhul korraldame Paul Kerese malemajas esimese suurema koroonajärgse malevõistluse Tallinnas. See kiirturniir on pühendatud ka Eesti Maleliidu taasasutamise 30ndale aastapäevale, mille tähistamine koroonaperioodil ära jäi. Sealt edasi järgmisel nädalavahetusel toimuvad Tallinnas Eesti noorte välkmale meistrivõistlused erinevates vanuseklassides, samuti täiskasvanute ja seenioride ning klubide välkmale meistrivõistlused.
Nii et malet jagub igale nädalalõpule. Ja augustis algavad siis Eesti tšempionaadid nii meestele kui naistele.
Need pidid toimuma juba märtsis-aprillis, aga nagu öeldud, on epideemia paljugi pea peale keeranud. Arvan, et tänavu need turniirid – nii meeste kui ka naiste oma – on üle pika aja maksimaalselt tugeva koosseisuga, mängivad kõik meie paremad. Selgub ka lõplik koosseis maleolümpiaks, mis ju teatavasti on sellelt aastalt järgmisse lükatud. Praegu on koondised koostatud ajutiselt kuni Eesti meistrivõistluste lõpuni, viis paremat meest ja viis paremat naist. Eks paistab, kuidas nad oma senist positsiooni kaitsta suudavad. Oluline on, et need turniirid viiakse läbi ringsüsteemis, mis välistab juhuslikkust enam kui šveitsi süsteemis läbiviidavad.
Maleolümpia lükkumine aastasse 2021 oli teada juba mõnda aega. Suhteliselt hiljuti teatasid lätlased aga, et ära jääb Riia Tehnika Ülikooli open, iga-aastane suur rahvusvaheline malevõistlus, kus alati on ka eestlasi hulganisti käinud. Tänavu pidi see toimuma augusti teises pooles, eelregistreerimisega alustati juba talvel.
Olime oma koroona-järgsete suveplaanide tegemisel arvestanud selle turniiriga. Tuleb mõtelda, et tekkinud tühemikku malekalendris midagi leida.
Septembris on imetlusväärsel maleorganisaatoril Urmas Randmal, kes seni on ülitugevaid turniire juba 20 aastat Pühajärvel läbi viinud, kavas teha malefestival Saaremaal.
18.-20. september, esimene päev välkturniir, kaks järgmist kiirturniiri. Juba praeguseks on välismaa suurmeistreidki oma osavõtust teatanud. Maleliit paneb sellele samuti oma õla alla, tehes enne turniiri sealsamas koondiste ühe järgmise kogunemise alates 14. septembrist.
Seega alaliidu juhatusel tegemist jagub.
Teha pole vähe. Oluline on ka, et saame tagada Eesti maletajate osavõtu rahvusvahelistest tiitlivõistlustest, kuivõrd need tänavu toimuvad. Laste ja noorte rahvusvaheliste võistlustega on maleliidu juhatusest tegelenud Andres Karba.
Üksi ei tee ju midagi ära. Juhatuse liikmetest tahan veel kiita Georg Abozenkot, kes peab sidet FIDEga ja on üldse aktiivne abiline.
Südame peal on koolide karikaturniir, mis kevadel ühena esimestest võistlustest ära jäi. Tahame selle augustis või septembris kindlasti ära teha. Eestis on läbi aegade väiksematest kohtadest sirgunud häid maletajaid, seepärast on selline koolide vaheline võistlus väga oluline malepisiku jätkuvaks levimiseks.
Samuti on septembrisse planeeritud algselt mai alguses toimuma pidanud Eesti noorte kiirmale meistrivõistlused. Juhatusest on sellega hõivatud Priit Värk.
Meie viies juhatuse liige, Vladimir Žavoronkov, on olnud abiks Ida-Virumaal ja peamiselt Narvas tegevuste ja ürituste planeerimisel.
Tuge saame Eesti Maleliidu 7-liikmeliselt nõukogult (Ken Koort, Tanel Kiik, Kaido Külaots, Siret Liivamägi, Villu Otsmann, Raigo Uukkivi, Toomas Virro).
Samuti on alaliidu töösse kaasatud mitmeid aktiviste, kellest eriti tahaks ära märkida Tarmo Tuult ja Marek Kolki.
Intervjueeritav Margus Sööt tänavu kevadel paljude aastate järgselt põhjaliku remondi ja uuenduskuuri läbinud Eesti Maleliidu kontoriruumides Tallinnas Paul Kerese malemajas. Foto Merike Rõtova.
Tegemist on palju. Tahaksin siiski küsida, et kui need koroona kardetud uued lained ei tule, kas siis on kavas korraldada ka matškohtumisi lähinaabritega – lätlaste, leedulaste ja soomlastega? Matšid Soomega olid kunagi väga populaarsed, nüüd pole neid enam ammuilma olnud.
Tegemist on tõesti üksjagu, et kõik plaanis olevad võistlused ära korraldada. Aga küllap mõtleme ka matšidele.
Sinust ei saanud Eesti Maleliidu juhtfiguur tühja koha pealt. Olid kümme aastat nii-öelda vedanud Eesti Male Toetusühingut. Ilma selle ühingu tegevuseta oleks meie maleelu palju vaesem olnud. Mis vahe on olla nüüd alaliitu juhtimas?
On küll vahe. Alaliiduga arvestatakse rohkem. Sealjuures näiteks avalikult sektorilt või teistelt sponsoritelt raha kaasamisel.
Räägime siis rahast.
Eesti spordis on spordialad jagatud kolme gruppi: olümpiaalad, võistkondlikud sportmängud ja teised spordialad. Viimaste sekka kuulub ka male. Olümpiaalad ja võistkondlikud sportmängud riisuvad rahastusest koore, teistele spordialadele jääb jagada pisku. Aga tuleb hakkama saada.
Eesti Maleliidu jaoks on Eesti Olümpiakomitee olnud viimastel aastatel väga tugev ja arvestatav lepingupartner. Tuleb tunnustada meie olümpiakomitee juhtide tegevust eelarve kaasamisel.
Siiski julgeksin võrrelda maleliidu rahastust mõne siinse korvpalliklubi (mitte liidu) rahastusega. Sellel taustal oleme väike alaliit.
Suur tänu sulle, Margus, tehtu eest! Jõudu edaspidiseks!
Autorist:
RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.
