Täna, 15. augustil peab oma 80. sünnipäeva Rein Tammsalu – mees, kes oli Tallinna vanalinnas, Vene tänav 29 asuva ja tänavu sügisel 45-aastaseks saava Paul Kerese malemaja sünni juures ning selle maja esimene direktor. Tegime sel puhul pisut malejuttu, et meenutada vanu aegu.
Oma vestlust alustasime Rein Tammsalu kooliajast, meenutusega male juurde sattumisest. „Toonases Tallinna 17. keskkoolis (praegu Pelgulinna Gümnaasium) oli mu pinginaaber malemeister Harry Pohla. Kooli malevõistkonda ma ise aga ei pääsenudki, sest see oli meil hästi komplekteeritud: 1. laual Harry Pohla, 2. laual Arvo Prees ja 3. laual Evald Hermaküla. Harry võttis mind korduvalt endaga kaasa toona Pärnu mnt 24 asuvasse vanasse maleklubisse. Sealt edasi juba keegi kutsus malekohtunikuks, siis valiti mind 1969 toonase Tallinna maleklubi juurde instruktoriks, kus olin tegev aastani 1973, mil sain juba maleklubi juhatajaks,“ meenutas Tammsalu.
Eesti naiste XXV meistrivõistlused, Tallinn 1972. Seisavad vasakult Salme Rootare, Vilma Simon, Maria Orav, Aino Kukk, Tatjana Fomina, Heda Kruusiauk ja istuvad vasakult Lydia Barbot de Marny, Mari Sammul (Kinsigo), kohtunik Rein Tammsalu, Merike Rõtova, Leili Pärnpuu.
Paul Kerese malemaja valmimine
„1970ndate aastate alguses käis juba Vene tn 29 asuva malemaja projekteerimine ja ehitamise ettevalmistamine, kuid uue ja uhke maja valmimiseni tuli pealinna maletajatel veel mitu korda kolida. Pärnu maanteelt kolisime Pühavaimu tänavale (Säde tänav 6 toona) sealse Püha Vaimu kiriku seegi juurde, sealt omakorda edasi kolisime veel ajutiselt Tartu maanteele. 21. novembril 1975 avati pidulikult Paul Kerese nimeline vabariiklik malemaja ja 1. detsembril 1975 kinnitati mind malemaja direktoriks,“ rääkis Tammsalu malemaja juurde jõudmisest.
Malemaja anti tähtaegselt üle, aga ehitustöid oli tehtud kohati kiirustatult ja lohakalt: „Mõne aja pärast ilmnesid vead – kanalisatsioon andis haisu sisse, kui malemaja baari hakati keldrikorrusel avama 1976.a., siis ilmnesid juba järgmised vead elektrisüsteemides, ventilatsiooni ei saanudki töösse korralikult, mistõttu teisel korrusel oli väga umbne, eriti talvel, kui aknaid ei saanud lahti hoida.“
Malemaja avamisest alates käisid majas kõrvuti maletajatega ka kabetajad, see oli ka nende jaoks kodu ja keskus. Rein Tammsalu oli malemaja direktor järgnevad viis ja pool aastat.
„Lahkusin malemaja juurest 20. mail 1981.a. tööle eksperimentaalkombinaati BIT, seegi töökoht asus vanalinnas, malemajast vaid mõnesaja meetri kaugusel (Pikk tn 68), valmistati infokaarte, perforeeriti, teenust pakuti üle NSV Liidu. Toonases BIT-is mängisid kõik malet: direktor Raimu Kõrven oli ehk kõige tuntum, samuti mängisid direktori asetäitja, peainsener – lõuna ajal mängiti malet. Direktor tahtis koguaeg malet mängida. 1998.a. see ettevõte likvideeriti, olin seal ametis 17 aastat trükikoja juhatajana,“ jätkas Tammsalu.
Malemajaja ajast meenutab Rein Tammsalu veel järgmist: „Mis mulle endale meeldis malemaja juures tohutult teha oli Eesti maletajate reitingusüsteemi väljatöötamine. Järkudele vastavalt said alguses antud mängijatele reitingud. Toona sai reitinguid arvestatud käsitsi, mulle see tegevus väga meeldis.“
Maleorganisaatorid ja -kohtunikud - vasakult Kalju Värk, Rein Tammsalu, Harry Ello. Foto: Uno Oksbusch.
Tallinna turniirid, Kerese mälestusfestivalid
Legendaarsete Tallinna maleturniiride juures oli Rein Tammsalu tegev aastatel 1971-1981, mida kõike tuli toona turniiride korralduse juures teha...
„Tallinna turniiride ajal toimus näiteks ka 100-laua matš (Lätiga), võistkonna kokku ajamine oli minu rida. Malevõistluste korraldamine oli tol ajal praeguse moodsa ajaga võrreldes midagi sootuks muud: malekellad tuli alati enne võistlusi üle kontrollida ja üles keerata, demonstratsioonlauad vajasid komplekteerimist jne. Samuti tuli organiseerida välisvõistlejate kutsumine (selle juures oli tavapäraselt algataja ja tohutu abimees Paul Keres), nende Moskvast äratoomine, saabumine, majutame. Välismaalaste toomisel olid abiks Harry Pohla (suurepärane inglise keel) ja Jüri Vetemaa (suurepärane saksa keel), nende meeste komandeering oli makstud. Vetemaa tegi pärast komandeeringu aruande, kus kirjutas absoluutselt kõigest – näiteks kuidas lennujaamas veini joodi,“ jutustas Tammsalu.
I Paul Kerese mälestusfestival 1976. Vasakult legendaarne malesuurmeister David Bronštein partiid demonstreerimas, teda jälgivad Rein Tammsalu, Harry Pohla, Valter Heuer. Foto: Oskar Vihandi.
31. augustist 1976.a. kuni 20. märtsini 1977.a. toimus I Paul Kerese mälestusfestival, millest Rain Tammsalu on kirjutanud pika ja põhjaliku ülevaate raamatusse „Male Eestis 1970-1976“ (vt 22-leheküljeline peatükk „Malelaulupidu“ lk 168-190). Üks väike meenutus sellestki üritusest.
„Elem Treier oli tollal A. H. Tammsaare memoriaalmuuseumi direktor, ta oli Valter Heueri tuttav ja tundis ka ise male vastu huvi. Ühiselt tuli idee teha festivali ajal näitus Paul Keresest Tammsaare muuseumi esimesel korrusel. Sinna tassisime siis Paul Kerese kodust kõike, mida tema abikaasa Maria lubas kohale tassida – suurmeistri laud, raamatud, medalid, kõike-kõike. Tegime Tammsaare muuseumisse justkui Kerese kabineti,“ kirjeldas Tammsalu.
I Paul Kerese mälestusfestival 1976. Rein Tammsalu pühendunult turniirtabelit täitmas. 18. september 1976.a.
12. oktoobrist 1980.a. kuni 15. märtsini 1981.a. toimunud II Paul Kerese mälestusfestivali juures oli Rein Tammsalu küll organiseerimiskomitees ja festivali staabi ülem, kuid ei tahtnud oma rolli liigselt tähtsustada. „Selle festivali juures olin ma juba pisut vähem, olid juba teised aktivistid juures.“
II Paul Kerese mälestusfestival 1980-1981. Paul Kerese nimeline vabariiklik malemaja. Vasakult paremale: Rein Tammsalu (seisab), kaks RAMi lauljat, Fred Smagar, fototagusel nimeliselt märkimata jäänud härra, Iivo Nei, Maria Keres, A. Saar, Raimu Kõrven. Foto: Uno Oksbusch.
Rein Tammsalu koos järeltulijatega suvel 2018.a. Foto: erakogu.
REIN TAMMSALU
Sündinud 15. august 1940 Tallinnas.
Haridus: Tallinna 17. keskkool 1947-1959, kooli ajal tegeles ka kergejõustikuga, TRÜ ajaloo-keeleteaduskond, filoloog – eesti keele ja kirjanduse õpetaja, lõpetas 1968.a.
Töö: Paul Kerese nimelise vabariikliku malemaja direktor 1975-1981, eksperimentaalkombinaadi BIT trükikoja juhataja 1981-1998.
Autorist:
SÖÖT, Margus (sündinud 18. IV 1980 Tallinnas) on meistrikandidaat males, maletanud alates 6-7-eluaastast, Tallinnas Paul Kerese malekoolis oli treeneriks Viljandist pärit mitmekordne Eesti naiste meister Mari Sammul-Kinsigo. Margus on mitmete maleraamatute autor ja toimetaja ning kirjutanud malest paljudele meediaväljaannetele.
