Maailma suurim malepidu, 42. maleolümpia on tänaseks ajalugu, kaks viimast nädalat köitis malehuviliste tähelepanu Aserbaidžaani pealinnas Bakuus toimuv, kus selgitati ajavahemikul 2.-13. septembrini välja malemaailma parimad nii meeskondlikus kui naiskondlikus arvestuses.

Eesti koondised olid väljas koosseisus: meeskond Aleksandr Volodin, Ottomar Ladva, Tarvo Seeman, Andrei Šiškov ja Roman Jezov ning naiskond Mai Narva, Monika Tsõganova, Margareth Olde, Triin Narva ja Regina Narva. Meie meeskond lõpetas mittemidagiütleva 77. kohaga, seevastu naiskond saavutas igati tubli 26. koha – järgnevalt kõigest lähemalt.

Naiskonnalt sajandi parim etteaste

Esmalt positiivsemast. Naiskonnavõistluses näitas Eesti koondis kõigiti tublit mängu, lõpuks võideti viis matši (Svaasimaa alistati 4:0, Luksemburg 3,5:0,5, Iraan 2,5:1,5, Mehhiko 3,5:0,5 ja Brasiilia 2,5:1,5), viigistati neli matši (Hispaania, Araabia Ühendemiraatide, Colombia ja Tšehhimaaga) ning kaotati vaid kaks matši (Gruusiale 0,5:3,5 ja Vietnamile 1:3). Tasuks lõpuprotokollis 14 matšipunktiga selle sajandi kõrgeim 26. koht 140 naiskonna seas, vaid 1990ndatel on suudetud enamat.

Üksikmatšidest väärib ehk enim esiletõstmist stardieelse reitingu alusel 56. paigutuse saanud Eesti naiskonna võit 13. asetusega Iraani naiskonna üle, väärt viigipunktid võeti 14. asetusega Hispaanialt, 25. asetusega Tšehhimaalt ja 33. asetusega Colombialt. Ainuke tagasilöök oli viik Araabia Ühendemiraatidega (100. paigutus), kaotatud matšid Gruusiale (4. paigutus) ja Aasia kiiresti kerkivale maletiigrile Vietnamile (19. paigutus) pole midagi üllatavat – need mõlemad naiskonnad lõpetasid turniiri esikümnes.

Individuaalselt kogusid meie naised punkte järgnevalt: Mai Narva 4 punkti 10st, Monika Tsõganova 5,5 punkti 10st, Margareth Olde 5,5 punkti 10st, Triin Narva 8 punkti 9st ja Regina Narva 2,5 punkti 5st. Suurepärast mängu näidanud Triin Narva täitis sealjuures naiste rahvusvahelise meistri normi (WIM normi).

Järgnevalt on esitatud ka graafiliselt meie naiskonna lõpptulemused Baltimaade võrdluses läbi aegade – Baltimaade võrdlus sobib siinkohal hästi seetõttu, et oleme maleolümpial osalevate riikide sekka jõudnud ühisest taustsüsteemist, võrreldavatest oludest.

Naiskondlikus arvestuses krooniti maleolümpia võitjaks Hiina 20 matšipunktiga (+9, =2, -0), hõbe Poolale 17 matšipunktiga (+8, =1, -2) ja pronks Ukrainale samuti 17 matšipunktiga (+7, =3, -1). Lõpptabel: http://www.chess-results.com/tnr232876.aspx?lan=1&art=0&rd=11&flag=30&wi=821

Kuidas läks võrdluses Eestiga meie lähinaabritel? Olgu siis siinkohal välja toodud kõikide Läänemeremaade naiskondade lõppkohad: Poola 2. koht (17 matšipunkti), Venemaa 4. koht (16 matšipunkti), Leedu 12. koht (15 matšipunkti), Rootsi 23. koht (14 matšipunkti), Eesti 26. koht (14 matšipunkti), Saksmaa 31. koht (13 matšipunkti), Läti 44. koht (12 matšipunkti), Soome 69. koht (11 matšipunkti), Taani 89. koht (9 matšipunkti). Loetellu võiks veel lisada ehk ka Valgevene (17. koht, 15 matšipunkti) ja Norra (42. koht, 13 matšipunkti).

Meeskond osales taas ilma me parimateta

Kui Eesti naiskond oli maleolümpial tõepoolest tubli, siis Eesti meeskonna esinemine ja eriti lõppkoht turniiritabelis paneb taas kord sügavalt ohkama. Juba kolmandat maleolümpiat järjest jäävad Eesti koondisest maleliidu eestvedajate, president Andrei Korobeiniku ja tegevjuht Hendrik Olde tegevuse või tegevusetuse tulemusel eemale mitmedki me parimad meesmaletajad – maleolümpiale minnakse ikka ja jälle eksperimenteerima lootuses, et ehk seekord läheb natuke paremini, kuid ikka ja jälle saadakse lõpuprotokollile pilku heites valusasti vastu näppe...

Natuke paremini ju tegelikult läkski või mis? Viimaselt kolmelt maleolümpialt on naastud kohtadega esisaja teises pooles: 2012. aastal 80. koht, 2014. aastal 79. koht ja 2016. aastal 77. koht. Veel kunagi varem pole meie meeskonnal nii kehvasti läinud, ka Baltikumi võrdluses torkab järgnevat graafikat uurides silma tõsiasi, et kui meie naabrid teevad pärast tagasilööke järgmiseks olümpiaks vajalikud järeldused, siis meie malejuhtidel enesekriitika võime vististi puudub ning juba kolmandat korda astutakse ühe ja sama reha otsa.

Eesti meeskond võitis neli matši (Afganistan alistati 3,5:0,5, Soome 3:1, Andorra 3:1 ja Slovakkia 2,5:1,5), viigistas kolm matši (Katari, Kasahstani ja Monacoga) ning kaotas neli matši (Islandile 1:3, Singapurile 1,5:2,5, Kuubale 0:4 ja Saksamaale 1,5:2,5).

Lõpptulemuse juures võib ju kiruda loosi, et kaheks viimaseks vooruks sai stardieelse reitingu alusel 61. paigutuse saanud Eesti meeskond vastasteks 15. asetusega Kuuba ja 13. asetusega Saksamaa, kuid ega lõputult saagi loosiga vastasteks tulla endast reitingu järgi nõrgemad või vaid pisut tugevamad koondised (nii nagu esimeses üheksas voorus juhtus).

Individuaalselt kogusid meie mehed punkte järgnevalt: Aleksandr Volodin 2 punkti 9st, Ottomar Ladva 6,5 punkti 11st, Tarvo Seeman 4 punkti 8st, Andrei Šiškov 5,5 punkti 9st, Roman Jezov 4 punkti 7st. Individuaalselt võib oma tulemusega enim rahule jääda Andrei Šiškov, kes täitis rahvusvahelise meistri normi (IM normi).

Meeskondlikus arvestuses krooniti maleolümpia võitjaks USA 20 matšipunktiga (+9, =2, -0), hõbe Ukrainale samuti 20 matšipunktiga (+10, =0, -1) ja pronks Venemaale 18 matšipunktiga (+8, =2, -1). Lõpptabel: http://www.chess-results.com/tnr232875.aspx?lan=1&art=0&rd=11&flag=30&wi=821

Eesti on endiselt Läänemeremaade kehvim maleriik

Kahe aasta eest tõin oma maleolümpiat kokku võtvas artiklis „Maleolümpia kui Eesti maleelu lakmuspaber“ välja kurvakstegeva tõsiasja, et Eesti meeskond sai Läänemeremaade võrdluses toona kehvima tulemuse. Tänavu jääb üle taaskord kurvalt tunnistada: Eesti on endiselt Läänemeremaade kehvim maleriik.

Olgu siis siinkohal välja toodud kõikide Läänemeremaade lõppkohad: Venemaa 3. koht (18 matšipunkti), Poola 7. koht (16 matšipunkti), Läti 17. koht (15 matšipunkti), Saksmaa 37. koht (13 matšipunkti), Taani 45. koht (13 matšipunkti), Soome 55. koht (13 matšipunkti), Rootsi 59. koht (12 matšipunkti), Leedu 65. koht (12 matšipunkti) ja kõige lõpetuseks siis Eesti 77. koht (11 matšipunkti). Loetellu võiks veel lisada ehk ka Norra (5. koht, 16 matšipunkti) ja Valgevene (14. koht, 15 matšipunkti).

Stardieelse reitingu alusel 61. paigutuse saanud Eestist jäi lõppkokkuvõttes 180 meeskonna seas tahapoole meid stardis edestanud koondistest ainult 52. paigutusega alustanud Colombia, nende koondise käsi käis veelgi kehvemini kui meie meeste oma. Ettepoole mahtusid aga näiteks 110. paigutusega alustanud Sudaan, 97. paigutusega alustanud Jaapan, 96. paigutusega alustanud Angola, 95. paigutusega alustanud Boliivia, 91. paigutusega alustanud Jordaania, 87. paigutusega alustanud Nigeeria, 83. paigutusega alustanud Sambia, 82. paigutusega alustanud Ecuador...

Aga vaatame Euroopa riike, kes üldse jäid Eestist tahapoole? Iirimaa, Wales, Küpros, kääbused Monaco, Luksemburg, Fääri saared, Andorra, Malta, Guernsey, Jersey (viimased kaks on Briti krooni sõltkonnad La Manche'i väinas), San Marino, Liechtenstein. Samuti iseseisvana oma esimesi samme astuv Kosovo. Ja ongi kõik!

Samas kahe aasta taguses artiklis kirjutasin veel järgmist: „Siinkohal sobib ehk meenutada, et kui 2010. aastal Venemaal Hantõ-Mansiiskis mängis Eesti maleolümpial sisuliselt oma parimas rivistuses – koosseisus GM Kaido Külaots, GM Meelis Kanep, IM Olav Sepp, GM Aleksandr Volodin ja varus IM Tarvo Seeman (kapteni-treenerina oli toona tegev IM Kalle Kiik), siis saavutati märkimisväärne 26. koht. Toona toetas Eesti meeskonna maleolümpial osalemist ka Eesti Male Toetusühing. Sisuliselt oleks võinud meie malemeeskond tol aastal sellesama 26. kohaga kandideerida Eesti spordiaasta parima võistkonna tiitlile. Et asi ka malest kaugemal seisvale inimesele arusaadavamasse keelde panna, siis koostasin alljärgneva graafika – illustreerimaks, kuivõrd erinev võib olla Eesti võistkonna käekäik maleolümpial oma parimas rivistuses, suurmeistritega eesotsas (Hantõ-Mansiiskis 2010) ning nii-öelda teise ešeloni meestega kaasa lüües (Istanbulis 2012 ja Tromsøs 2014).“

Seekord jäi üle vaid seda graafikat tänavuste tulemustega täiendada ja järgnevalt seda ka lugejatele kaemiseks pakun. Tänavune „kõver“ on üsna sarnane kahe aasta tagusega, tõsi küll – seekord oli algus parem ja ka lõpu eel oli lähtepositsioon pisut parem, lõppkoht ise aga paraku mitte...

Pärast maleolümpia lõppu kirjutas meie FIDE reitingutabeli esimaletaja, rahvusvaheline suurmeister Kaido Külaots, kes muide osales maleolümpial Soome meeskonna treenerina, mitte aga Eesti meeskonna liidrina, oma Facebooki kontol järgmist: „Eesti meeskond saavutas Bakuus 77. koha. Eesti maleisade postitustest võib lugeda, kui tublid meie poisid ikka olid... Poisid olid tublid jah, sest nad tegid kindlasti nii palju, kui suutsid. Aga vahelduseks võiks tubli olla ka siinne maleliit. Siis võiks olümpiale sõitvad tublid poisid taas ka tõeliselt tublisid kohti koju tuua. Kui veidike kuulata asjatundlikku arvamust, siis on selleks kõik võimalused olemas.“

Meie kauaaegne FIDE reitingutabeli teine maletaja, rahvusvaheline suurmeister Meelis Kanep sekundeeris me esinumbrile oma Facebooki kontol silmnähtavalt mõnusalt iroonilistes nootides: „Eesti meeskond ikkagi sekkus maleolümpial medaliheitlusse! Tänu Andrei Shiskovi võidule tuli lisanäitajate alusel võitjaks USA. Algselt oli ekslikult Andreile märgitud 0 ja võitja oleks olnud Ukraina. Eeldatavalt joogid jänkide poolt :-)“

Meelis Kanep viitas oma postituses tõsiasjale, et kuna meeskondlikus arvestuses kaks kõrgemat kohta hõivanud USA ja Ukraina kogusid lõpuks võrdselt matšipunkte, siis selgus maleolümpia parim koondis lisanäitajate alusel, mille juures oli oluline USA ja Ukraina vastaste käekäik maleolümpial. Kuna Ukraina vastaste seas oli ka viimases voorus just Eestiga mänginud Saksamaa, siis sõltus just sellest matšist lõpuks maleolümpia lõppjärjestus (niipalju siis Eesti meeskonna sekkumisest maleolümpial medaliheitlusse). Pikemalt saab sel teemal lugeda siit.

Siinkirjutaja tahaks väga naiivselt loota, et Eesti malejuhid suudavad ikkagi ka järeldusi teha ning kahe aasta pärast toimuval maleolümpial on Eesti eest väljas me riigi parim esindus ja võideldakse maksimaalse võimaliku tulemuse nimel, mitte pseudokohtade nimel kusagil esisaja lõpus. Eks aeg näitab, kas ühe ja sama reha otsa on võimalik astuda „ainult“ kolm korda, või ikka ja jälle üha uuesti ja uuesti.

Pikemalt kirjutab maleolümpiast, sealhulgas eestlaste käekäigust koos valitud partiide kommentaaridega juba lähiajal siinsamas Eesti Male Toetusühingu artiklite rubriigis rahvusvaheline meister Ülar Lauk. Tema esimene lugu, mis käsitles maleolümpia nelja esimest vooru, on juba ilmunud, lähiajal on oodata lisa. Kel aga laiem huvi maleolümpia ajaloo vastu, siis seda saab teha suurepärase lehekülje http://www.olimpbase.org/ vahendusel.

Eesti sai juurde tiitlitega mängumehi

Maleolümpia ajal toimus Bakuus ka 87. FIDE kongress, kus oli ka Eesti jaoks positiivset. Nimelt kinnitati kongressil rahvusvahelise suurmeistri tiitel Ottomar Ladvale ja rahvusvahelise meistri tiitel Juri Krupenskile. Õnnitleme mõlemat!

Neid Eesti mehi ja naisi, kes rahvusvahelise tiitlini jõudnud, ei ole sugugi mitte ülearu palju – järgnevalt on esitatud nimekiri kõikidest nendest mängijatest koos tiitlini jõudmise aastaga. GM – rahvusvaheline suurmeister, IM – rahvusvaheline meister, WGM – naiste rahvusvaheline suurmeister, WIM – naiste rahvusvaheline meister.

Autorist:

SÖÖT, Margus (sündinud 18. IV 1980 Tallinnas) on meistrikandidaat males, maletanud alates 6-7-eluaastast, Tallinnas Paul Kerese malekoolis oli treeneriks Viljandist pärit mitmekordne Eesti naiste meister Mari Sammul-Kinsigo. Margus on mitmete maleraamatute autor ja toimetaja ning kirjutanud malest paljudele meediaväljaannetele.

Viljandis toimub 27. juunist kuni 3. juulini Eesti pikimate traditsioonidega maleturniir – 50. Ilmar Raua mälestusturniir. Tänavusel turniiril osalevad maletajad Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Valgevenest, Poolast, Soomest, Norrast, USAst. Kokku on nädalasel malevõistlusel osalejaid 56. Võistluspaigaks on Viljandi Spordikeskus – nagu viimastel aastatel tavaks.

Mängitakse 9 vooru šveitsi süsteemis ühtses grupis, mõtlemisajaga 1.30 h 40 käigule + 15 minutit partii lõpuni + 30 sekundit igale käigule mõlemale mängijale alates esimesest käigust. Võistluse avamine oli esmaspäeval, 27. juunil kell 16, samal päeval mängiti ka esimene voor. Täna, 28. juunil mängitakse kaks vooru algusega kell 10 ja kell 16.

Turniiri auhinnafond on ligi 5000 eurot, esimesele kolmele on auhinnad vastavalt 1500, 1000 ja 700 eurot. Kokku on auhindasid kaheksale paremale, samuti parematele naistele, veteranidele, noortele ja kohalikele mängijatele, lisaks auhinnad reitingugruppide parematele ning loosiauhinnad.

Võistluse operatiivseks kajastamiseks on valminud turniiri erilehekülg internetis aadressil http://www.eestimale.ee/raud2016 – see on koht, kus võistluse ajal kuvatakse jooksvalt tulemusi ja toimuvad otseülekanded tähtsamatest partiidest, samuti leiab muu olulisema info turniiriga seonduvalt, varasemate turniirivõitjate nimekirja ja Ilmar Raua eluloo.

Turniiri tulemustele saab kaasa elada ka Chess-Results keskkonna vahendusel – registreerunud mängijate nimekiri http://www.chess-results.com/tnr227732.aspx?lan=1&art=0&wi=821 Turniiri eeldatavateks esikohasoosikuteks on mullune võitja Arturs Neiksans (Läti) ja tunamullune võitja Aleksei Aleksandrov (Valgevene), samuti meie suurmeistrid Jaan Ehlvest, Kaido Külaots ja Meelis Kanep. Esikohaheitlusse võivad aga sekkuda veel mitmed teisedki rahvusvahelise suurmeistri ja rahvusvahelise meistri tiitliga mängumehed.

Avavoor pakkus üllatusi

Juba turniiri esimene voor pakkus mitmeidki üllatavaid tulemusi, eelkõige esimestel laudadel – avavooru paarid ja tulemused http://www.chess-results.com/tnr227732.aspx?lan=1&art=2&rd=1&wi=821

Esimesel laual viigistas paljukordne Eesti noortemeister Kirill Tšukavin mulluse võitja Arturs Neiksansiga – mäng kestis kuningateni! Kolmandal laual võtsid aga mõõtu meie meeste (reitingu)esinumber Kaido Külaots ja naiste esinumber Mai Narva – partii lõppes võitlusliku viigiga. Suurim üllatus sündis aga ehk neljandal laual, kus noor Läti maletaja Olegs Petrovskis alistas kogenud Leedu suurmeistri Aloyzas Kveinyse. Vaatleme seda partiid alljärgnevalt pisut lähemalt.

Olegs Petrovskis (Läti, 2111) – Aloyzas Kveinys (Leedu, 2541)

50. Ilmar Raua mälestusturniir, 1. voor, 27.06.2016

1.d4 Rf6 2.Rf3 b5 3.g3 Ob7 4.Og2 e6 5.O-O c5 6.c3 Ra6 7.Og5 Oe7 8.Rbd2 O-O 9.Re5 Oxg2 10.Kxg2 Lc7 11.Oxf6 Oxf6 12.Rdf3 Lb7 13.Kg1 d6 14.Rd3 Vfc8 15.Vc1 cxd4 16.cxd4 Le4 17.Vxc8+ Vxc8 18.e3 e5 19.dxe5 dxe5 20.Le2 g6 Must võib avangu tulemustega rahul olla. Valge järgnev käik annab mustade kasutusse lisaks veel ka kontrolli välja c3 üle (potentsiaalne valgete tagalasse tungimise väli nii musta vankrile kui hiljem ka musta ratsule), mäng käib mustade malendite juhi taktikepi all.

21.b3 Vc3 22.Vd1 Kg7 23.h4 Rc7 24.Rde1 b4?! Mõneti täiesti loogiline jätk mustade plaanile (sissetung välja c3 kaudu), kuid teisalt annab see valge ratsu kasutusse välja c4, mis osutubki partiis väga tõhusaks tugipunktiks. Musta mäng on sirgjooneline, kuid ehk pidanuks siinkohal näitama üles pisut enam kannatlikkust – valget vaevab mõningane ruumi kitsikus ja hea mänguplaani leidmine ei pruugigi valgele nõnda lihtne olla.

25.Rd2 Lc6 26.Rc4 Rb5 27.Rc2 a5 28.Vd2 Le4 29.Rxa5 Vc5 30.Rc4 Rc3 31.Ld3 Lf3 Lipuvahetuse järel tekkiv lõppmäng on soodsam valgele: 31...Lxd3 32.Vxd3 Rxa2 33.Vd7 Kf8 34.Vb7 jne.

32.Rxb4 Re4 33.Vc2 Kuidas edasi? Must on loovutanud kaks etturit liputiival, kuid kas valge seisuga kuningatiival on ikka kõik korras?

33...Rxg3? Must jätkab sirgjooneliselt, kuid kas jäi ehk märkamata valge repliik 37. käigul? Rünnakut tuli jätkata valge etturiketi purustamisega teiselt realt: 33...Rxf2! 34.Vxf2 Lxg3+ 35.Kf1 (35.Vg2 Le1+ 36.Lf1 Lxb4) 35...Oxh4 ja valge seisu kaitsmine on kõike muud, kui meeldiv, eriti veel lähenevat ajapuudust arvestades. Näiteks: 36.Ve2 Lf3+ 37.Kg1 e4 38.Ld4+ Kg8 39.Lxc5 Lxe2 40.Lc8+ Kg7 41.Lh3 Of2+ ja mustal on kõik kenasti korras.

34.fxg3 Lxg3+ 35.Kf1 e4? 36.Lxe4 Vf5+? 37.Lxf5! 1:0.

Märkimist väärib avavooru tulemustest veel ka kindlasti Pärnumaalt pärit Eke Tominga võit Läti maleolümpia koondislase Toms Kantansi üle.

Teise vooru paarid http://www.chess-results.com/tnr227732.aspx?lan=1&art=2&rd=2&fed=EST&wi=821

Partiisid saab jälgida koos arvutiprogrammide analüüsidega ChessBombi vahendusel http://www.chessbomb.com/arena/2016-ilmar-raud-memorial

Veidi turniiri ajaloost ja korralduslikust küljest

Vaevalt oskasid juba 1926. aastal asutatud Viljandi Maleseltsi tulihingelised maleaktivistid aimata, et nende poolt 1966. aastal ellu kutsutud maleturniiri peetakse ka veel viiskümmend aastat hiljem, Paul Kerese sajandal sünniaastal 2016 ja kus mujal, kui ikka suvises Viljandis. Turniirist on saanud pikimate traditsioonidega maleturniir Eestis.

1996. aastal ilmunud väikesest kogumikust „Viljandi Maleselts 1926-1996“ saame lugeda Siim Mandre meenutusi: „Pöördepunktiks Viljandi maleelus said 60-ndad aastad, kus Lembit Kahu ja Heldur Valgmäe initsiatiivil kutsuti maletajad üle Eesti kokku, et tähistada Eesti ühe andekama maletaja Ilmar Raua surma-aastapäeva [1966. aastal oli Ilmar Raua 25. surma-aastapäev]. Pandi alus üritusele, millist ei tunne oma osavõtjate rohkuse poolest terve Eesti male.“

Alates 1971. aastast saame rääkida Raua turniirist kui rahvusvahelisest – nimelt osalesid just tol aastal esmakordselt turniiril ka võistlejad väljastpoolt Eestit, osalejate arv aga oli kerkinud 57-ni. Võistlus sai ka esimese mitte-eestlasest võitja – esikohakarikas ulatati legendaarsele Läti malesuurmeistrile Jusefs Petkevich'ile.

Toonase turniiri lõppsõnaks kirjutas Valter Heuer „Kehakultuuri“ malerubriigi veergudel: „Kõigi eelduste kohaselt võib oodata, et järgmisele Viljandi turniirile saabub veel rohkem külalisi, võib-olla veel rohkem meistreid. Pidagu seda meeldivat võistlust suveplaanide koostamisel silmas ka kõik koduvabariigi maletajad!“

Just needsamad legendaarse maleliteraadi sõnad sobivad suurepäraselt üleskutseks ka käesoleval ajal – turniirile on väga oodatud kõik koduvabariigi maletajad! Heuer, nagu ikka, ei eksinud – aasta hiljem oli Raua turniir veelgi esinduslikum ja kaasa mängis eksmaailmameister Mihhail Tal.

Üks mälestusväärsemaid Raua-turniire on veel kahtlemata 1986. aastal toimunud võistlus, mil esikoha hõivas enam kui saja maletaja seas toona vaid napilt 12-aastane Gata Kamski – tegemist polnud siiski kaugeltki mitte juhusliku turniirivõitjaga, noormees tõusis peagi üheks peamiseks maailmameistritiitli pretendendiks ja püsib malemaailma absoluutses tipus tänaseni.

Viimastel aastatel on olnud omaaegse maletipu mälestusturniir Viljandis üks neid väheseid maleturniire, kus kodukamaral saab kaasa elada me tänase maleparemiku võistlemisele – osalejate seas on ikka ja jälle olnud meie rahvusvahelised suurmeistrid Jaan Ehlvest, Kaido Külaots, Meelis Kanep, Aleksandr Volodin, Igor Švõrjov, Tatjana Fomina, rahvusvahelised meistrid Olav Sepp, Tarvo Seeman, Ülar Lauk, Ottomar Ladva, Monika Tsõganova, Mai Narva ning palju-palju teisi väiksemate tiitlitega malesõpru ja asjaarmastajaid.

Viljandis on Raua turniiri õnnestumisse viimastel aastatel panustanud mitmed kohalikud maleaktivistid – oma isa poolt ellu kutsutud võistluse peatoetajana veab kogu üritust Eesti Male Toetusühingu nõukogu esimees Toomas Valgmäe, talle sekundeerivad viljandlased Gert Elmaste, Tanel Kuldsepp, vennad Meelis ja Siim Kanep. Peakohtunikuna on viimastel aastatel andnud tugeva panuse turniiri õnnestumisse Marek Kolk, abimehena juures Ants Särgava. Internetiülekannete eest kannab hoolt Kristjan Saard. Siinkirjutajagi on püüdnud oma tagasihoidliku panusega abiks olla avalikust sektorist turniirile toetajate leidmisel. Nagu ikka saab üks hea asi teoks paljude inimeste ühise jõupingutuse tulemusena.

Fotol 1966. aastal esmakordselt toimunud Ilmar Raua mälestusturniiri üks ellukutsujaid Heldur Valgmäe (paremal) ja tänane peakorraldaja, isa jälgedes astuv Toomas Valgmäe (vasakul). Fotografeerinud Meelis Heli, kelle tänavuse turniiri avamisest ja esimesest voorust tehtud fotogalerii leiab https://photos.google.com/share/AF1QipPvN0oaythm6zKqNd7MVuwoWBtHKHVe9-yLX-BL-fGyPpt2_aL7bGHkAcnqTJrGWQ?key=aTRpUWFHSXlZYWQ1VUdIWmwzUDhsRUxqVGRYV3F3

Autorist:

SÖÖT, Margus (sündinud 18. IV 1980 Tallinnas) on meistrikandidaat males, maletanud alates 6-7-eluaastast, Tallinnas Paul Kerese malekoolis oli treeneriks Viljandist pärit mitmekordne Eesti naiste meister Mari Sammul-Kinsigo. Margus on mitmete maleraamatute autor ja toimetaja ning kirjutanud malest paljudele meediaväljaannetele.