Maleolümpia kui Eesti maleelu lakmuspaber

Norras Tromsøs toimus 1.-14. augustini maleolümpia, kus Eesti meeskond lõpetas kurvaks tegeva 79. kohaga ja meie naiskond 48. kohaga. Võitjateks krooniti Hiina meeskond ja Venemaa naiskond.

Maleolümpia on tohutult mastaapne malepidu, kus alati rohkelt osalejaid ja kohal peaaegu kõik maailma paremad maletajad. Iga kahe aasta tagant toimuv maleolümpia on heas mõttes võrreldav eestlastele nõnda armsa laulupeoga, milline toob alati rahva massidena lauluväljakule ja loob tõelise ühtekuuluvuse tunde.

Eesti läks taas suurmeistriteta maleolümpiale

Eesti meeskond mängis tänavu Tromsøs laudade järjekorras järgmises koosseisus FM Ottomar Ladva (reiting 2387), IM Tarvo Seeman (2392), FM Ilja Vovk (2289), FM Jüri Krupenski (2277) ja varus Roman Jezov (2239). Eesti naiskond mängis koosseisus WCM Mai Narva (2205), WIM Monika Tsõganova (2094), WCM Triin Narva (2068), WIM Tatjana Fomina (2216) ja varus WFM Regina Narva (1999).

Eesti meeskonna tulemused http://chess-results.com/tnr140380.aspx?lan=1&art=20&fed=EST&flag=30&wi=821

Eesti naiskonna tulemused http://chess-results.com/tnr140381.aspx?lan=1&art=20&fed=EST&flag=30&wi=821

Ametlik kodulehekülg https://chess24.com/en/olympiad2014/

Positiivse poole pealt väärib individuaalsetest tulemustest esile tõstmist eelkõige Ottomar Ladva rahvusvahelise meistri (IM) normi täitmine ja Mai Narva naiste rahvusvahelise meistri (WIM) normi täitmine. Mõlemad mängisid esimesel laual. Väga tugeva tulemuse tegi meestest ka Tarvo Seeman teisel laual – 9,5 punkti 11st.

Meie meeskond sai reitingu alusel stardis 82. asetuse ja naiskond 47. asetuse. Reitingutabeli tipus olid stardis meeste seas Venemaa, Ukraina ja Prantsusmaa koondised ning naiste seas Hiina, Venemaa ja Ukraina koondised. Maleolümpia võõrustajad norralased maailmameistri Magnus Carlseniga esimesel laual said turniiriks 14. paigutuse. Norra naiskond oli tabelisse paigutatud 38. tabelireale. Kokku oli Norra esindatud koguni kolme võistkonnaga nii meeste kui ka naiste turniiril.

Eesti koondiste, eelkõige meeskonna, komplekteerimisega seonduvatest kitsaskohtadest kirjutasin pikemalt ajalehe „Eesti Maleelu“ 2014. aasta teises numbris. Kuna paljud meie paremad meesmaletajad konfliktide tõttu Eesti Maleliidu juhtkonnaga (eelkõige juba aastakümneid alaliidu tegevjuhi kohal istuva Hendrik Oldega) viimastel aastatel sisuliselt boikoteerivad maleolümpia katsevõistlusteks olevaid Eesti meistrivõistlusi, siis olid taaskord paratamatult võistkonna koosseisust puudu mitmed meie paremad mehed – nagu ka kahe aasta eest Türgis Istanbulis toimunud maleolümpial.

Nii tekkiski tänavusel maleolümpial olukord, kus meie meeskonna põhimängijate keskmine reiting oli 200-300 reitingupunkti (!!) madalam näiteks Läti ja Leedu meeskonna keskmisest reitingust. Eesti meeskonna keskmine oli 2336 reitingupunkti, võrrelduna Läti meeskonna keskmisega 2614 ja Leedu meeskonna keskmisega 2508. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, siis pani ka Soome meeskond oma keskmisega (2476) meie omadele pika puuga.

Eesti – kas tõesti Läänemeremaade kehvim maleriik?

Ja millised siis olid maleliidu järjekordse eksperimendi tulemused? Võrreldavad kahe aasta taguse eksperimendiga, mil saadi meeskondlikult nii-öelda teise ešeloni meestega maleolümpialt läbi aegade konkurentsitult kehvim 80. koht – seekord „õnnestus“ meie suurmeistriteta meeskonnal välja mängida 79. koht. Eesti lõpetas tänavuse turniiri 11 matšipunktiga 22st (võideti 4, viigistati 3 ja kaotati 4 matši).

Millised olid meie lähinaabrite tulemused? Näiteks Läänemeremaade lõppkohad maleolümpial? Klass omaette on muidugi neljanda kohaga lõpetanud Venemaa (17 matšipunkti). Edasi: Poola 15. koht (15 matšipunkti), Saksmaa 30. koht (14 matšipunkti), Soome 32. koht (14 matšipunkti), Rootsi 33. koht (14 matšipunkti), Läti 35. koht (13 matšipunkti), Leedu 49. koht (13 matšipunkti), Taani 61. koht (12 matšipunkti) ja kõige lõpetuseks siis Eesti 79. koht (11 matšipunkti). Olgu veel lisatud, et Norra esindusmeeskond lõpetas 29. kohaga (14 matšipunkti), nende teine koosseis 63. kohaga (12 matšipunkti).

Asja teeb eriti nukraks tõsiasi, et peaaegu kogu maleolümpia vältel, 11 vooru vältel, oli meie meeskond statisti rollis, paiknedes valdavalt esisaja teises pooles või suisa esisaja lõpus. Kogu etteaste krooniks oli muidugi tänases viimases voorus „saavutatud“ 2:2 viik kodusõjast räsitud Süüriaga – sealjuures andis ilma varumeheta mänginud Süüria meeskond Eestile juba enne matši algust 1:0 eduseisu, kuna nende neljanda laua mängumees viimases voorus laua taha ei istunud. Kolmel esimesel laual kaotas Eesti Süüriale seega 1:2.

Siinkohal sobib ehk meenutada, et kui 2010. aastal Venemaal Hantõ-Mansiiskis mängis Eesti maleolümpial sisuliselt oma parimas rivistuses – koosseisus GM Kaido Külaots, GM Meelis Kanep, IM Olav Sepp, GM Aleksandr Volodin ja varus IM Tarvo Seeman (kapteni-treenerina oli toona tegev IM Kalle Kiik), siis saavutati märkimisväärne 26. koht. Toona toetas Eesti meeskonna maleolümpial osalemist ka Eesti Male Toetusühing. Sisuliselt oleks võinud meie malemeeskond tol aastal sellesama 26. kohaga kandideerida Eesti spordiaasta parima võistkonna tiitlile.

Et asi ka malest kaugemal seisvale inimesele arusaadavamasse keelde panna, siis koostasin alljärgneva graafika – illustreerimaks, kuivõrd erinev võib olla Eesti võistkonna käekäik maleolümpial oma parimas rivistuses, suurmeistritega eesotsas (Hantõ-Mansiiskis 2010) ning nii-öelda teise ešeloni meestega kaasa lüües (Istanbulis 2012 ja Tromsøs 2014). Kes nüüd asjas (graafikas) midagi positiivset tahab näha, siis jah, tõepoolest – kahe aasta eest oli meie meeskond veelgi sügavamal mudas. Kui see ei ole Eesti male mõnitamine, siis mis see on?

Pikemalt kirjutab maleolümpiast, sealhulgas eestlaste käekäigust koos valitud partiide kommentaaridega juba lähiajal siinsamas Eesti Male Toetusühingu artiklite rubriigis rahvusvaheline meister Ülar Lauk.

Fenomenaalne Carlsen ja malebuum Norras

Maleolümpia korraldamine Norras ei olnud kaugeltki mitte juhus – on ju valitsev male maailmameister, nii klassikalises males, kui ka kiir- ja välkmales, norralane Magnus Carlsen, kes mängis tänavusel maleolümpial loomulikult ka oma riigi koondise esimesel laual. Norras on praegu tõeline malebuum, tänu fenomenaalsele Carlsenile on male väga populaarne ja armastatud spordiala – ilmselt tabas võrreldav malebuum väikest Eestimaad Paul Kerese hiilgeaegadel.

Juba 41. korda toimunud maleolümpia toimumiskohaks olnud Tromsø on väike linnake Norra põhjapiiril, 500 km polaarjoonest põhja pool. Rahvaarvult on seal elanikke veidi üle 54 000 ehk umbes sama palju, kui Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas.

Eesti koondised, nii mees- kui ka naiskonnad, on senistel maleolümpiatel võimalusel alati kaasa mänginud. Sõna „võimalusel“ tähendab siinkohal seda, et iseseisva riigina osales meie meeskond maleolümpiatel esimese Eesti Vabariigi perioodil 1935. aastal Varssavis, 1936. aastal niinimetatud vaheolümpial Münchenis, 1937. aastal Stockholmis ja 1939. aastal Buenos Aireses. Vahetult enne teise maailmasõja algust Argentina pealinnas toimunud maleolümpialt pärineb ka meie läbi aegade parim koht – Paul Kerese juhtimisel võideti tookord pronksmedalid.

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 20. augustil 1991 on meie mees- ja naiskond osalenud kõikidel maleolümpiatel alates 1992. aastal Filipiinide pealinnas Manilas toimunust. Taasiseseisvunud riigi senised parimad kohad maleolümpialt on meeskondlikus arvestuses 15.-18. koha jagamine Moskvas 1994 ja naiskondlikus arvestuses 6.-8. koha jagamine samuti Moskvas 1994.

Eesti meeskonna tulemused maleolümpiatel läbi aegade http://www.olimpbase.org/teams/est_tea.html

Eesti naiskonna tulemused maleolümpiatel läbi aegade http://www.olimpbase.org/teamsw/est_tea.html

Tänavune maleolümpia on ajalugu. Kõige tublimad tõusid kõrgustesse ja said kaela teenitult võidetud medalid, veidi vähem tublid nautisid mängu ja pühkisid nii mõnegi higipiisa laubalt, veel veidi vähem tublid... (igaüks võib siinkohal loetelu ja mõttekäiku oma soovide kohaselt jätkata).

Lõpetuseks tahaks küsida: millal kord saabub aeg peeglisse vaadata Eesti Maleliidu juhatuses ja nõukogus istuvad härrased ja prouased?? Maleliidu juhatuse moodustavad Hendrik Olde, Ervin Liebert ja Ants Prii ning nõukogu Andrei Korobeinik, Taavi Kotka, Erik Haavamäe, Marko Siil, Carmen Kass, Kristel Meos ja Priit Kajari.

PS. Paljusid Eesti Maleliidu nõukogu liikmeid pole siinkirjutaja viimase kahe-kolme aasta vältel kohanud mitte ühelgi malevõistlusel ja ilmselt ei kohtagi. Nii mõnigi ei tunneks vist tänaval jalutades või kaupluses sisseoste tehes ära Eesti paremaid maletajaid, rääkimata siis sellest, et astuks heatujuliselt ligi ja küsiks: „Tere, härra suurmeister, kuidas läheb?“

Autorist:

SÖÖT, Margus (sündinud 18. IV 1980 Tallinnas) on meistrikandidaat males, maletanud alates 6-7-eluaastast, Tallinnas Paul Kerese malekoolis oli treeneriks Viljandist pärit mitmekordne Eesti naiste meister Mari Sammul-Kinsigo. Margus on mitmete maleraamatute autor ja toimetaja ning kirjutanud malest paljudele meediaväljaannetele.