Eesti ja Läti vaheline 100-laua maavõistlus toimus tänavu juba üheteistkümnendat korda, viimati kohtuti kolmeteistkümne aasta eest aastal 2005. Tänavu mängiti Lätis Valkas 18. augustil ja matš lõppes viigiliselt 50:50. Tulemused laudade kaupa leiab siit. Teeme siinkohal põgusa tagasivaate varasemalt toimunud naabritevahelistele 100-laua maavõistlusele. Muide, kaks meest on osalenud kõigil üheteistkümnel matšil – Eesti poolt Hugo Päären ja Läti poolt Vsevolod Dudžinskis.
Eesti-Läti 100-laua matšide tulemused (skoor Eesti poolt vaadatuna):
Valka 1976 50:50
Pärnu 1980 59:41
Salacgriva 1982 48:52
Pärnu 1985 49,5:50,5
Valka 1987 47,5:52,5
Pärnu 1990 52,5:47,5
Valka 1993 57:43
Tallinn 2000 65,5:34,5
Riia 2002 39,5:60,5
Paikuse 2005 59:41
Valka 2018 50:50
Esimene matš 1976.a. Valkas
Merike Rõtova koostatud raamatus „Male Eestis 1970-1976“ (Tallinn, 1982) on eraldi peatükk 1976-1977 toimunud esimesest Paul Kerese mälestusfestivalist pealkirjaga „Malelaulupidu“ – autoriks Tallinna malemaja tolleaegne direktor Rein Tammsalu.
See põhjalik festivalikokkuvõte käsitleb muu hulgas ka esimest Eesti ja Läti vahel peetud 100-laua malematši 2. oktoobril 1976.a. Valkas:
„Valga rajoon polevat just malekants, nagu kirjutas V. Heuer festivali koondprotokollis, aga ometi tõttasid seda kantsi ründama malerügemendid nii Eesti- kui Lätimaalt. Matš Valka kultuurihoones 100 laual kujunes põnevaimaks lahinguks, mis kahe naabervabariigi vahel malerindel üldse peetud on. Äge matš jäi viiki!
Meie malevägesid juhtis Valter Heuer, lätlaste omi suurmeister Aivars Gipslis, edukalt esinesid meie võistkonnas vanameistrid Felix Kibbermann ja Feliks Villard. Ajakirja „Šahs“ eriauhinna esimese võidupunkti toomise eest oma võistkonnale pälvis meie maletaja, EK „Bit“ direktor Raimu Kõrven.“
Seejärel on lk 186-187 ära toodud matši koondprotokoll.
Teine matš 1980.a. Pärnus
Merike Rõtova koostatud raamatus „Male Eestis 1977-1983“ (Tallinn, 1986) on peatükk „Lühiridu Paul Kerese II mälestusfestivalilt“ – autoriks Jüri Randviir, kõnealune festival toimus 1980-1981.
Festivalikokkuvõtte juures on muu hulgas toodud järgmised lühiread seonduvalt teistkordselt teoks saanud matšiga: „Tippsündmuseks mõistagi rahvusvaheline Paul Kerese mälestusturniir „Tallinn-81“ (selle kohta ilmus eraldi raamat). Palju põnevust tekitas 6. detsembril 1980 Pärnu rannahoones peetud matš Eesti NSV – Läti NSV sajal laual. Tuli tore võit 59:41 (ka sellest võistlusest on eelmainitud raamatus pikemalt juttu).“
Seejärel on lk 249-250 ära toodud matši koondprotokoll.
Eelpool viidatud Jüri Randviiru koostatud rahvusvahelise Paul Kerese mälestusturniiri kogumikus „Tallinn-81“ (Tallinn, 1982) leiab nimetatud matš Lätiga käsitlemist eraldi peatükis „Ikkagi magus võit“, kus teksti pooleteise lehekülje jagu ja teist samapalju võtab enda alla matši koondprotokoll.
Kolmas matš 1982.a. Salacgrivas
Kolmas matš ühes matši koondprotokolliga leiab käsitlemist Merike Rõtova koostatud raamatus „Male Eestis 1977-1983“ (Tallinn, 1986) vastava aastaülevaate juures lk 82-83.
„Sel aastal jõuti – nüüd juba kolmandat korda – jällegi matšini Eesti-Läti sajal laual. Kui esimene kord oli mängitud piirilinnas Valkas ja teine Pärnus, siis kolmas kord läksime Lätimaale, väikesesse Salacgrivasse, mis seni oli enamikule Eesti maletajaist teada vaid mereäärse peatuspaigana bussiliinil Tallinn-Riia. 9. oktoober 1982.a. kalurikolhoosi „Brivais Vilnis“ kena kultuurimaja, küllalt avar mängusaal, maletajaid tervitav orkester. Laval tabloo: „Igaunija – Latvija“. Matš kulges tasavägiselt, kuid eks koduseinte abi ole teada ja lõpptulemusena sai Igaunija koondis 48 punkti Latvija 52 vastu. Kuid see on tõesti selline võistlus, kus võit või kaotus iseenesest pole nii tähtis. Kohalolnuile jääb hinge eriline malepeo õhkkond, FIDE juhtmõtte „Gens una sumus“ läbitunnetamine.“
Järgneb matši koondprotokoll lk 82-83.
Neljas matš 1985.a. Pärnus
Neljas matš ühes matši koondprotokolliga leiab käsitlemist Ülar Laugu, Merike Rõtova ja Kristjan Sanderi koostatud raamatus „Male Eestis 1984-1991“ (Tallinn, 2014) vastava aastaülevaate juures lk 30-35. Matšil oli taas au langeda kokku suure mälestufestivaliga – 1985.a. viimasel veerandil sai teoks Paul Kerese III mälestusfestival.
„Nii voogas malelaine üle Eestimaa, kuni jõuti Pärnusse, kus 7. detsembril toimus matš sajal laual Lätiga. Jäime lõunanaabritele punktiga alla 49,5:50,5. Paeluva malesündmuse atmosfääri kirjeldas Jüri Randviir oma sädeleva reporterisulega nii: „Kell 17.10 kõlas aplaus. Selle pälvis Jaan Ehlvest, kes tulipalavas „sitsiilia mängus“ alistas mustadega suurmeister Aivars Gipslise. Teiste hulgas tõi meile punkti ka naiste liider Maaja Ranniku. Skoor 30:25 ja meeleolu ülev. Mõttes hõisati. Ent leidus ka mõtteliste mustade prillide kandjaid. Põhjusega, sest viletsaid seise torkas mitmel pool silma. Lätlased hakkasidki järele võtma. Kell 17.20 oli seis 36:34, veerand tundi hiljem 37,5:35,5. Kohe kaotasid J. Narva ja J. Nikitin ning oligi käes viik. Edasi hargnesid sündmused nagu põnevusfilmis. Kell 17.40 kaotas Arvo Reiman ja Läti ees 40:39, siis 41:40. Viik 41:41 tuli imekombel. Võiduseisu maha mänginud Igor Rõtov võis alistuda, kuid jätkas ja vastane ületas aja. Seisul 43,5:43,5 viis veteran Jüri Heinra Eesti ette. Veel punkt Anto Remmelilt ja eduseis 45,5:43,5. Jahedas ja hämaras saalis läks kuumaks. Sadade võistlejate ja pealtvaatajate hulgas polnud küll ühtegi, kelle pulss löönuks normaalselt. Joovastus kestis vaid paar minutit. Tablool 45,5:45,5. R. Roosaare ere sähvatus ja 46,5:45,5. Sellega säraküünal „made in Estonia“ kustus. M. Tarmak kaotas ja 46,5:46,5. Seisul 48:48 tuli alla vanduda E. Ükstil. 48:49. Ü. Hermlin ja A. Sopp viigistasid. 49:50. Mängima jäi veel 54. laua paar A. Juurikas – J. Agafonov. Laua ümber tohutu mass. Kes toolidel, kes teise kukil. Pärnu treeneril oli võiduseis ja aegagi pisut rohkem, kuid vaikne mees ei pidanud pingele vastu. Viik. Külalised hüppasid, hõiskasid, kaelustasid. Vaatepilt oli nii vägev, et kaotusest polnudki nagu kahju.“.“
Järgneb matši koondprotokoll lk 32-35.
Viies matš 1987.a. Valkas
Viies matš ühes matši koondprotokolliga leiab taas käsitlemist Ülar Laugu, Merike Rõtova ja Kristjan Sanderi koostatud raamatus „Male Eestis 1984-1991“ (Tallinn, 2014) vastava aastaülevaate juures lk 61-65.
„Kui nelja pealinna matšil kaotati just lätlastele, siis ka saja laua matšil jäädi nendele alla, seekord numbritega 47,5:52,5. Tagantjärele meenutus „Spordilehest“. Merike Rõtova: „5. detsembril vurasid bussitäied kahe naabervabariigi maletajatega jälle piirilinna Valka suunas. Sellel meeldivaks traditsiooniks kujunenud matšil osalemine on auasi. Loomulikult oli punkti. Kerese-nim. Malemaja instruktoril Aime Asandil, kelle õblukesed õlad organiseerimistöö põhiraskust pidid kandma, viimastel nädalatel palju rabelemist, kuid teda toetas heatahtlikult kogu vabariigi maleaktiiv. Puudusid kahjuks liidrid, meestel Jaan Ehlvest ja naistel Maaja Ranniku, kuid ka lätlastel polnud Mihhail Tali. Ei tea, kas iga osavõtja mõtles: „Ka minu partiist sõltub matši saatus“, aga selline mulje jäi kahtsada laudade kohale kummardunud pead vaadates küll. Meeste esimesel kümnel laual kaotasime 4:6. Liidrirollis esinenud Lembit Oll tegi valgetega viigi Vladimir Bagiroviga. „Suurmeister kaitses end täpselt,“ kommenteeris Lembit. Halvasti läks naistel. See, et meie esinelik (Pärnpuu, Fomina, Laesson, Volpert) ridamisi kaotas, tundub tagantjärele lausa uskumatu. Viieteistkümne laua kokkuvõttes 4,5:10,5. Lätlannadel oli põhjust naeratada.“.“
Järgneb matši koondprotokoll lk 62-65.
Kuues matš 1990.a. Pärnus
Kuues matš ühes matši koondprotokolliga leiab taas käsitlemist Ülar Laugu, Merike Rõtova ja Kristjan Sanderi koostatud raamatus „Male Eestis 1984-1991“ (Tallinn, 2014) vastava aastaülevaate juures lk 99-103.
„20. mail, kui Pärnus järjekordselt Eesti-Läti saja laua matšini oli jõutud, võis Eesti Maleliidu president Lembit Vahesaar tõdeda, et esmakordselt mängitakse seda võistlust oma õigete lippude all. Meie sinimustvalge ja lätlaste punavalgepunane tõstsid kahtlemata toonust. „Spodilehes“ Merike Rõtova: „Sajainimeselise võistkonna kokkusaamisega on oma probleemid. Esimest kümmet lauda vaadates tundus, et lõunanaabrid on nende lahendamisega paremini toime tulnud. Nende neljast suurmeistrist puudus vaid üks – Aivars Gipslis. Meil võistles Jaan Ehlvest parajasti Rootsis. Mihhail Talile oli meil vastu panna äsja suurmeistriks kinnitatud Lembit Oll. Nendevaheline partii kestis vaid 14 käiku – viik. Aga meie esikümne saak jäi napiks: viis viiki ja viis kaotust. Sauna said ka naised. Meil olid üleliidulistel võistlustel Pärnpuu ja Tsõganova, puudus ka Ranniku, kuid vastaspoolelgi esinumbreid (Šafranska, Erneste, Voronova) polnud. Tatjana Fomina vastu mängis Vija Rožlapa. Tatjana jäi halba seisu, kaotas materjali, kuid jätkas vankumatu meelekindlusega, kuni pani ootamatult mati. Kenad võidud said Svetlana Zainetdinova ja Ulvi Teemäe, kuid see oli ka kõik. Veel mõned viigid ja viieteistkümne naiste laua numbrinäiduks kujunes meie poolt vaadatuna 5:10. Kuidas see matši üldvõit 52,5:47,5 siis ikkagi tuli, kui me esimeselt kümnelt laualt ja viimaselt viieteistkümnelt kokku vaid 7,5 punkti saime? Tuleb välja, et meie meistrikandidaadid on väga tublid. Pretensioonitult, ambitsioone esitamata mängivad nad puhtast armastusest malemängu vastu aastaringselt, tulevad vajalikul hetkel võistkonna koosseisu ja võitlevad mehiselt.“.“
Järgneb matši koondprotokoll lk 100-103.
Seitsmes matš 1993.a. Valkas
Mängiti Valkas 2. oktoobril. Suurepärane maleraamatute seeria „Male Eestis“ lõppeb 1991. aasta käsitlusega, seepärast tuleb infot otsida mujalt – abiks on tolle perioodi käsitlemisel ajakiri „Sporditäht“, kus ilmus pikem ülevaade Rainer Raua sulest pealkirjaga „Eesti purustas Läti 57:43“ (ülevaade on numbris 11/1993). Ülevaate lõpetab matši koondprotokoll, kus kõikide laudade üksiktulemused kenasti kirjas.
„Valkas toimunud seitsmes 100 laua matš lõppes võõrustajate hävinguga 57:43.
Traditsioonile pandi alus 1976. aastal. Üllatuslikult jäi esimene matš Valkas viiki 50:50. Teistkordselt kohtuti 1980. aastal Pärnus, kus lätlased lausa põrmu tallati 59:41. Kuid juba kolmandal korral hakkas vaekauss lõunanaabrite poole kalduma. Salacgrivas 1982. aastal jäi Eesti alla 48:52, Pärnus 1985. aastal kõige napimalt 49,5:50,5 ning Valkas 1987. aastal 47,5:52,5. Kaotusteseeria katkestati kuuendal korral Pärnus 1990. aastal, kui suudeti võita 52,5:47,5.
Kui eelmistel matšidel lõppes mõnigi partii suurmeisterliku viigiga, siis seekord teineteisele armu ei antud. Esimene tulemus selgus alles pärast 1 tunni ja 13 minutilist heitlust. Viik sõlmiti 28. laual Braschinsky ja Kolpaksi vahel Järgmine rahusobitaja oli Igor Kullamaa Tartust.
Ning siis läks lahti: Aega oli kulunud 1 tund ja 35 minutit, kui tallinlane Rein Aasa tõi esimese võidu ja Eesti läks 3:2 juhtima. See võit tõi Aasale ka eriauhinna lätlaste maleajakirja „Šahs Baltija“ poolt.
Veel suutsid lätlased seisu tasakaalustada 3:3. 27. laual kaotas Harald Merilo. Kuid siis hakkas meile ridamisi punkte tulema. Võitsid Andres Vaher (76. laud) ja Leo Teemäe (67. laud) ning vahe hakkas kärisema: 5,5:3,5, 8:4, 14:7.
Eesti edu kasvas tänu just tagumistele laudadele. Punkti said Ilves (68. laud), Sander (79. laud), Krass (63. laud), Oper (66. laud). Ka edasi läks samas vaimus: 21:10, 41,5:28,5.“
Kaheksas matš 2000.a. Tallinnas
Mängiti Tallinnas 13. mail. Nii-öelda internetiajastu. Matši kohta saab tagantjärele lugeda internetist näiteks https://sport.ohtuleht.ee/75419/eesti-purustas-lati – Priit Leito ülevaade pealkirjaga „Eesti purustas Läti“.
„Eesti-Läti saja laua malematshi võitis ülekaalukalt Eesti lõpptulemusega 65,5:34,5. Ka seniste kohtumiste üldarvestuses asus Eesti pärast laupäevast võitu juhtima. Kaheksast seni peetud kohtumisest neli on võitnud Eesti, kolm Läti ja üks on lõppenud viigiga.
Laupäeval asus Eesti kohe juhtima. Pooletunnise mängimise järel tõi esimese võidupunkti Raul Rebane. Seejärel hakkas Eestile võite kogunema just meeste tagumistelt laudadelt. Nii võideti 50.-80. laual lätlasi koguni 26:4.
Seevastu kümnel esimesel laual tuli eestlastel vastu võtta kaotus 4:6. Esimesel laual viigistas Jaan Ehlvest Zigurds Lankaga, teisel kaotas Olav Sepp Klovansile, kolmandal laual viigistas Kaido Külaots Berzinsiga. Ehlvest istus laua taha mängima otse lennukilt tulles, olles lõpetanud Indoneesia turniiridesarja.
Ka naiste laudadel (lauad 81-100) oli skooriga 9:11 parem Läti. Osaliselt oli Eesti naiste allajäämise põhjus asjaolus, et meie kaks esindajat (Rjazanova ja Budõlina) jätsid ootamatult võistlusele tulemata ja Läti sai kaks loobumisvõitu.
Laupäevane Eesti võit on seniste matshide suurim. Eelmine rekord pärineb aaastast 1980, kui Eesti võitis Pärnus peetud kohtumise 59:41.“
Üheksas matš 2002.a. Riias
Mängiti Riias 31. augustil. Nii-öelda internetiajastu. Matši kohta saab tagantjärele lugeda internetist näiteks http://epl.delfi.ee/archive/tulekul-eesti-lati-sajal-laual?id=50932305 ja http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=2114
Põhjarannik kirjutab:
„Riias toimunud kohtumise võitsid lätlased 60,5:39,5. Meeste võistlusel oli lätlaste ülekaal 48,5:31,5, naiste jõukatsumisel 12:8. Nüüd on mõlemal riigil neli võitu, üks kohtumine on lõppenud viigiga.
See on ainus omataoline võistlus maailmas. Alguse sai jõukatsumine 1976. aasta 2. oktoobril piirilinnas Valkas. Siis jäi kohtumine viiki. Nüüd, pärast võistlust Riia kongresside hoones, on kohtumiste seis viigis. Läti maletajad võitsid 1982. aasta 9. oktoobril Salacgrivas (52:48), 1985. aasta 7. detsembril Pärnus (50,5:49,59), 1987. aasta 5. detsembril Valkas (52,5:47,5) ja nüüd Riias (60,5:39,5), Eesti võistkond 1980. aasta 6. detsembril Pärnus (59:41), 1990. aasta 20. mail Pärnus (52,5:47,5), 1993. aasta 2. oktoobril Valkas (57:43) ja 2000. aasta 13. mail Tallinnas (65,5:34,5).
Võistkonna liidrid Edvins Kengis ja Jaan Ehlvest mängisid viiki. Esimesel kümnel laual võitsid eestlased 5,5:4,5, kuid tagumistel olid võõrustajad tugevamad.“
Kümnes matš 2005.a. Paikusel
Mängiti Paikusel 24. aprillil. Ajalehes „Eesti Spordileht“ on 27. aprillil 2005.a. ära trükitud väike kokkuvõte Margus Söödi sulest ja matši koondprotokoll.
„Traditsiooniline Eesti-Läti maavõistlus sajal laual mängiti ajakontrolliga poolteist tundi kummalegi vastasele partii lõpuni. Eesti võitis 59:41. Tulemused on ära toodud tänase lehe statistikaküljel.
Kui esimeste partiide lõppedes haaras Läti mõnepunktilise edumaa, siis umbes kolmandiku partiide lõppemise hetkeks juhtis juba Eesti 15,5:14,5. Edu enam käest ei antudki. Poolte partiide lõppemise hetkeks oli Eesti edu endiselt minimaalne – 25,5:24,5. Seejärel hakkas aga eestlaste edumaa jõudsalt kasvama ja kui tabloole ilmus seis 50,5:38,5, kõlas üle saali aplaus, sest matšivõiduks vajalik oli saavutatud.
Tegu oli kümnenda Eesti-Läti maavõistlusega sajal laual. Eesti-Läti saja laua matšide tulemused: Valka 1976 50:50, Pärnu 1980 59:41, Salacgriva 1982 48:52, Pärnu 1985 49½:50½, Valka 1987 47½:52½, Pärnu 1990 52½:47½, Valka 1993 57:43, Tallinn 2000 65½:34½, Riia 2002 39½:60½, Paikuse 2005 59:41.
Nii Eesti kui Läti poolel on kaks meest, kes osalenud kõigil senipeetud saja laua matšidel. Kõik need mehed said Paikusel ka meenega meeles peetud. Eestlastest on pea kolm aastakümmet rivis püsinud Hugo Päären ja Leo Teemäe, lätlastest Valentin Kirilovs ja Vsevolod Dudžinskis.“
Ajalehe „Eesti Spordileht“ statistikaküljel on matši koondprotokoll.
Vaata ka http://epl.delfi.ee/archive/eesti-alistas-lati-5941?id=51225213
Üheteistkümnes matš 2018.a. Valkas
Ja viimaks tänavune matš Valkas 18. augustil. Läti Maleliidu kodulehelt leiab lisaks tulemustele ka väikese fotogalerii https://www.sahafederacija.lv/raksti/708/latvija-igaunija-50-pret-50/
Autorist:
SÖÖT, Margus (sündinud 18. IV 1980 Tallinnas) on meistrikandidaat males, maletanud alates 6-7-eluaastast, Tallinnas Paul Kerese malekoolis oli treeneriks Viljandist pärit mitmekordne Eesti naiste meister Mari Sammul-Kinsigo. Margus on mitmete maleraamatute autor ja toimetaja ning kirjutanud malest paljudele meediaväljaannetele.
