Hea malesõber!
Eelmise aasta neljas maleajalehe number ilmus detsembri alguses, uue aasta esimest numbrit saate käes hoida juba jaanuari alguses. Kahe malelehe ilmumise vahele on jäänud jõulud ja aastavahetus, mis pakkusid loodetavasti kõigile rohkelt rõõmu, perega olemise aega ning samuti aega oma elu ja tegemiste üle järele mõtlemiseks.
Ometi mahtus sellesse helgesse aega ka mõndagi kurvakstegevat, meie malejuhtide tegelikku olemust peegeldavat. Need on otsused, mis võib-olla paljudele malesõpradele teadmata kabinetivaikuses ära tehakse ja maha vaikitakse – maleliidu juhatuse (ja nõukogu) otsuste protokollid on olnud salastatud materjal juba enam kui kaks aastat, vastavate protokollide kodulehel avaldamisest on loobutud.
Detsembri lõpus jõudis Eesti Male Toetusühingu juhtkonnani info, et meie üks paremaid maletajaid, rahvusvaheline suurmeister Aleksandr Volodin on saanud sõjaväekutse ja sooviks pärast Tallinna Tehnikaülikoolis (lüh. TTÜ) 2015. aasta kevadel magistrikraadi kaitsmist läbida ajateenistuse Eesti Vabariigi kaitseväe Staabi- ja sidepataljoni spordirühma koosseisus. Spordirühma arvamiseks tulnuks Eesti Maleliidul teha Eesti Olümpiakomiteele ei rohkem ega vähem kui üksainus väikene paberile pandud taotlus, heatahtlik soovituskiri, millest meie maleliit aga keeldus.
Kas Aleksandr Volodini kohta on tõesti nii raske häid sõnu leida? Palju meil siis neid malesuurmeistreid on? Aegade algusest: Paul Keres sai suurmeistriks 1937. aastal, sealt edasi Jaan Ehlvest aastal 1987, Lembit Oll 1990, Mihhail Rõtšagov 1997, Kaido Külaots 2001, Igor Švõrjov 2005, Meelis Kanep 2006 ja Aleksandr Volodin 2011. Naiste arvestuses on vastava tiitlini jõudnud Larissa Volpert (1978) ja Tatjana Fomina (2014). Ja ongi kõik! Aegade algusest peale!
Rahvusvahelise Maleföderatsiooni (FIDE) reitingu edetabelis on Volodin Eesti maletajatest kolmandal kohal Külaotsa ja Kanepi järel. Viimane läbis mõne aasta eest ajateenistuse just spordirühma koosseisus, ehkki spordirühma koosseisu on maletajatest pääsenud ka suurmeistritest oluliselt madalama kvalifikatsiooniga mängumehi – eelduseks ikka seesama paberile pandud heatahtlik soovituskiri.
Milles siis asi? Aga ilmselt selles, et Volodin on olnud viimastel aastatel hõivatud ülikooliõpingutega (bakalaureuse-, seejärel magistriõpe TTÜ mehhaanikateaduskonnas), mistõttu on tal male jaoks ilmselgelt vähem aega ja esmajoones on jäänud tahaplaanile just palju aega nõudvatel klassikalise male ajakontrolliga võistlustel osalemine. Sealhulgas ka Eesti meeste meistrivõistlused, mis viimastel aastatel on tegelikult olnud justkui pseudoesivõistlused, kust puuduvad paljud me paremad maletajad, kuna korralduslik külg neid ilmselgelt ei rahulda. Meistrivõistluste alusel komplekteeritakse paraku ka Eesti riiki maleolümpial esindav koondis, viimasel kahel olümpial on seetõttu esinetud kaugelt alla võimete ja tasuks meeskondlikult läbi aegade konkurentsitult kehvimad lõppkohad maleolümpiatelt – 80. koht 2012. aastal ja 79. koht 2014. aastal.
Siinkirjutaja võib veel kuidagi mõista, kui alaliidul on maksmata tasud kohtunikutöö tegijatele, koolitustel esinejatele või venitatakse noortespordi toetuste ülekandmisega viimse kui minutini. Samuti võib kuidagi mõista väljahõigatud maleturniiride ärajäämist (viimatine näide selles vallas on planeeritud jaanuarikuine Paul Keres 2015 Open). Olgu, ilmselt majanduslik oskamatus rahaasju planeerida. Kuid kui ka igapäevane tavapärane suhtlemine me paremate sportlastega väljendab isiklikke solvumisi ja kibestumist, või koguni pahatahtlikkust, siis on seda ääretult kurb kõrvalt vaadata.
Seekord otsustas Eesti Male Toetusühingu juhtkond kujunenud olukorras kõrvaltvaataja rolli mitte jääda ja koostas vastavasisulise heatahtliku soovituskirja Eesti Olümpiakomiteele ise (nagu öeldud, siis maleliit oli eelnevalt sellise heatahtliku soovituskirja koostamisest keeldunud). Ehkki meilgi olnuks jõulude ja aastavahetuse aegu palju muudki teha. Soovitajate ringiga liitus ka Tallinna Tehnikaülikool, kelle spordiklubi koosseisus Volodin võimalusel viimastel aastatel me juhtivat tehnikaülikooli edukalt esindanud on.
Kokkuvõtvalt – oleme seisukohal, et tulenevalt Aleksandr Volodini teenetest Eesti males ning Eesti male tutvustamisel Euroopas ja maailmas, tema tublidusest kõrghariduse omandamisel (olles samal ajal ka palgatööl), on ta igati väärikas kandidaat, läbimaks ajateenistust Eesti Vabariigi kaitseväe Staabi- ja sidepataljoni spordirühma koosseisus.
Teema lõpetuseks: vähem isiklikke solvumisi ja kibestumist ning rohkem häid ideid ja koostööd me maleelu edendamisel.
Artikkel on ära trükitud maleajalehe "Eesti Maleelu" 2015. aasta esimeses numbris, mida malehuvilistele esitleti 10. jaanuaril traditsioonilise Eesti Spordiselts Kalevi Kerese mälestusturniiri eelturniiri lõpetamisel Sokos Hotell Viru konverentsikeskus.
Autorist:
SÖÖT, Margus (sündinud 18. IV 1980 Tallinnas) on meistrikandidaat males, maletanud alates 6-7-eluaastast, Tallinnas Paul Kerese malekoolis oli treeneriks Viljandist pärit mitmekordne Eesti naiste meister Mari Sammul-Kinsigo. Margus on mitmete maleraamatute autor ja toimetaja ning kirjutanud malest paljudele meediaväljaannetele.
