Võib öelda, et eesti lapsed loevad palju rootsi kirjanike teoseid. Mäletan oma lapsepõlvest ühe lemmikraamatuna Selma Lagerlöfi „Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi.“ Hiljem muidugi Astrid Lindgren. Kes meil siin Eestiski ei teaks Pipi Pikksukka, Karlssonit katuselt ja paljusid teisi tema tegelasi. Mida teie lapsena Rootsis lugesite?
„Nils Holgersson…“ kuulus koolis kohustusliku kirjanduse hulka. Nojaa. Aga Astrid Lindgren oli vaimustav. Tema raamatuid sai ikka ja jälle üle lugeda, tema tegelastele kaasa elada. Lugesin ma üldse palju.
Pia Cramling Kuressaares. Foto Merike Rõtova.
Millal tulid teie ellu maleraamatud?
Teadlikumalt nii 14- või 15-aastaselt. Mul on neli aastat vanem vend, kes oli minu nii-öelda iidoliks, tahtsin kõike teha nii nagu tema. Tema luges tõesti väga palju, vahel 8 tundi päevas, mina siiski vähem. Õhtuti lahendasime taktika ülesandeid.
Ja turniirid?
Turniiridel olin mänginud juba varem. Mäletan üht koolinoorte turniiri, kui ma olin 13-aastane. Seal mängisid põhiliselt poisid, kaasa tegi ainult kaks tüdrukut. Ja ma võitsin selle turniiri ära. Sain auhinnaks malekella, millele oli kirjutatud: Tšempion. Siis otsustasin, et nüüd hakkangi malet mängima. Ja nii see on jäänud kogu eluks.
Aga vend?
Vend võitis samal turniiril oma vanusegrupis esikoha. Hiljem ta täitis küll rahvusvahelise meistri, see on IM normi, aga ainult male juurde ta ei jäänud, tegeleb ka kinnisvaraga.
Teie maletajatee läks edasi. See koolinoorte turniir oli aastal 1976, aga kahe aasta pärast 1978 mängisite juba Rootsi naiskonnas maleolümpial, see on 45 aastat tagasi.
Rootsis polnud naismaletajaid. Naiste tšempionaate ei korraldatud ega korraldata ka praegu. Seega mul pole kunagi olnud võimalust tulla Rootsi naiste maletšempioniks. Tuli mängida meeste meistrivõistlustel, kus olen kolm korda teiseks tulnud.
See-eest olete kaks korda võitnud Euroopa naiste meistrivõistlused. Kui te mängisite rohkem meeste turniiridel, siis pole ka imestada, et täitsite meeste suurmeistri normi. Seda viienda naisena maailmas 1992. aastal.
Meil oli Polgaritega omavaheline võistlus. Ka nemad leidsid, et meeste suurmeister GM on see õige tiitel, mitte naiste oma.
Kas teil on meeles, mitmel maleolümpial olete mänginud?
On meeles. Alguses neli korda Rootsi naiskonnas, siis neli korda meeskonnas ja veel neli korda naiskonnas.
Viimasel maleolümpial möödunud aastal Indias läks teil väga hästi, võitsite esikoha naiste esimesel laual. Varem oli see teil õnnestunud aastatel 1984 ja 1988. Vapustav!
Teie abikaasa on samuti maletaja, suurmeister Juan Manuel Bellon. Ta on viiekordne Hispaania meister males, võitnud rida olulisi rahvusvahelisi turniire. Tutvusite male kaudu?
Jah. 1984. aastal Zürichis, kuhu Alois Nagler kutsus mind maailma vanima maleklubi Zürich Schachgesellschaft turniirile. Seejärel sai Juan Bellonist minu treener, ta oli minuga kaasas 1985 Kuubal naiste maailmameistrivõistlustel. Nii see läks. Abiellusime 1988. aastal. Ütlen siin vahemärkusena, et 1987. aastal käisin Malmös kolm kuud tööl, aga sain aru, et see ei ole minu jaoks. Nii et kolm kuud olen elus töötanud, muidu ikka male. Rootsis professionaalseid maletajaid praktiliselt ei ole. Eks mina sain selleks tänu oma abikaasale.
1988. aastast elate Hispaanias. Aga mängite ikka Rootsi eest?
Mänginud olen ikka Rootsi eest.
Hispaania on teadaolevalt malemaa. Mida ütlete sealse maleelu kohta?
Turniire on palju. Kui ma sinna läksin, siis naismaletajaid oli seal vähe, nüüd on neid palju. Aga ega mina polegi harjunud naistega mängima. Eelistan ühisturniire, kus mehed ja naised koos mängivad, nagu siin Kuressaares praegu. Sellistel turniiridel olen mänginud paljude vanema põlvkonna suurmeistritega, nüüd tulevad küll noored peale.
Kui Teise maailmasõja ajal sakslased 1944.a. septembris taganesid ja Eestisse olid kohe tulemas venelased, siis püüti paatidega üle mere Rootsi põgeneda. Ootas oma perega rannas paati ka Paul Keres, aga lubatud paat ei tulnud. On palju spekuleeritud, milliseks oleks kujunenud meie suurmeistri elu, kui tal oleks tookord õnnestunud Läände pageda. Kes teab. Mitmed maletajad siiski jõudsid paadipõgenikena Rootsi. Teiste hulgas ka Aleksander Hildebrand. Kas tundsite teda?
Pigem teadsin, ta oli ju minust pool sajandit vanem. Aga ta oli Rootsi maletajate hulgas väga populaarne, väga tore inimene. Ta valiti mitu korda maleolümpial Rootsi koondise kapteniks. Maletajatel on meeles, et kaptenina oli Aleksander Hildebrand väga karm.
Emigrandil saada võõra maa koondise kapteniks pole niisama lihtne. Ilmselt aitas selleks kaasa ka keelteoskus, ta oli tunnustatud polüglott. Kui Eesti taas vabaks sai, käis ta korduvalt Eestis ja mul oli võimalus temaga suhelda. Küsisin kord, kui ruttu ta sai selgeks rootsi keele? Temale omasel naljatoonil vastas ta, et oli paadis Rootsi jõudes nii külmetunud, et sattus mitmeks kuuks haiglasse. Seal olevat olnud nii kenad õed, et tal lihtsalt tuli rootsi keel kolme kuuga selgeks saada! Õed võisid muidugi kenad olla, aga tegelikult oli Aleksander Hilderand ka väga keelteandekas inimene.
Meie intervjuu toimub inglise keeles. Te räägite seda nii vabalt nagu emakeelt.
Emakeel on ikka rootsi keel, mida räägin ka tütrega. Hispaanias olles räägime oma peres kõik hispaania keelt. Minu tütar Anna Cramling Bellon on males naiste FIDE meister. Viimasel ajal, kui mind intervjueeritakse, siis küsitakse ikka tütre kohta, teie mitte.
Mina mitte, mina teen intervjuud teiega. Kui teie tütar tuleb Eestisse mõnele turniirile, siis loodan, et mul on rõõm ka teda küsitleda. Õpetasite tütre maletama. Miks mängida malet?
Õpetasin küll, tahtsin et ta mängiks. Ütleksin, et sundida küll ei tohi. Annat polnud vaja sundida, tal oli endal huvi.
Miks male? See on vägev mäng. Treenib paljut, kontsentratsiooni- ja analüüsivõimet, aitab mälul püsida värskena.
Loomulikult jälgin, mis malemaailmas toimub. Magnus Carlsen on väga palju male heaks teinud. Mulle meeldis, et ta mängis näilisi viigiseise edasi.
Ja võitis.
Ja võitis. Kahju, et ta loobus maailmameistrimatšist. Aga ka matš Ding Lireni ja Jan Nepomjaštši vahel oli väga põnev.
Kuipalju Rootsi meedia kajastab malet?
Varem, kui ma noorem olin, siis rohkem, minust on olnud ka küllalt juttu. Aja möödudes on meedias malet vähemaks jäänud. Muide, Rootsis ei peeta malet spordiks. Aasta tagasi oli Rootsis isegi arutelu, kas mitte tunnistada male spordiks. Praegu on jäänud küll endistviisi, aga teema on üleval.
Vaatasin internetist teie partiisid. Silma hakkas Lloyds Bank Masters turniiril 1982 viik Viktor Kortšnoiga.
See ongi minu kõige mälestusväärsem partii. Mul on olnud elus kaks iidolit: nagu juba öeldud minu vanem vend Dan ja maletajatest Viktor Kortšnoi. Mängida temaga oli unelm! Mina olin vaid 19-aastane, aga tema oli maailmameistri pretendent. Kõigile, ka mulle üllatuseks mõtles ta meievahelises partiis viiendat käiku terve tund! Lõpuks jäime mõlemad ajahätta. Ta ründas oma lipu, vankri ja ratsuga. Aga tema oma kuningas oli samuti ohus. Ta ohverdas ratsu, võtsin selle rõõmuga ja alles siis nägin, et ei pääse igavesest tulest. Lipukäik ühekäigulise mati ähvardusega oleks andnud mulle võidu. Aga ikka olin õnnelik. Mina, noor tüdruk istusin pretendendi vastas ja ümber kogunenud tuntud suurmeistrid analüüsisid meie partiid!
Pia Cramling 2260 - Viktor Kortšnoi 2645
Hispaania avang
1.e4 e5 2.Rf3 Rc6 3.Ob5 a6 4.Oa4 Rf6 5.d4 e:d4 6.0-0 Oe7 7.Ve1 0-0 8.e5 Re8 9.c3 d:c3 10.R:c3 d6 11.e:d6 c:d6 12.Rd5 Of6 13.Oe3 Oe6 14. Ob6 Ld7 15.Vc1 O:b2 16.Vc2 Of6 17.Rb4 Od8 18.V:c6 b:c6 19.O:c6 Le7 20.O:d8 L:d8 21.O:a8 L:a8 22.Rg5 a5 23.Lc2 Rf6 24.Rc6 Ve8 25.h3 a4 26.Vd1 h6 27.R:e6 V:e6 28.Vb1 Rd7 29.Vb4 Le8 30.L:a4 Rc5 31.Lb5 Kh7 32.Vd4 Vg6 33.Kh2 Le1 34.Lb2 Lf1 35.Vg4 Rd3 36.Lc2 Re1 37.Lf5 R:g2 38.Re7 Re3! 39.f:e3? Le2+ 40.Kh1 Le1+ 41.Kh2 Le2+ 42.Kh1. Viik.
Kuidas teile Kuressaare turniir meeldis?
Väga meeldis. Olin ka varem kord Eestis mänginud. See oli Tallinnas üks naiste turniir. Tookord sain esimest korda aru, milline tähendus on Paul Keresel eestlastele. Saaremaa malefestival oli väga hästi organiseeritud. Mulle meeldis, et banketile olid kõik kutsutud. Samuti oli väga tore, et kõik osavõtjad said lõpetamisel koti meenetega. Peakorraldaja Urmas Randma rääkis, et tal on novembri lõpus turniir ka Pühajärvel. Aga see on handicap, mis mulle ei sobi. Kui aasta pärast jälle toimub festival Saaremaal ja mind kutsutakse, siis tulen kindlasti uuesti Kuressaarde.
Autorist:
RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.
