menüü

75 aastat male suursündmusest Pärnus – Paul Kerese veenev turniirivõit

Minu isa Oskar Kuningas oli suur malesõber. Mitmesugustel põhjustel tal endal eriti palju turniiridel mängida ei õnnestunud, kuid vaatamas käis ta malevõistlusi elu lõpuni alati. Ma olin väike tüdruk, kui ta mind endaga kaasa võttis. Nii oli see ka 1947.a. suvel, kui käisime koos jälgimas malelahinguid Pärnus „Endla“ teatris. Õigemini malet jälgis küll isa, mina kippusin tõenäoliselt mere äärde. Olin kümneaastane. Käike ma tundsin, aga vaevalt küll partiidest ja suurmeistrite mõttekäikudest aru sain. Ei tajunud muidugi ka, et näen esimest korda Eesti rahva suurt iidolit Paul Kerest. Tagantjärele olen isale tänulik, sest suurmeistrite nimed kinnistusid mu mälus, sai alguse minu kestev huvi mitte ainult malemängu, vaid ka maleajaloo vastu.

Kui käesoleva aasta talvel sattusin oma malearhiivis juhuslikult sirvima selle 75 aastat tagasi toimunud turniiri bülletääne, mõistsin lõplikult, kuhu isa mind kaasa võtnud oli. Nüüd saan aru (või arvan end aru saavat) suurmeistrite partiidest, nüüd tean nende edasist elukäiku. Turniiril oli tolleaegse kombe kohaselt kõlav nimetus: NSVL parimate maletajate turniir Pärnus. Seda see ju oligi. Paul Keres oli sel aastal tulnud NSV Liidu tšempioniks. Pärnus tegid kaasa Leningradis toimunud tšempionaadi kaheksa esimest. Tõsi, ei Leningradis ega Pärnus ei mänginud Mihhail Botvinnik, kuid muidu olid kohal võiks öelda mitte ainult, et NSV Liidu parimad, vaid ka malemaailma parimate hulka kuulujad.

Turniiri jälgiti elava huviga. Tuletan meelde aastat 1947. Eesti jaoks oli saabunud mingi kergendus. Oldi küll vene võimu all, kuid sõda oli ikkagi juba mitu aastat tagasi lõppenud. Mäletan täiskasvanute jutuajamisi, et ega meil kolhoose ei tehta, see ei sobi eesti talupoegadele. Kuid 1949.a. tuli märtsiküüditamine. Kes loomavagunites Siberisse sõidust pääses, pidi ikka kolhoosi astuma. Lastel (ka minul) tuli koorilaulutunnis laulda laulu Hans Leberechti totra romaani „Valgus Koordis“ põhjal tehtud samanimelisest filmist: „Õnn tuli meie õuele. Au kolhoosikorrale!“

Kui male juurde tagasi tulla, siis ka males oli 1947. aasta Paul Keresele väga lootusrikas. Maailmamales oli ju interregnum. Maailmameister Aleksander Alehhin oli sõja ajal surnud. FIDE oli aastaks 1948 määranud järjestikku kahes linnas Haagis ja Moskvas toimuva turniiri selgitamaks uut maailma parimat maletajat. Paul Keres kuulus selle osavõtjate hulka mitte ainult kui kunagine AVRO turniiri võitja, vaid eelkõige kui NSV Liidu tšempion. Oli vaja võistlusi. Paul Keres ise on kirjutanud: „Pärast tšempionaati asusin organiseerima Pärnu treeningturniiri. Tööd oli palju, kuid turniir sai lõpuks teoks.“ Tõepoolest, meie suurmeister oli kõigele lisaks ka hea organisaator, mida tõestasid ka sajandi teisel poolel toimunud Tallinna rahvusvahelised turniirid. Needki poleks ju ima Paul Kerese abita teoks saanud.

 

Pärnu 1947.a. suveturniiri bülletään.

Milline õnn, et selle turniiri kohta anti 12 numbrit bülletääni. Sirvin aukartusega neid koltunuks tõmbunud lehekülgi. Filoloogina näen, kui korrektsed need on keeleliselt, kuigi teha tuleb bülletääne ju kiirustades. Arvan, et suuresti on see tänu maletajast keelemehele Johannes Türnile, kuid mitte ainult. Bülletään ilmus nii eesti kui vene keeles ja seda levitati Moskvas, Leningradis ja mujalgi. Sissejuhatusest loen: „Venekeelset malebülletääni toimetas selleks kohale sõitnud „Sovetski Sport“ maleosakonna toimetaja D. Ginsburg. Kaastoimetajaks oli suurmeister Grigori Löwenfisch. Eestikeelse bülletääni kolleegiumi juhiks oli maletaja Richard Pruun, peamise tõlketöö tegi Joh. Türn. Erialast korrektuuri mõlema väljaande juures tegi Feliks Villard. NSVL tšempion Paul Keres leidis vaatamata pingelistele võistluspäevadele siiski aega osa võtta toimetuse kolleegiumi koosolekuist ja anda omapoolset asjatundlikku abi tegeliku kaastööga.“

Turniiril osalesid, nagu bülletäänis loosimise järel kirja pandud: 1. suurmeister Igor Boleslavski, 2. Moskva meister Vladimir Simagin, 3. suurmeister Vassili Smõslov, 4. suurmeister Salo Flohr, 5. suurmeister Andrei Lilienthal, 6. 1. kategooria maletaja Jüri Randviir, 7. teeneline meistersportlane Vladimir Makogonov, 8. Eesti NSV 1946.a. tšempion Raul Renter, 9. suurmeister Aleksander Kotov, 10. Leningradi tšempion Aleksander Toluš, 11. meister David Bronstein, 12. meister Genrikh Kasparjan, 13. NSVL tšempion Paul Keres, 14. suurmeister Igor Bondarevski.

Kui praeguste teadmistega seda nimekirja vaadata, siis torkab silma, et David Bronstein vaid tagasihoidlikku meistri nimetust kannab. Kuid ta oli tolle aja mõistes veel noor maletaja – 24-aastane (unustage ära, et tänapäeval 8-aastastele maailmameistrivõistlusi korraldatakse ja kui 14-aastaselt pole nooruk suurmeistriks saanud, siis tal male kõrgustesse asja pole). Bronstein pani endast aga juba kõnelema. Ta oli kord võitnud Botvinnikut ja sellel Pärnu turniiril oli ta ainus, kes suudab võita Paul Kerest. Tema hiilgeajad on aga kaugel ees, kui ta jõuab MM-matšini Mihhail Botvinnikuga ja on seal juba peaaegu võitmas. Küll vaid peaaegu. Osavõtjate hulgas Pärnus on tulevane maailmameister Vassili Smõslov. Need kaks meest – Bronstein ja Smõslov – ületavad oma hilisemate tulemuste poolest Paul Kerest. 1947. aastal seda veel loomulikult ei teata. Ei teata midagi igavese teise staatusest. Siis tundub ta esimesena.

Mida enam süvenen koltunud bülletäänide uurimisse, seda enam tunnetan ajastu hõngu. Iga bülletääni esiküljel ülal paremal on tollal igale ajakirjandusväljaandele kohustuslik loosung: Kõigi maade proletaarlased ühinege! Esinumbri avalehel on pilt hümni (NSV Liidu?) kuulavatest püsti seisvatest osavõtjatest. Nende selja taga „Endla“ teatri laval on Jossif Stalini pilt. Maletajatega ühes rivis seisab avamisele tulnud Eestimaa tollal tähtsaim mees – Eesti NSV Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär Nikolai Karotamm.

Samal avalehel avaldatud tervituse stiil turniirist osavõtjaile paistab nüüd lugedes leebelt öeldes kummaline: „Tähelepanu, mida osutatakse turniirile mitte ainult maletajate, vaid kogu nõukogude ühiskonna poolt, kohustab osavõtjaid maksimaalsele loomingulisele tegevusele. Meie maa maletajad ootavad juhtivailt maletajailt täisväärtuslikku, pingelist ja huvitavat võitlust ning partiisid, mis edendaksid maleteooria arengut ja nõukogude malekunsti edasist tõusu.“

Ja bülletääni teises numbris üleskutse maletajaile: „Ülesanne on mitte rahulduda saavutatuga, vaid töötada visalt ja püsivalt, jõuda veel suurema malelise meisterlikkuseni, nõukogude malespordi edasistele hiilgavaile saavutusile.“ Ei puudu ka lause: „Bülletäänide ja neile järgnenud brošüüri väljaandmine oli võimalik ainult nõukogulikes tingimustes.“

Sellise stiiliga harjuti. Nii ülepaisutatult kirjutati kõigest, mitte ainult malest. Kuid elu läks omamoodi edasi. Ja mul on heameel, et kohustuslikud read ära trükitud, on bülletääni numbrid valdavalt ja sisuliselt malele pühendatud. Turniiri ajal ilmus 8 numbrit, seejärel veel 4 numbrit, mis koondati brošüüri. Ilmusid kõik mängitud partiid, suur osa nendest osavõtjate endi kommentaaridega. On hämmastav, et suurmeistrid, sealhulgas Paul Keres, on soostunud kohe turniiri ajal partiisid kommenteerima ja vooru ülevaateid kirjutama. Kereselt pärineb 8. vooru ülevaade. Samal ajal tuli ju järgmiseks kohtumiseks valmistuda. Ja ikka peame meeles pidama, et arvutit sel ajal abiks ei olnud. Toimetuses tuli aga materjalid kohe ka tõlkida.

Bülletääne elavdasid Romulus Tituse sõbralikud šaržid.

Kaheksandast numbrist võime lugeda: „Pingelisel ja konkurentsitihedal suurturniiril heidelnud osavõtjad puhkavad veel mõni päev kaunis kuurordilinnas Pärnus, ühtlasi analüüsides peetud võistlusi ja tehes ülevaateid – kokkuvõtteid.“ Ja olidki viimastes numbrites sisukad kirjutised toimunut suurmeistritelt Salo Flohrilt, Aleksander Kotovilt ja Grigori Löwenfischilt. Ka mahukas paljude partiinäidetega artikkel Paul Kereselt „Avanguteoreetilisi märkmeid.“

Huvitav on bülletäänides lugeda ka lühiportreid osavõtjatest. Autoriteks tol ajal noored Jüri Randviir (20) ja Valter Heuer (19), kellest hiljem said ju tuntud kirjamehed, aga ka Raul Renter.

Mis puutub malesse, siis ega Renteril ja Randviirul sellel turniiril kerge polnud. Vastased olid liiga tugevat masti. Kogemused muidugi saadi ja rõõm, et selliste maletajatega üldse võimalus mängida oli. Veel aastakümneid hiljem meenutas Jüri Randviir mitmeid kordi, et tal partiis Keresega oleks lõppmängus olnud päästev kuningakäik, mis võimaldanuks teha viigi. Küllap on paljudel maletajatel mõni partii, mida mäletatakse läbi elu: oh, oleks ma siis õige käigu teinud! Oleks… Kahjuks ei pannud ta sellest rääkides seisu lauale ja ma ise ei oska partiid vaadates ära arvata, millal just kuningas tuli ühele teisele väljale tõsta.

Paul Keres alustas turniiri tugevalt, võit järgnes võidule. See võimaldas lõpuks, kui ilmselt nii organiseerimistööst kui ka turniiri pingest tekkinud väsimus end tunda andma hakkas, ka ainult viikidega esikoht kindlustada.

Pärnu 1947.a. suveturniiri lõpptabel.

Pool aastat varem oli esikaheksa NSV Liidu meistrivõistlustel näinud välja nii: 1.Keres 14 (19st); 2.Boleslavski 13; 3.Bondarevski 12; 4.Smõslov 12; 5.Toluš 11,5; 6.Bronstein 11; 7.Lilienthal 10,5; 8.Flohr 10,5. Näeme, et samad mehed Kerese selja taga reastuvad nendel kahel turniiril mõnevõrra erinevalt, kuid Keres oli ikkagi ees, mis andis lootust tulevikuks.

Võistlust kokkuvõtvalt kirjutas Keres: „NSVL parimate maletajate turniiri korraldamine on minu arvates end õigustanud. Suurmeistreil oli võimalus kohtuda võistlusel, mis polnud valik- ega kvalifikatsiooniturniir. See leidis väljenduse võistluse iseloomus. Osavõtjad oma suures enamuses mängisid julgemalt ja huvitavamalt ning andsid rea sisukaid partiisid.“

Nagu öeldud, aitas Keres igati kaasa bülletääni valmimisele, kommenteerides peaaegu kõik oma partiid. Ka oma kaotuspartiile Bronsteiniga on ta ise kommentaarid lisanud. Tahtsin huvi pärast vaadata, millised selle turniiri partiid on Keres pannud kogumikku „Valitud partiid“, aga selgus et siiski mitte ühtegi. Küll on seal partiisid sama aasta NSV Liidu meistrivõistlustelt, aga nendele järgnevad kohe 1948.a. Haag-Moskva heitlused.

Valisin siis siia ise Pärnu turniirilt Kerese võidu Kotovi üle, mis oli üllatavalt lühike. Turniiril teiseks tulnud suurmeister tegi oma viimase eksliku käiguga partii võitmise liigagi lihtsaks, kuid ta oli ka kogu partii vältel jäänud surve alla. Kommentaarid Paul Kereselt, kelle malemõttekäike on huvitav jälgida.

Paul Keres – Aleksander Kotov

Sitsiilia kaitse

1.e4 c5 2.Re2 See käik pole kindlasti mitte tugevam kui tavaline 2.Rf3, kuid sisaldab mõningal määral „mürki“ ja sunnib musta mängima ettevaatlikult. 2. … d6 3.g3 b5 Kuigi seda käiku ei saa lugeda veel veaks, tuleb seda siiski pidada äärmiselt ebasoovitavaks, sest varase liputiiva nõrgestamise tõttu jääb must nüüd arengus tuntavalt maha. Parem oli siin tavaline 3. … Rc6 jne. 4.Og2 Ob7 5.d4 c:d4 6.R:d4 a6 7.0-0 Rf6 8.Ve1 Ld7? Must pidi siin edasise ajakaotuse asemel jätkama 8. … e5 9.Rf5 g6 10.Re3 Oe7 ühes 0-0 jne., kuigi valge omab ka sel juhul punkti d5 valitsemise ja musta kuningatiiva nõrkuse kust ta ei pääse kuni partii lõpuni. 9.a4! Mustal pole siin nähtavasti midagi paremat kui tekstilöömine, sest variant 9. … e5 10.Rf5 g6 11.Re3 on siin tuntavalt ebasoodsam kui eelmisel käigul. 9. … b:a4 10.V:a4. Võib-olla oli siin kahivariant 10.Rc3 e6 11.Og5 Rbd7 12.Rd5! e:d5 13.e:d5+ Kd8 14.Va3 jne. õige tee seisu probleemide lahendamiseks, sest tekkinud seisus on valgel kahitud viguri eest ülitugev rünnak. Tekstikäik on rahulikum, kuid võimaldab mustale ka kergemat kaitset. 10. … Rbd7 11.Od2. Ka siin oli kahing 11.Rc3 e6 12.Rd5! jne. veel väga tugev. 11. … Rc5 12.Vc4 e5! 13.Rf5. Huvitavaid teravusi andis siin jätk 13.b4 e:d4 14.b:c5 d:c5 15.e5 jne., millele must vastab nähtavasti paremini 15. … Rd5 16.e6 0-0-0 jne. On väga raske ütelda, kas valge rünnak kaalub selles seisus üles kahitud etturi ja vankri õnnetu seisu. Tekstikäiguga säilitab valge samuti positsioonilise surve. 13. … Ld7 14.Oh3. Võimalik oli ka etturikahing 14.Ob4, näiteks: 14. … Rf:e4 15.O:c5 R:c5 16.O:b7 R:b7 17.Lf3 ühes Rc3, või ka 14. … Rc:e4 15.Oh3 Ld8 16.Rc3 jne., mõlemal juhul tugeva rünnakuseisuga. Kõikide nende variantide uurimiseks kasutas valge niivõrd palju aega, et tal jäi järgneva 26 käigu jaoks üle ainult pool tundi mõtlemisaega. 14. … Re6 15.Oa5 g6! 16.Re3 Vc8 17.Rc3. Pärast 17.Rd5 järgneb 17. … R:d5 18.V:c8+ L:c8 19.e:d5 Lc5 jne. ja must päästab viguri. 17. … V:c4 18.R:c4 Lc6 19.b3 Rc5?? Valge on ikka veel säilitanud väikese arenguparemuse ja omab nõrkuse tõttu d-liinil ebameeldiva surve musta positsioonile. Tekstikäik aga on jäme viga, mis kaotab lipu. Halb on mustale ka 19. … Oe7 vastuse 20.O:e6 f:e6 21.Ob4 tõttu etturivõiduga, sest pärast 21. … 0-0 22.Vd8 järgneb ebameeldiv üllatus 23.Rd5! jne., kuid vastase ajapuudust arvestades pakkus siin parimaid praktilisi võimalusi jätk 19. … Rd4. Valge võib seejärel luua peadpööritavaid teravusi käiguga 20.Rd5 R:d5 21.L:d4! Rf4 22.R:e5! R:h3+ 23.Kg2 jne., või ka 20. … R:e4 21.L:d4! L:d5 22.Lb6 Oe7 23.V:e4! jne., mis aga ajapuuduses oleks olnud vaevalt arvestatavad. Ülaltoodud variandid on väga huvitavad ja nende lähem analüüs pakub kindlasti igale malehuvilisele suurepärast naudingut.

 

20.R:e5. Must alistus, sest pärast 20. … d:e5 järgneb matt d8 ja muidu pole musta lipul taganemisvälja.

Merike Rõtova

Autorist:

RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.

kommentaarid

Veel artikleid:

  • - Ülar Lauk
  • - Kaido Külaots
  • - Margus Sööt
  • - Merike Rõtova
  • - Erik Terk
  • - Teised kaasautorid