menüü

Palju õnne, Tõnu Truus!

 

Tõnu Truus septembris 2021. Foto Merike Rõtova.

 

Tõnu, kogu sinu elu on olnud seotud malega. Kuidas kõik algas? Millal käigud õppisid? Juba enne kooli?

Ei, käisin juba Kivimäel koolis. Kusagil algklassides ema õpetas. Mängisin temaga ja muudkui kaotasin. Siis aga juhtus, et arvasin end jälle pähe saavat, aga nägin, et saan tule anda Lh8. See tuli osutus matiks! Kui sain emast tugevamaks, hakkas isa minuga mängima, tema oli päris korralik maletaja.

Sa oled meie tunnustatuim treener. Aga kas sinul oli lapsepõlves treener? Malekooli ju tollal ei olnud.

Malekooli ei olnud, aga Iivo Neil oli malering kesklinnas Pioneeride Palees Kalevi ujula lähedal, kus ma käisin. Tema organiseeris oma õpilastele ka maleturniire, kus ma täitsin madalamad järgud. 1. järgu täitsin täiskasvanute turniiril Jõu meistrivõistluste poolfinaalis 1964.a. Keskkooli ajal tegelesin ka kergejõustikuga. Mõnel jooksualal oli mul päris häid tulemusi.

Koolides ju tollal eriti maleringe ei olnud.

Ei olnud. Organiseerisin selle ise Tallinna 21. keskkoolis, kuhu ma Kivimäe koolist seitsmendas klassis õppima läksin.

Nii et maleorganisaatorina tegutsemistahe oli sul juba noores eas.

Võib öelda küll, et tegutsen sel alal juba 60 aastat!

Nagu tollal kombeks, sai keskkoolist mõne lisaeriala. 21. keskkoolis oli selleks keemia, mille pärast sinna läksingi. Isegi töötasin pärast kooli lõpetamist keemikuna!

Mul oli tellitud väga hea nädalas kord ilmuv ajaleht Šahmatnaja Moskva. Sealt lugesin, et Moskvas Riiklikus Kehakultuuri Keskinstituudis avatakse maleeriala. Rääkisin sellest Iivo Neile, kes soovitas mul sinna minna ja tema abil õnnestus sisse astuda. Hiljem sain ka ise nooremaid sinna sisseastumisel aidata.

Viis aastat Moskvas olid sulle hilisemaks väga kasulikud.

Muidugi. Õppetöö oli korraldatud nii, et malelektorid pidevalt vaheldusid, saime võimalikult mitmekesiseid teadmisi. Ja need olid väga head lektorid, maailma tugevaima malemaa tuntud treenerid ja tippmaletajad, kes olid huvitatud esimestest maletudengitest maailmas. Võin öelda, et saime väga hea malehariduse. Koos minuga sai maletreeneri diplomi ka Aksel Rei, kelle tööpõlluks sai Tartu. Olime esimesed professionaalsed maletreenerid Eestis. Seega võib öelda, et tänavu täitub 50 aastat diplomeeritud maletreenerite töö algusest Eestis.

Tahaksin siin ka öelda, et minu Eesti maleajalugu käsitleva diplomitöö juhendajaks oli sinu isa Oskar Kuningas, kes keskkooli lõpupäevil oli olnud minu malepartner, kuna elasime lähestikku.

Lõpetasid Moskvas 1971. aastal ja asusid tööle Tallinna Malekoolis.

Jah, selleks ajaks olid Paul Kerese nimelisel Malemajal juba ruumid Vene tänaval, kus asus ka malekool. Kuigi asutuste nimed on muutunud, töötan selles majas tänaseni. Ka töö on sama: õpetan lastele malet, algajatest kuni täiskasvanutest Eesti ja maailma tipptasemel jõudnuteni.

Sinu esimeste õpilaste hulgas oli kohe Jaan Ehlvest.

Tema arenes järjepidevalt. Päev pärast 14.a. sünnipäeva võitis ta Tallinna meeste malemeistrivõistlused, mis oli tollal tugev turniir. Ehlvesti tulemused on teada või internetist vaadatavad. Peale tavapäraste treeningtundide käisin temaga koos treeninglaagrites ja võistlustel, ka välismaal. Väga kasulik nii temale kui mulle endale oli Mihhail Botvinniku malekool. Need olid omamoodi eksmaailmameistri poolt kokku kutsutud treeningkogunemised andekatele noormaletajatele kogu Nõukogude Liidust. Esmakordselt seal viibides võitis Ehlvest 15-aastaselt Botvinniku malekooli meistrivõistlused. Tõsi, kaasa ei mänginud Garri Kasparov, kes viibis küll samas laagris, aga keda valmistati individuaalselt ette rahvusvahelisteks võistlusteks. Põnev oli jälgida Botvinniku analüüse. Tõeline autoriteet. Kuna noored olid kutsutud koos treeneritega, siis mulle olid need korrad kasulikud ka sellepoolest, et sain tuttavaks paljude oma kolleegidega, kellega loomulikult oli huvitav mõtteid vahetada. Vahemärkusena ütleksin, et minu jaoks on kõigi aegade parim treener moskvalane Vladimir Jurkov. Temalt olen palju õppinud. Meil Ehlvestiga olid ühised treeninglaagrid Jurkovi ja tema parima õpilase Andrei Sokoloviga. Jurkovi käe all oli sirgunud 10 suurmeistrit.

Samas sirgusid Ehlvesti kõrval sinu käe all Eesti meistrid nii noorte kui ka täiskasvanute turniiridel.

Oli mõningaid väga edukaid perioode. Näiteks 70ndatel aastatel, kui minu õpilased neli aastat järjest võitsid Eesti noorte meistrivõistlused, kusjuures erinevad õpilased: Urmas Toom, Tiit Tänav, Assiat Junissov ja Jaan Ehlvest. Hiljem võitis selle turniiri neli aastat järjest Sergei Zjukin. Neid tulemusi – neli aastat järjest erinevad õpilased noorte meistrid ja siis üks üksinda neli aastat järjest – pean ma oma treeneritöö rekorditeks.

Zjukin oli meeldejäävalt andekas noormees. Kahjuks on ta malest eemale jäänud.

Praegusel ajal on paljudel teised väljakutsed. Ega nad sellepärast malet ei unusta. Zjukin mängib regulaarselt võistkondlikel turniiridel meie maleklubi eest. Enne koroonakriise toimunud peaminister Jüri Ratase korraldatud Kerese tänava turniiril Nõmmel ajasin juttu ka kunagi minu juures maletunnis käinud minister Tanel Kiigega, kes peaministril turniiri läbiviimisel abiks oli. Nii et selleks päevaks oli ta male juures tagasi. Paljud mu kunagised õpilased, kes enam malelaua taga ei istu, on kinnitanud, et maleteadmised on neil aidanud edaspidises elus hakkama saada.

Kuigi mu treeneritöö rekordid jäävad möödunud sajandisse, siis on sellegi aastatuhande algul olnud nii mõndagi rõõmutavat. 2012.a. Bosnia ja Hertsegoviinas Euroopa noorte kahes vanusegrupis korraldatud võistkondlikel meistrivõistlustel kiirmales esinesid Eesti võistkonnad väga edukalt. U14 tuldi kolmandaks ja U18 koguni esimeseks. Kõik poisid olid klubist Tõnu Truusi Malekoolkond.

Siinkohal on paras aeg küsida: mida male annab inimesele?

Male arendab loogilist mõtlemist, kasvatab tahtejõudu ja vastupidavust vaimseks tööks.

Kui jätkata sinu paremate õpilaste loetelu, siis kes neist on võitnud meeste Eesti meistrivõistlused?

Jaan Ehlvest, Sergei Zjukin, Roman Sergejev, Mihhail Rõtšagov.

Sinu võimekate õpilaste nimekirja lisaksin kindlasti rahvusvahelise meistri Andrei Šiškovi. See nimekiri headest ja väga headest võiks muidugi olla ja ongi oluliselt pikem. Aga tead, kes sealt puuduvad?

Tean. (Tõnu hakkab mõnusalt naerma.) Tüdrukud.

Nojah, tüdrukud. Neid mängib oluliselt vähem, tase on praegu veel nõrgem. Sinu kogemustega treeneril peaks ju olema kergem neid kas või maailma tippu viia.

Mul neid on ikka olnud ka. Esimene pääsuke oli algajana minu gruppi tulnud Ülle Sillave, kes paari aasta pärast 1974 võitis Eesti neidude lahtised meistrivõistlused. 90ndate keskel olid minu tüdrukud Eesti meistrivõistlustel lausa tipus: Anna Abiševa, Valeria Ossipova, Margarita Tuch, Vlada Malõševskaja. Väga andekas oli Sofia Budõlina, kes mängis edukalt ka poiste turniiridel.

Mäletan. Anna Abiševa võitis mitu aastat järjest Eesti tüdrukute meistrivõistlused. Andekas tüdruk, aga lahkus kahjuks Eestist. Kui nüüd tüdrukutele jutt läks, siis kas vaatasid kogu maailmas tähelepanu äratanud seriaali?

Sa mõtled „Lipugambiiti“. Ei ole veel vaadanud, aga küllap jõuan. Ostsin küll hiljuti eesti keeles ilmunud raamatu, mille põhjal see seriaal on tehtud.

Raamat on minul ka. Aga filmilugu oli ilmselt vajalik, et malele jälle rohkem tähelepanu tõmmata. Olen kuulnud seda kiitvat inimesi, kes malekäike ei tunne. Kuid see pole ükskõikseks jätnud ka suurmeistreid, kes Beth Harmoni saatust jälgides tunnevad ära ka, millised partiid on Kasparov filmi jaoks valinud.

Mis puutub raamatutesse, siis varasematel aegadel küsisin maletajatelt, mis on nende lemmikmaleraamat? Internetiajastul ma sellele küsimusele iga kord vastust ei saa. Kas sina räägiksid oma lemmikmaleraamatust?

See ongi raske küsimus. Olen pidanud oluliseks suurmeister Aleksandr Kotovi raamatut „Malelise mõtlemise saladused“, mille koos Priit Sanglaga eesti keelde tõlkisin. Igale maletajale kasulik raamat. Kooliajal oli minu lemmikraamatuks J.-R. Capablanca „Chess Fundamentals“.

Praegu ei saa internetist üle ega ümber. Mida sinu kui treeneri jaoks internet tähendab?

Algajaid õpetades ma seda ei kasuta. Aga muidu loomulikult on sellest abi. Kergem on partiisid kätte saada, analüüsimisel on sellest suur abi. Live-ülekannetes saab vaadata kõikvõimalikke turniire.

Sinu maletegevus pole ju piirdunud ainult treeneritööga. Ühest tõlgitud raamatust oli juba juttu. Aga veel?

Olen tegutsenud ka malekohtunikuna. Kunagi tegin endale šveitsi süsteemis turniiride loosimise väga selgeks. Maleloenguid olen pidanud nii Eestis, Soome erinevates linnades kui ka Odessas ja Donetskis. Regulaarselt olen toimetanud malenurki ajalehtedes „Noorte Hääl“, „Molodjož Estonii“ ja muudeski venekeelsetes väljaannetes. Kirjutanud olen ka ajalehtedes „Rahva Hääl“, „Postimees“ ja „Õhtuleht“.

Oma kunagistest õpilastest oled sa moodustanud klubi Tõnu Truusi Malekoolkond, mida saadab edu Eesti klubide võistkondlikel meistrivõistlustel nii tavamales kui ka kiirema ajakontrolliga turniiridel.

Pärast Tallinna Malekooli likvideerimist 2003.a. on klubi vajalik, et nõuetele vastavalt jätkata tööd noortega saades nii linnalt kui ka riigilt sporditegemise toetust. Praegu on mu põhiline palgatöö tegelemine koolinoortega lootuses, et ehk keegi neist sirgub jälle tähtede poole.

 

Selle intervjuu tegemiseks palusin Tõnu Truusi endale külla. Juttu jätkus meil kauemaks, kui siin eelnevalt kirja pandud on. Olles mõlemad eluaeg male juures olnud, ei jäta lemmikalaga seotu meid kumbagi ükskõikseks. Kui ta lahkus, vaatasin aknast talle tükk aega järele. Malemõtted keerlesid peas edasi. Mis on male praegu? Kauni tütarlapsega peaosas vaatajaid köitev teleseriaal? Arvuti ette tippturniire jälgima kinnistunud tõsimaletajad? Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ülikoolides malestipendiumiga õppivad Eesti noormaletajad? Kõik see on ju kena ja kaasaegne. Kuid ma arvan, et Eesti male järjepidevusele, selle kestma jäämisele aitab palju kaasa see halliks tõmbunud, kuid ikka veel tiheda juuksepahmakaga mees, kes Malemaja kõrge laega klassiruumis jagab malesaladusi üha uutele põlvkondadele, alustades ikka ja jälle igipõlistest põhitõdedest: vallutage tsenter, tooge nupud välja, ärge unustage vangerdamast…

Jõudu sulle, Tõnu!

Merike Rõtova

Autorist:

RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.

kommentaarid

Veel artikleid:

  • - Ülar Lauk
  • - Kaido Külaots
  • - Margus Sööt
  • - Merike Rõtova
  • - Erik Terk
  • - Teised kaasautorid