Kirimaletajate üldkogu Sindis.
15. mail 2004 pidas Eesti
Kirimaleühing oma järjekordset üldkogu Sindis.
Võõrustas oma 60. juubelisünnipäeva tähistav rahvusvaheline meister Jüri Siigur.
Kohal olid: Lembit Vahesaar, Ervin Liebert, Merike Rõtova, Tõnu Õim, Raul Kukk, Aare Külaots, Einar Laane, Hans Tomson, Tõnu Tiits, Enn Üksti, Margus Sööt, Andres Saul, Mihkel Raidaru.
Külalistena olid kohal: ICCF´i asepresident prof. Max Zavanelli (USA), Leedu Kirimaleliidu president Marijonas Ročius, Soome Kirimaleliidu president Heikki Brusila koos juhatuse sekretäri Olavi Halmega.
Minutiline leinaseisak meie hulgast lahkunud kirimaleentusiasti Raivo Raidna mälestuseks.
Ühingu tegevusaruande esitas EKmÜ president L.Vahesaar, selle rahalist poolt kommenteeris M.Rõtova.
Vahetati mõtteid ühingu töö päevakajalistes küsimustes – seejärel kinnitas üldkogu tegevusaruande kui ka raamatupidamise aastaaruande. Liikmemaksuks nii individuaalsetele kui ka juriidilistele liikmetele jääb tuleval aastal endiselt 30 krooni.
Selle üldkoguga lõppesid senise juhatuse 4-aastased volitused. Ka järgnevaks tegevusperioodiks määrati 4 aastat, juhatuse liikmete arvu aga vähendati kahe võrra. Ühingu presidendiks valiti tagasi Lembit Vahesaar, juhatusse kuuluvad veel: Ervin Liebert, Merike Rõtova, Tõnu Tiits, Hans Tomson, Mihkel Raidaru, Margus Sööt. Ühingu revidendiks on nüüd Leo Teemäe.
Üldkogu lõpul tutvustas prof. M.Zavanelli oma ettepanekuid Baltikumi kirimaleelu hoogustamiseks:
1) Balti klubide meistrivõistlused (igast riigist 6 klubi võistkonda 6 laual) ševeringeri süsteemis. Iga riigi parim võistkond sõidaks seejärel Vilniusesse, et laua taga kohtuda teiste riikide parimatega, selgitamaks absoluutse Balti meistri,
2) Balti turniir ICCF reitinguta maletajatele, kuhu iga riik peaks välja panama 33 maletajat.
3) Balti ülikoolidevaheline turniir.
Ideed on huvitavad ja meelitavad ka auhinnafondiga. Esialgne arutelu Sindis näitas, et meie kirimaletajate vähese arvu tõttu on vajalike koosseisude kokkusaamine problemaatiline. Informeerime lähemalt, kui juhatus on asja arutanud.
Aruanne EKmÜ üldkogule, 15.mail 2004.a.
Eelmisest Kirimaleühingu eelmisest üldkogust on möödas 9 kuud. Oleme koos samas, samal kuupäeval ja isegi kellaajal, nagu me selle tookord Vändras paika panime! Tahaksingi alustada samast, millega ma siis lõpetasin.
Sõnastasin mulluses aruandes meie probleemi ühingu püsimajäämises iseseisva ja tunnustatud organisatsioonina, konkreetselt selles, kas ühing jätkab kuulumist Eesti Olümpiakomitee liikmeskonda või mitte. Eelmisel kevadel kehtestati EOK täiskogul ametlikult liikmelisuse kriteeriumid, nende hulgas kaks sellist, millele ühing ei vastanud: see, et ta peaks koosnema juriidilistest liikmetest ja see, et lisaks täiskasvanute meistrivõistlustele tuleks vähemalt ühes vanuseklassis korraldada ka noorte meistrivõistlusi.
Olen endiselt arvamusel, et kirimale on eelkõige individuaalne spordiala ja sellega tegelemise üks eelis ongi , et see võib toimuda suvalisel ajal ja kohas ning pole oluline, kas seal tegutseb klubi või mitte. Noored peavad aga kõigepealt midagi selgeks saama tavamales ning alles siis hakkama paremust selgitama posti teel, kusjuures noortele omaette turniiride korraldamine pole praegustes tingimustes lihtne ega ka otstarbekas. Ometi tegutsesime nii, et püstitatud nõuded täita. EKmÜ põhikiri võimaldab ka juriidiliste liikmete vastuvõtu. 2003.a. astusid ühingusse: SK Reval-Sport, Saku Maleklubi ja Kadrioru Maleklubi, kes kõik on kirimalega ühel või teisel moel seotud, tänavu lisandus veel Narva klubi Maletäht. Algasid Eesti I noorte võistkondlikud kirimaleesivõistlused e-postiga. Osaleb 5 võistkonda: SK Reval Sport, SK Vabaettur, Nõmme Noortemaja, Haapsalu ja Tartu noortekoondised. Tahaks loota, et asi õnnestub.
Statistikaametile hiljuti esitatud aruande järgi oli meil 101 individuaalliiget, neist 95 aktiivset tegutsejat. Eesti reitingunimekirjades (koostaja H.Tomson) on praegu 82 nime, ICCF`i reitingulehes koguni 157, aga nende hulgas on neidki, kes pole üle 5 aasta mänginud. Kirimaletajad ei kao Eestist kuhugi, aga ka juurdekasvust esialgu kõnelda ei saa.
Viimane ICCF kongress suurendas meil jällegi rahvusvahelise tiitliga mängijate arvu. Seeniormeistriks said J.Schuster ja A.Kangur. Niisiis on meil nüüd 2 suurmeistrit, 7 seeniormeistrit ja 8 rahvusvahelist meistrit. ICCF reitingutabelis on meie meestest ikka ees T.Õim 2574, järgnevad R.Kukk 2549, T.Tiits 2529, E.Liebert 2505, A.Kangur ja H.Päären 2497. Eesti reitingutabelit juhivad R.Kukk, J.Siigur ja H.Tomson.
Ühingu töös ja võistluste korraldamises on juhatus lähtunud EKmÜ tegevuskavast aastaiks 2003 2006. Sisemiste võistluste korraldamine on toimunud vastavalt väljakujunenud tavadele.
Lõpule on jõudnud 8 võistkonnaga mängitud 13. võistkondlikud meistrivõistlused. Meister on jällegi võistkond Norma, teine Tartu, kolmas SK Reval Sport. Märtsis algasid 14. võistkondlikud meistrivõistlused.
Väga tihe on konkurents 5. emaili tšempionaadil, kus pooleli on viimased kolm partiid. Kaotuseta ja võrdse punktide arvuga lõpetasid M.Kolk ja J.Siigur. Parem Bergeri koefitsient andis tšempionitiitli M.Kolk´ile, kes on nüüd ka rahvusliku meistrijärguga kirimaletaja. Pronksmedali saatus on veel lahtine.
Jaanuaris käivitus juba 6. emaili turniir, kus kahjuks märkimisväärne oli meie kahe tippmaletaja tüli omavahelises partiis!
Lõpule hakkab jõudma ka eelmise aasta märtsis alanud posti teel mängitav 27. tšempionaat. Esikohale pretendeerivad E.Liebert 11,5 ja V.Voon 11(1) punkti. Otsustab V.Vooni viimane partiid. 3-4 koht on J.Siiguri ja T.Posti päralt.
Maavõistlused pole viimasel ajal meile edu toonud: matši Soomega kaotasime 32,5 – 37,5, suurelt taga (10 – 19) oleme matšis Ungariga, praktiliselt võitnud oleme Taanit.
Suurturniiril “Paul Keres – 85” on lõpetamata veel 2 partiid. Kuivõrd nendest sõltub kõigi auhinnaliste kohtade jaotus peale esimese, pole me seisude hindamisega kiirustanud. Loodan, et need lõpevad lähiajal loomulikul teel. C.Leotardile järgnevad praegu T.Tiits 8,5, A.Tsvetkov 8(1), T.Õim, V.Palciauskas, R.Hiltunen 8, J.Schuster, 7,5(1) punkti…
Meie peamised lootused on praegu seotud Eesti võistkonna esinemisega emaili teel mängitava 15. olümpia poolfinaalis, mis algas jaanuaris 2003. Tabeliseis ICCF koduleheküljel on intrigeeriv: Portugalil ja Horvaatial 29,5 punkti, Eestil, Ukrainal ja Tšehhil 28 punkti. Pooleli on aga veel Horvaatial 14, Tšehhil 15, Portugalil ja Ukrainal 16, meil 17 partiid!
Seni oleme kaasa teinud kõigil tiitlivõistlustel. Ühelgi teisel sedavõrd väikesel alaliidul pole niipalju rahvusvahelisi võistlusi kui meil!
Märkimisväärne on meie koondvõistkonna võit Tšempionite liiga alagrupiturniiril. Eesti kogus 26 punkti,Bratislava 25, Porto 24,5 jne. Laudade järjekorras said H.Tomson 4, R.Kukk 7, Ü.Lauk 6,5 ja J.Schuster 8,5 punkti. Rahuldavaks võib pidada ka Norma võistkonna 5. kohta.
Eestlasi võime leida paljude oluliste turniiride tabelitest, kuigi samad nimed korduvad ja mängijate tegelik ring on kitsas.
T.Õim mängib juubeliturniiril ICCF-50 kõigi 9 maailmameistri osavõtul.
MM kandidaatide turniiril (3/4 finaalis) osaleb A.Truupõld
25. MM poolfinaalides esines edukalt R.Kukk 1.-2. koht, J.Siigur 5-7. koht.
26. MM poolfinaalid on lõpetanud J.Siigur 7,5/12 (2-6. koht), J.Schuster 7/12 (5-6. koht), A.Kangur 7/9 pooleli 3 partiid.
27. MM poolfinaalis mängivad E.Liebert ja J.Siigur.
28. MM poolfinaalis E.Liebert.
Naiste MM poolfinaalides mängivad M.Rõtova ja S.Zainetdinova.
Maailma karika poolfinaalides on E.Liebertil 7/11 ja M.Tarmakul 1,5/8 punkti.
Euroopa meistrivõistluste poolfinaalides: J.Siigur 8/12, E.Liebert 7/12, T.Tiits 4/6, S.Zainetdinova 3,5/5, H.Tomson 3,5/7 punkti. Kellelgi pole punkte alla 50% .
Veidi meie rahaasjadest. Lähiajal esitame Maksuametile järjrkordse majandusaasta aruande. Selle raamatupidamisepoole on vastavalt ettenähtud vormile kokku pannud M.Rõtova, aruanne on üldkogul kõigile näha. Põhiliselt on meie arvele kantud summad sihtotstarbelised ja seisavad meie kontoarvel vaid mõne päeva, et siis liikuda edasi sinna kuhu nad on suunatud. Ühingu enda peaaegu ainsaks sissetulekuallikaks on viimastel aastatel olnud liikmemaksud. Oleme need hoidnud minimaalsel, 30 krooni, tasemel ja vaevalt väike tõstmine märgatavat lisa annaks. Pigem on reserve selles, et maksud võimalikult rohkematelt kätte saada. Kahjuks vähenes mullu maksjate arv 57-lt 47-le, tänavu on maksjaid olnud 35.
Meie iga-aastane püsiväljaminek on ICCF`i liikmemaks. Kui sellele lisada Hansapanga küllalt kõrge ülekandetasu, kulub selleks peaaegu 1000 krooni. Kunagisest Spordi Keskliidust erinevalt pole meil vaja maksta Olümpiakomiteele liikmemaksu, piiratud arvu medaleid autasudeks saame sealt tasuta. Nii jääb ühingu kanda vaid medalite graveerimis- ja diplomite hind.
Meie esindajad on kandnud ise oma kulutused seoses osavõtuga ICCF kongressidest, tasuta on töötanud kohtunikud ja turniirijuhid, hoolitsetud meie kodulehekülje eest. Praegu on ühingu arvel 5831 krooni. Riiklikku finantseerimist pole meil taotlustele vaatamata õnnestunud saavutada. Seni oleme toime tulnud ja ka oma kohustused ICCF´i ees alati täpselt täitnud.
Tänane üldkogu on meie tegevuses teatud rajajooneks. Senine juhatus paneb oma volitused maha, tundes, et ta ongi juba liiga kaua olnud. Mäletatavasti arutasime eelmise 4-aastase perioodi lõpul, Pilistveres, et oleks otstarbekas kasvõi 1-2 juhatuse liiget välja vahetada. Loobusime tookord peamiselt seepärast, et see oleks tähendanud tülikaid käike notari juurde ning täiendavaid kulutusi.
Tahaksin öelda täna aitäh nendele, kes juhatuse liikmetena on pikka aega aidanud ühist vankrit vedada: M.Rõtova, E.Liebert ( mõlemad said ICCF´ilt mullu tunnustusena Bertl von Massovi medali), V.Tammemägi on selle vankri ees olnud algusest peale – seega 12 aastat, H.Tomson 10 aastat, A.Külaots ja T.Tiits 8 aastat. Kahjuks pole meie seas enam kõiki, kellega koos alustasime.
EKmÜ heaks on palju teinud: E.Liebert (Keres-85 turniiri organiseerimine, sidemed ICCF´i funktsionääridega), H.Tomson (Eesti turniiride korraldus, reitingud), M.Rõtova (rahaarvestu, kirjatöö),M.Raidaru, J.Schuster (emaili turniirid), T.Tiits (koondised), T.Saul (kodulehekülg internetis). Rida võiks veel jätkata. Midagi on jäänud teha ka presidendile – eelkõige asjade koordineerimine, kõikvõimalik aruandlus, ühingu esindamine EOK üritustel, vanima liikmena ka aastani 2005 selle Esindajatekogu koosseisus. EKmÜ peab olema nähtav!
Väga vajalikuks on osutunud meie kodulehekülg internetis, millele omal ajal pani aluse R.Raidna. Seda eriti tingimustes, kus muud infoallikad ühingu tegevusest peaaegu puudusid, ja ajal, kus me paratamatult läheme järjest rohkem üle elektronpostile.
Suhteid mõlema organisatsiooniga, kuhu kuulume, ICCF ja EOK, võib pidada täiesti normaalseks. E.Liebert ja M Rõtova käisid viimaselgi ICCF´i kongressil Tšehhimaal Ostravas. Kahjuks on tänavune kongressipaik Mumbai kaugel. Ise osalesin paar nädalat tagasi EOK täiskogu järjekordsel koosolekul. Muidugi peame arvestama, et ICCF´il on ajuti tegemist omaenda siseprobleemidega, EOK´l on aga olümpiamängude alad kindlasti tähtsamad. Aga üheks osaks Eesti spordisüsteemis oleme ikkagi.
Suhted Eesti Maleliiduga on olnud korrektsed, samal ajal aga ka peaaegu olematud. Kumbki pole teise tegevusse sekkunud ega sellele ka märgatavalt kaasa aidanud. Meie 18.dets.1995.a. allakirjutatud küllalt üldsõnaline leping on endiselt jõus, kuid avaldab vähe mõju.
Täna on meie esmane ülesanne konstruktiivne kriitika nii juhatuse kui ka kogu ühingu töö suhtes, uute ideede väljapakkumine, seejärel aga sellise uue juhatuse valimine, kes suudaks ühingut oma tegevusperioodil säilitada vähemalt sellisena nagu praegu, aga miks ka mitte märksa rohkem ära teha. Selleks soovin siinkohal juba ette nii uutele valitavatele kui ka võimalikult jätkavatele senistele tegijatele palju jõudu!
Lembit Vahesaar
EKmÜ president
