Urmas Sinibe

Meistrikandidaat

07.05.1953 – 04.12.2004

Eesti kirimalet on tabanud valus kaotus. On lahkunud võitleja, kellel male sisustas kogu eksistentsi.

Urmas jäi raske haiguse tagajärjel kahe aastaselt pimedaks ja iseseisvalt liikumisvõimetuks. Kuueaastasena sai ta emalt algteadmised malest ja kohe haaras see mäng teda täielikult, aidates sisustada nukrat elu. Algsed võistlused toimusid nägijatega kuigi see tegevus oli füüsiliselt vaevaline. Teadjad mainivad, et ka siit on Urmasel olemas Kuressaare meistritiitleid. Ka üks Eesti pimedate meistrivõistluste teise koha diplom. Hiljem hakkas ta mängima kirimalet, mis sobis temale paremini. Osales igasugustel turniiridel, koormuseks kuni 40 partiid korraga ja kõik seisud peas! Tehtud käigud vormistas ema postkaardile ja saatis ära. Esimene start Eesti meistrivõistluste poolfinaalis 1985/87 oli edukas. 12,5 punkti 17-st andis 2. koha ja meistrikandidaadi palli, mk nimetus tuli 1991 Bernhard Tali memoriaalvõistluste finaalis 4.koha eest.

Eesti meistrivõistluste finaalis mängis Urmas seitsmel korral, saavutades kahel korral kõrge 6.koha.

Urmas Sinibe on mänginud ka Eesti koondises. Inglismaa vastu 1995/95 saavutas ta 12.-al laual oma vastase üle 2:0 võidu.

Hilisemal kompuutrite massilise leviku ja maleprogrammide kasutuselevõtu perioodil aastatest 1998 oli temal, kes neid kasutada ei saanud, raskusi võrdselt Eesti kirimaleparemikuga konkureerida. Aga samal ajal mängitud Eesti MV poolfinaalides, kus kompuutrite abi kasutati vähem, on Urmase kontos esimene (1999) ja teine (2003) koht.

Eesti kirimaletajad langetavad pea erakordse tahtejõuga talendi ja visa võitleja ees.

Puhka rahus!

Eesti Kirimaleühing.