Imetlusväärt! Tõepoolest imetlusväärt, millise neljaköitelise Paul Kerese partiide kogumiku on inglane Jimmy Adams kokku pannud. Olen ka varem oma artikleid meie suurmeistri sünnipäeva puhul pealkirjastanud „Suurmeister Paul Kerest ei unustata“, kuid tänavu on see eriliselt tõele vastav. Käesoleva aasta juunis möödub pool sajandit Paul Kerese surmast, kuid ikka veel leidub tema pärandi austajaid kogu malemaailmas. Jimmy Adamsi neli köidet on aga midagi ainulaadset.
Neid raamatuid andis pakiautomaadist koju tuua. Neli rasket köidet, kaks üle, kaks veidi alla tuhande lehekülje. Ligi tuhat kommenteeritud partiid. Veidi rohkem kui aasta tagasi kirjutas Jimmy Adams ajakirjas New in Chess pikema artikli Paul Keresest, kelle ta ütleb olevat oma eluaegseks lemmik malekangelaseks. Nagu tõdeb Jimmy Adams, oli maletaja – džentelmen, karismaatiline Paul Keres oma kodumaal Eestis rahvuskangelane, kuid ta oli populaarne kõikjal, kuhu turniirid teda viisid.
Kaks esimest köidet sisaldavad partiisid kommentaaridega Paul Kerese oponentidelt, kellest paljud on maailmanimega suurmeistrid. Kusjuures nad pole kommenteerinud ainult võidetud või viigiga lõppenud partiisid, vaid ka neid, kus on tulnud kaotus vastu võtta. Esimene köide pikkusega 1176 lehekülge sisaldab ligi 300 partiid ajavahemikust 1916 -1953. Teine köide – 1036 lehekülge ja üle 250 partii ajavahemikust 1954 -1975. See pole olnud lihtne neid kogu maailma male(aja)kirjandusest üles leida. Jimmy Adams on tegelikult üüratult palju vaeva näinud.
Kommentaaride autoriteks on Savielly Tartakower, Max Euve, Reuben Fine, Samuel Reshevsky, Alexander Alehhin, Miguel Najdorf, Mihhail Botvinnik, Vassili Smõslov, David Bronstein, Tigran Petrosjan, Mihhail Tal, Robert Fischer. Nimekiri kõige kuulsamatest autoritest sai pikk. Veel pikem oleks nimekiri pisut vähem kuulsatest, aga ikkagi tuntud suurmeistritest, kelle kommentaare on kasutatud. Kommentaarid on väga üksikasjalised ja varustatud lausa hämmastavalt hulgaliste diagrammidega. Kõigis neljas raamatus on väga palju pilte nii Paul Keresest endast kui ka tema vastastest. On pilte Paul Kerese perekonnast. Tema abikaasa Maria ja nende tütre Kadriniga on intervjuud. Üldse sisaldavad need köited palju materjali Keresest, kahes esimeses ka Joosep Grentsi kirjutatud suurmeistri eluloo. On mälestusartikleid Paul Keresest, sealhulgas maailmameistritelt Alexander Alehhin, Tigran Petrosjan, Mihhail Botvinnik, Mihhail Tal ja Boriss Spasski.
Fischer meenutab ühe oma kommentaari alguses Alehhini sõnu, kes on öelnud, et tal on tulnud üht ja sama partiid võita kolm korda – avangus, keskmängus ja lõppmängus. Sama pidi tegema Fischergi, et võita Kerest.
Spasski on öelnud, et maletajate hulgas oli Keres nagu Gulliver liliputtide hulgas. Kusjuures liliputtide juhiks oli Botvinnik.
Kolmas ja neljas köide sellest väljaandest on Paul Kerese enda kommenteeritud partiid. Neid on ka üllatavalt palju leitud. 3. köide hõlmab perioodi 1931 – 1958, 890 lehekülge ja üle 200 partii. 4. köide perioodist 1959 – 1975 samuti üle 200 partii, 910 lehekülge.
Eesti keeles on seni ilmunud vaid murdosa sellest, mida on leidnud Jimmy Adams. On kaks Paul Kerese raamatut – „Maailmameistri turniir Haag – Moskva 1948“ (1949) ja „Valitud partiid“ ( 1961). Mõlemad vääriksid kordustrükki. Haag – Moskva turniiri kajastavas raamatus on Paul Keres kirjutanud oma kommenteerimise põhimõtetest:
„Partiide avangulise osa juures on rõhku pandud eriti üksikute mänguviisidega seotud üldiste ideede selgitamisele, kergendades seega avangule järgnevast partiiosast arusaamist. Keskmängus on samuti püütud võimalikult vältida kuiva variantide rägastikku üksikuis positsioonides peituvate ideede selgitamise kasuks, mis samuti peaks kahtlemata kergendama partiide jälgimist. Lõppmängudes on püütud kogu järgneva edasimängu ideed lühidalt selgitada juba enne tegeliku partiijätku juurde asumist.“
Arvan, et need neli Jimmy Adamsi koostatud köidet Paul Kerese partiisid peaksid olema igal meie maleklubil, eelkõige Paul Kerese Malemajal Tallinnas. Treeneritel oleks lastele meie kuulsuse partiide näitamisel suur abi suurmeistrite kommentaaridest. Kõik küll inglise keeles, aga eks ilma selle keeleta ongi nüüdisajal raske hakkama saada. Kardan väga, et selle tõlkimist eesti keelde võib pidada soovunelmaks. Ühele inimesele olekski see raske, õigemini aega nõudev. Aga võib-olla võtab mõni nelik selle tõlketöö ette, igaüks ühe raamatu. Unistada ju võib…
Olen Paul Kerese sünniaastapäeva artiklitele alati lisanud mõne tema partii. Seekord nagu ei teagi, mida nendest neljas raamatus valitutest siia võtta. Otsustasin mitte võtta mõnda Kerese enda kommenteeritud partiid, kuna need on osaliselt ka eesti keeles kätte saadavad. Mulle meeldivad Robert Fischeri kommentaarid, aga tema 60 mälestusväärset partiid on ka maletajatele nii inglise kui vene keeles tuttavad. Lõpuks valik polegi nii tähtis, selles väljaandes halbu partiisid lihtsalt pole. Võtsin partii, mis on mängitud pretendentide turniiril Bled/Zagreb/Belgrade 1959, vastaseks suurmeister Svetozar Gligorič, kellelt ka kommentaarid, mis siinkohal tõlgin.
Svetozar Gligorič – Paul Keres
Nimzo – India kaitse
1.d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. e3 c5 5. Od3 d5 6. Rf3 0-0 7. 0-0 b6 8. c:d5 e:d5 9. Od2
Põhimõtteline vaidluskoht. Sama varianti oli juba varem samade vastaste vahel kahes partiis kasutatud. Esimest korda Alehhini mälestusturniiril Moskvas 1956 ja teist korda sama 1959. a. pretendentide turniiri kolmandas voorus. Kuid seekord oli valgel teine plaan.
Tekstikäiguga valge tahab lõpetada oma arengu loovutamata välja e4 kui keskset tugipunkti.
9. … Og4
Oda seisab siin paremini kui b7 või a6.
10. a3 O:c3 11. O:c3
11. … c4
Sel hetkel oli mustal valge kaksikodade tõttu probleeme. Kuid tekstikäiguga kindlustab ta oma ähvardavat etturiülekaalu liputiival. Ja see, et valgel pole väljal c3 ratsu, teeb samuti musta olukorra kergemaks.
12. Oe2
Ka 12.Oc2 tuli kõne ala. Kuid siis oleks jäänud sidumine liinil g4-d1, mis tähendaks probleeme kuningatiival.
12. … Rc6
Ka 12. … Re4 13.Oe1 on võimalik, Bronstein – Gligoriča, Belgrad 1954, kuid tekstikäik on lihtsam ja tugevam.
13. Re5 O:e2
Vahetus on kasulik mustale, kuid valgel pole teist teed oma kuningatiiva etturite aktiivsemaks muutmiseks.
14. L:e2 Ld6 15. f3 b5
16. b3
Musta etturite ülekaal liputiival muutub tugevamaks, seepärast valge püüab seda kahjutumaks muuta. Kuid see viib b-liini avamisele, väli b3 ja seda kaitsev ettur c4 tekitavad valgele uusi murekohti. Sitkemat mängu oleks võimaldanud 16.R:c6 L:c6 17.Oa5.
16. … Rd7
Muidugi mitte 16. … c:b3 17.L:b5 ja valge võidab etturi b3.
17. b:c4 b:c4 18. Vad1
Valgele ei meeldi enam oma seis ja ta otsustab hakata aktiivsemalt mängima. Ta annab ära a-etturi lootuses arendada rünnakut kuningatiival.
18. …Rd:e5 19. d:e5 L:a3 20. Le1 Vfd8 21. f4 Vab8 22. f5 Vb3 23. Vc1
See kõik oli forsseeritud. Valge loodab, et saab nüüd üle minna aktiivsemale vastumängule. Tundub endastmõistetav 23. …d4 24.e:d4 R:d4, kuna ähvardab 25. … V:b3. Valge hellitab lootust. Kuid must valib teise plaani.
23. …Ve8! 24. e6
24. … f6
Selles ongi puänt. Must võimaldab vastasele kaitstud vabaetturi, mis küll ei liigu, kuid vastutasuks see blokeerib seisu ja takistab valge rünnakut kuningatiival. Nii saab must aega tugevdada survet liputiival ja kasutada sealset materiaalset paremust.
25. Kh1 Veb8 26. h3 Ld6 27. Lh4 a5 28. Lh5 Re5
29. Od4
29. O:a5 V:e3 on nõrgem. Kuid viigivõimalusi oleks andnud variant 29. O:e5 L:e5 30. Lf7+ Kh8 31. e7 h6 32. Vfd1 V:e3 33. V:d5 L:e7 34. L:e7 V:e7 35. V:c4 Va8 36. Va4 Ve5 37. V:e5 f:e5 38. g4.
29. … h6 30. g4
Ainus järelejäänud võimalus, kuid see ainult kiirendab lõpu lähenemist.
30. … V3b7
Võtab võimaluse anda tuld väljal f7 ja annab ratsule tegutsemisvabaduse.
31. g5
Valge näeb, et tema kuningas jääb kaitsetuks pärast 31. h4 Rd3 32. Vc2 Lg3. Nii püüab ta järjekordse etturiohvriga anda lipule võimalus kaitsesse appi tulla.
31. … h:g5 32. Vc2 Rc6 33. Lf3 R:d4 34. e:d4
34. … Lf4
Nii forsseerib must ülemineku võidetud vankrilõppmängu.
35. L:f4 g:f4 36. Kg2
Kui 36. V.f4, siis võiks järgneda 36. … Vb2.
36. … Vb2 37. Vff2 V:c2 38. V:c2 a4 39. Kf3 a3 40. K:f4 Vb2 41. Vc3 ja valge alistus. Järgneks 41. … Vb3.
Autorist:
RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.
