Novembrilõppu kaunistas juba traditsiooniliselt aasta parim maleturniir Eestis – Pühajärve rahvusvaheline kiirmaleturniir. Väsimatu Urmas Randma suudab sinna aasta-aastalt üha tugevama koosseisu kohale kutsuda. Tänavu oli 36 osavõtjate hulgas maletajaid kümnest riigist, nendest üheksa suurmeistrit.
Kui noore Läti suurmeistri Nikita Meškovsi esikoht oli isegi etteaimatav, siis enne turniiri algust mõtlesin, kuidas peavad 35 vooru ja handicup süsteemi küllalt karmidele tingimustele vastu veteransuurmeistrid, kunagi maailmatippude hulka kuulunud Artur Jussupov ja Rafael Vaganjan. Pidasid vastu ja kuidas veel! Aastate koorem on mõlemal mehel küll pea halliks teinud, aga maleline mõte on endiselt ergas. 2.-3. koha jagamine nende poolt on igati aukartustäratav.
Mul on Rafael Vaganjan hästi meeles Paul Kerese mälestusturniiridelt. 1979. aastal jagas ta koos Mihhail Taliga 2.-3. kohta. Eriti hästi õnnestus tal aga turniir „Tallinn 1983“, kus ta koos Taliga jagas esikohta.
Mihhail Tal ja Rafael Vaganjan – turniiri Tallinn 1983 võitjad.
Tallinna tuli ta tookord kuulsa Hastingsi turniiri võitjana, kus ta oli kogunud 11 punkti 13st. Tallinnas edestas ta oma kuulsat kaasmaalast Tigran Petrosjani, kes jäi neljandaks. Selliste meestega turniirid toimusid meil Tallinnas. Meie andekatel noormaletajatel oli võimalus koduseinte toetusel maailma parematega jõudu proovida. Sellel turniiril elas meie malepublik erutusega kaasa meie suurlootuste Jaan Ehlvesti ja Lembit Olli mängule. Ja neil läks hästi. Ehlvest kogus sama palju punkte kui Petrosjan, jäädes viiendaks. Nendest punkti vähem sai Oll.
Meenutasime Pühajärvel koos Rafael Vaganjaniga neid kaugeid aegu. Vaatamata väga tihedale ajagraafikule oli ta nõus ka lühiintervjuud andma.
- Kas te kohtusite malelaua taga ka Paul Keresega?
- Üks kord. Õnnestus 1972. aastal NSV Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel mustadega viik teha. Olin siis 21-aastane, suurmeistriks olin saanud kaks aastat tagasi. Keresesse suhtus kogu minu põlvkond väga suure lugupidamisega. Loomulikult austati teda kui silmapaistvat maletajat, kuid eeskujuks oli ka tema laitmatu, samas sõbralik käitumine, tema elegantne stiil riietuda. Ma olin liiga noor, et tema hiilgeaegadel temaga samadel turniiridel mängida. Kui minu mänguklass tõusis, siis polnud enam teda. Mul on heameel, et mul õnnestus tema mälestusturniiridel edukas olla. Saan väga hästi aru, et Paul Keres oli eestlastele sama nagu Tigran Petrosjan meile, armeenlastele.
- Tigran Petrosjan tuli maailmameistriks.
- Seda tiitlit oleks väga väärinud ka Paul Keres. Aga mul on hästi meeles ka teised Eesti maletajad. Sellel 1983. aasta turniiril paistsid silma Jaan Ehlvest ja Lembit Oll. Ehlvest mängib praegugi siin Pühajärvel. Temast aastatelt nooremat Lembit Olli pole aga kahjuks juba ammu enam elavate hulgas. Oll torkas silma oma suurte teoreetiliste teadmiste poolest. Arvutieelsel ajastul oli ta nagu elav entsüklopeedia. Tal oli väga hea mälu.
- Üleliidulistel võistlustel puutusite kindlasti kokku ka teiste meie maletajatega.
- Jah, muidugi. Teil oli väga tugev plejaad meistreid. Eriti on mul meeles Hillar Kärner, kellega ma korduvalt malelaua taga kokku sain. Väga andekas maletaja, kes võis võita keda iganes. Mainitud 1983. aasta turniiril lõppes meie partii küll minu võiduga, aga Hillar võitis Mihhail Tali, mis oli minu jaoks esikoha konkurentsis Taliga väga tähtis. Mäletan ka Etrukit, Vooremaad, Uusit. Tugevad meistrid.
- Tugevaid maletajaid on maailmas üha rohkem. Mis on males muutunud või kas üldse on?
- Hea maleline nägemine ei sega ka praegu. (Naerab). Aga loomulikult on internet males avanud uued horisondid. Varem tuli kogu tarkus omandada raamatute ja male ajakirjanduse abil, mis polnud alati kättesaadavad. Nüüd on iga avanguteoreetiline uuendus arvutis paari klikiga nähtav. Maleolümpia ja suured rahvusvahelised turniirid on online ülekannetes vaadatavad. Praegu siin Pühajärvel mängime ise, aga jälgime ka Carlseni ja Caruana matši. Natuke igav? Jah, tänapäeva male, kus kaks tippsuurmeistrit on tipptasemel teoreetiliselt ette valmistatud, see ei ole Morphy aegade male.
- Mis siis ikkagi on oluline?
- Mälu, mälu ja veelkord mälu. Pean seda isegi talendist olulisemaks. Kes suudab arvutis nähtu paremini meelde jätta, sellel on suured eelised. Muidugi malelist tööd tuleb ikka teha, ainult et arvuti kaasabil.
- Kuidas elatakse Armeenias?
- Meil on probleeme. Tööpuudus. Noored lähevad ära. Detsembris tulevad valimised, loodame paremat. Aga mis puudutab malet, siis seda mängu armastatakse ja mängitakse Armeenias endiselt.
- Teil on maailma paremikku kuuluv suurmeister Levon Aronian. Enne viimast maailmameistri pretendentide turniiri, mille võitis Caruana, ei peetud Aroniani šansse halvemateks. Kas ta elab Armeenias?
- Nii ja naa. Tal on elamine Berliinis, samas on ta palju ka Jerevanis. Maailm on nüüd ju avatud. Mina ise olen aastaid elanud Saksamaal, nüüd olen küll pidevalt Armeenias.
- Lõpuks paar sõna Pühajärve turniirist.
- Oi, küll on tore, et Urmas Randma mind siia kutsus. Väga eriline ettevõtmine, väga hea korraldus, nii sõbralik õhkkond. Kui teil ei õnnestu enam korraldada rahvusvahelisi turniire nii-öelda tavamales nagu varem, siis selline handicup on midagi omapärast. Pühajärve turniiri teatakse malemaailmas juba laialdaselt, siia kutset saada on auasi. Minu kui lõunamaalase jaoks oli tore siin lund näha. Käisin selleks hommikul spetsiaalselt jalutamas!
- Partiid kestavad 20 minutit. Turniir on jagatud taseme järgi viieks grupiks. Võrdsed vastased mängivad nii, et kummalgi on partiiks 10 minutit. Aga näiteks suurmeistrid peavad viienda grupi esindajatele ikka palju aega ette andma. Suurmeistril tuleb 2 minutiga vastase 18 minuti vastu hakkama saada. Ja saavadki. Kõrvalt on põnev vaadata. Tundub, et suurmeistrite käsi käib sama kiiresti kui mõte. Kas on vahel ka raske? Kaks minutit on ju nii lühike aeg.
- Ma ei ütleks, et raske. Mänguklassilt olen ju nendest nõrgematest üle. Aga vahel teeb närviliseks. Kui vastasel on aega 18 minutit, siis võib ta mõnda käiku mõtelda viis või isegi kümme minutit. Mina pean oodates valmis olema iga hetk vastama. Siis lähengi närvi, et miks ta juba käiku ei tee! Punktid ikka tulid. Vahel jäi küll minu kellale ainult üheksa või kümme sekundit, aga olin jõudnud mati ära panna! Tuleval aastal pidi olema juubeliturniir – kahekümnes kord. Küll oleks tore, kui mind jälle kutsutakse!
Rafael Vaganjan Pühajärvel koos Merike Rõtovaga. Foto: Triin Narva.
Autorist:
RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.
