menüü

Mister Chess ei unune

Võimaluse piires jälgin, kuidas rahvusvahelises maleajakirjanduses kajastub Eesti maleelu või mida kirjutatakse meie maletajatest. Seda pole just palju, aga vahel siiski.

Mõned päevad tagasi jõudis mu postkasti Hollandis ilmuva maineka ingliskeelse ajakirja New in Chess värske number. Kaanel muidugi hiljuti Berliinis vapustava turniirivõidu saanud Fabiano Caruana pilt. Sees sisukalt kommenteeritud partiid sellelt võistluselt, aga ka kirimaletajate ägedad oponeeringud suurmeister Nigel Shorti provokatiivsele artiklile selles ajakirjas kirimale mõttetusest 21. sajandil ja palju muud.

Minu tähelepanu aga köitis kõige muu kõrval lühike mälestuskild Ortvin Sarapuust (1924-1999). Sõja ajal Eestist lahkunud maletaja elas aastast 1950 Uus-Meremaal. Ta tuli 20 korda Uus-Meremaa ja üks kord ka Austraalia malemeistriks. Mängis korduvalt Uus-Meremaa koondises maleolümpiatel, võitis FIDE tsooniturniiri 1966 ja osales 1967 Sousse`is tsoonidevahelisel turniiril. Tema uuel kodumaal kutsuti teda Mister Chess.

Pärast aastakümnete pikkust vaheaega avanes tal võimalus Eestisse tulla 1989. aastal, kui ta kutsuti mängima Paul Kerese memoriaalile. Mäletan teda hästi sellelt turniirilt. Sõbralik, suhtlemisele avatud vanahärra äratas üldist sümpaatiat. Tegin temaga Spordilehele intervjuu. Ta lausa kurtis, et suhtlemist on liigagi palju, ei saa korralikult malele keskenduda. Tõepoolest, kunagised sõbrad ja tuttavad, kooliõed ja -vennad sõitsid kaugemaltki Eestist Tallinna, et talle terekätt anda, temaga juttu ajada. Kellele ta sai ära ütelda?

Kuid ta oli õnnelik jälle kodumaal viibides. Enne ärasõitu küsis ta minult, et kas mina kui kirjutav inimene võiksin talle aeg-ajalt Eesti maleelust kirjutada. Ta huvi oli siiras. Nii algas meie aastatepikkune kirjavahetus. Mina jutustasin siinsetest turniiridest, tema malevõistlustest meie jaoks nii-öelda maakera kuklapoolel - Uus-Meremaal ja Austraalias. Muidugi ei piirdunud ma ainult malega. Need olid ju Eesti jaoks pöördelised aastad. Kirjutasin kohe, kui Eesti sai taas iseseivaks ja kaugel Uus-Meremaalgi oldi selle üle südamest rõõmus.

 

 

Mul oli nii heameel, kui ta 1993. aastal saatis mulle oma maletajateest kirjutatud raamatu „Mr Chess. The Ortvin Sarapu Story“. (Sealses kirjapildis oli ta nimi Sarapu.) Otsisin selle üles oma malekirjanduse riiulist. Nii liigutav on lugeda, isegi klomp tõuseb kurku, aastatega tuttavaks saanud käekirjaga pühendust „Proua Merike Rõtovale mälestuseks. Loodan, et minu maleautori töö on Teile vastuvõetav. Südamlike ja maleliste tervitustega Ortvin Sarapuu M.B.E. Aucklandis Uus-Meremaal 23 – 5 – 1993.“ Minu kirjandusloolasest ja bibliofiilist isa ütles ikka, et raamatule on oma käega kirjutatud autori pühendus otsekui lisaväärtus. On küll. Tähed MBE võib oma nime taha kirjutada inimene, kes oli saanud kõrgelt hinnatud Briti impeeriumi ordeni.

Eesti keeles ilmus see raamat Otto Lahi tõlkes 1998 lihtsama pealkirjaga „Minu malelugu“. Sealt võib leida autori Spasski, Fischeri, Kortšnoi ja Kasparoviga mängitud partiisid. Sealt saab aimu, kui suur oli Ortvin Sarapuu eluaegne pühendumus malele.

Meie kirjavahetus kestis. Kuni 1999. aasta aprillis tuli minu viimane kiri avamata ümbrikus tagasi koos kurva teatega, et Ortvin Sarapuud ei ole enam.

 

Nüüd lugedes ajakirjast New in Chess lühimeenutust Ortvin Sarapuust, sain otsekui kinnitust sellele, et male kuulus viimaste päevadeni tema ellu. Ühtlasi tõendab kirjapandu, et Mister Chess ei unune.

Tõlkisin selle ära. Loo autoriks on Uday Bajracharya. Internetis guugeldades sain teada, et see eksootilise nimega mees elab Austraalias Sydneys. Pärit on ta Nepalist ja malet mängib selle maa lipu all. FIDE reiting on tal 1834, see on olnud ka kõrgem, aga selge, et males Ortvin Sarapuule temast vastast ei olnud.

 

Eakas mees

Tänan, et te olete ära märkinud Ortvin Sarapuu inforubriigis „Oma maade kuningad“ New in Chess 2018/1.

Ühel päeval 1999. aasta esimesel poolel juhtusin ma külastama kuulsat Mission Bay randa Aucklandis Uus-Meremaal. Nägin seal rannas pooltosinat lauda, mille taga mängiti malet! Esimese laua ääres istus üks eakas mees üksinda. Loomulikult läksin ma temaga mängima.

Ma polnud Uus-Meremaal käinud ja mul ei olnud aimugi, kes see eakas mees on. Me mängisime temaga vist kaheksa või kümme partiid välku ja minu üllatuseks võitis ta enamiku neist. Ma põhjendasin seda sellega, et viimased 15 aastat polnud ma tõsiselt malet mänginud.

Mõned nädalad hiljem nägin ma selle eaka mehe pilti ajalehes The New Zealand Herald , ta oli just surnud. Alles siis ma taipasin, et mees, kellega ma rannas maletasin, oli rahvusvaheline meister Ortvin Sarapuu, Uus-Meremaa Mister Chess. Taipasin ka, miks keegi peale minu ei söandanud temaga mängida.

Merike Rõtova

Autorist:

RÕTOVA, Merike (sündinud 19. VIII 1936) on maleveteran ja -publitsist. Koostanud maleraamatuid, kirjutanud malest erinevates meediaväljaannetes, rääkinud malevõistlustest raadios.

kommentaarid

Veel artikleid:

  • - Ülar Lauk
  • - Kaido Külaots
  • - Margus Sööt
  • - Merike Rõtova
  • - Erik Terk