Alustuseks tahan öelda, et minu ülevaate pealkirja ei tasu nüüd päris surmtõsiselt võtta. Lihtsalt tekkis selline mõte kui vaatan tagasi oma esinemisele turniiril. Jätkates lugemist on võimalik minu mõttekäik kinni püüda.
Viiendat aastat toimub kuumas augustikuises Riias suurturniir RTU Open. Juuli on Raua memoriaali päralt Viljandis, augustis on Riias RTU. Maletajate jaoks suurepärane, et suvisel ajal toimub siinsamas Baltikumis 2 soliidset turniiri ja ei ole vajadust sõita õnne otsima seitsme maa ja mere taha (mida ma varsti sellegipoolest teen).
Turniiri peasponsor, Riia Tehnikaülikool ning lisaks teised soliidsed toetajad, mille seas ka kohalik omavalitsus, on võimaldanud kokku panna päris soliidse eelarve. Turniirid, kus büdžett hästi paigas, meelitavad aga kohale oma ala professionaale – kõrge tasemega suurmeistreid ja ka natuke väiksemaid meistreid. Suurmeistritest Riia turniiril puudu ei tulnud. Neid oli saabunud tervest laiast ilmast. Kohal oli üksjagu mängijaid teiseltpoolt Suurt Lompi, aga arvukalt oli ka näiteks praeguse male superjõu, India, esindajaid.
Turniir toimus kolmandat aastat Kipsala spordiareenil. Nagu öeldud, oli augustikuine Riia järjekordselt kuum, kuid Kipsalas olid mängimiseks tingimused väga head. Oli ruumi ja oli ka õhku. Muidugi võibolla mitte enam eriti siis, kui laual sündmused liiga kuumaks kippusid.
Arvestama peab sellega, et lisaks põhiturniirile, kus osales ligi 200 mängijat, toimusid veel ka kõrvalturniirid erineva tugevusega maletajatele. Ja ometi mahtusid maletajad areenile kenasti ära.
Majutatud oli suurem osa tituleeritud mängijatest Bellevue hotelli. Kipsalast asus ta ca 25-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Niisiis, ei olnud vaja eriti pingutada, et järgida Mihhail Moissejevitš Botvinniku juhiseid – enne mängu on jalutuskäik head tulemust soodustav. Seekord, paraku küll, ta soodustas küll, aga mõnede teiste mängijate tulemusi. Ei, aga liikumine on muidugi tervislik!
Lätlased kasutasid tõsisele turniirile väga asjakohast ideed – korduvalt tuletati osalejatele meelde, et mobiiltelefon ja selle omanik ei tohi mingil juhul partii mängimise ajavahemikuks kokku jääda. Ja korraldatud oli see eeskujulikult, mobiiliomanik sai jätta sidevahendi infoletti ja vastu sai ta selle eest numbri. Nii nagu teatris garderoobi üleriideid jättes. Toimis see laitmatult. Ma pean silmas mobiili loovutamist ja pärast selle tagasisaamist.
Stardijoonele asusid reitingufavoriitidena ... 2 lätlast. Uskumatu, aga tõsi, aastal 2015 on Lätil kaks mängijat reitinguga 2700+. Huvitaval kombel oli nii Kovalenko kui ka Širovi reiting 2702. Mõlemaid neid aga esimesele lauale korraga mängima panna ei saanud ja nii osutus Igor Kovalenko selleks õnnelikuks, kes sai avapartiis esimesel laual oma vastaseks... Mai Narva!
Ja miline võitlus sellest tuli! Ülar on selle ajaloolise partii juba oma jutukeses pulkadeks võtnud. Ei hakka seepärast analüüsimootoreid enam koormama. Fakt on, et partii lõppes efektse patiga. Nagu Kovalenko kohe pärast partiid säutsus – ammu juba pole patti pannud! Kõik on ilmselt kursis, mida tähendab hull vanker või hull lipp. Aga siin partiis hullus lõpus parem osa valge armeest. Tekkinud kombinatsiooni mõned käigud ette näha ja selle vastu siis profülaktika tarvitusele võtta – see ei ole lihtne pähkel ka 2700+ mängijatele. Nii saabus viik, mis kaunistas kogu esimest vooru ja mitte ainult.
Mina aga esimeses voorus... ja nüüd hakkame tunnetama puutepunkte loo pealkirjaga... ei võitnud. Mitte võita saab erinevat moodi. Aga selgub, et saab ka nii...
Partii Zaksaitega http://www.viewchess.com/cbreader/2015/8/21/Game10455967.html
Teises voorus sain vastaseks oma esimese hindu sel turniiril. Ma väga ärevusse ei sattunud, sest noormehel on vanust juba 20 kanti, kuid reiting ei ole veel soliidsetesse sadadesse sisenenud. Aga malemängust on loomulikult ka niisama võimalik rõõmu tunda, kõik ei pea Anandiks saama.
Partii kulges mustade dikteerimisel ja natuke võin endale ette heita seda, et partiid natuke kiiremini ära ei lõpetanud, oli ju õhtul ootamas juba kolmas voor ja kunagi ei tea kuidas taastumisega lood on.
Kolmanda vooru vastane oli taas Indiast, aga nüüd juba hoopis teisest puust. 14-aastane Aryan Chopra. Mul endal on tunne, et sellest poisist kuuleb maleilm veel kindlasti. Riias mängis ta väga enesekindlalt, ei kaotanud ühtegi partiid ja omamata ise veel mitte mingit tiitlit, täitis ta kohe ära suurmeistrinormi! Carlsen arvas, et uus male maailmavalitseja on peagi just India. Võibolla saab sellel poisil maailmameistri ennustuses oluline roll olema täita?
Partii Chopraga http://www.viewchess.com/cbreader/2015/8/21/Game10667348.html
Samas voorus mängis laval teisel laual Ottomar Ladva. Vastaseks tugev suurmeister Daniel Fridman. Valge Ottomar ei karda kindlasti aga ka sellise klassiga vastaseid. Seekord pääsesid kahjuks siiski Fridmani kogemused maksvusele. Paraku Ottomaril sel turniiril enam lavale tõusta ei õnnestunud. Aga küll neid võimalusi veel tuleb.
Neljandas voorus oli minu vastaseks noor inglane Alan Merry. Vastane oli juba jõudnud edukalt kasutada Larseni avangut hiljutise Jyväskylä triumfaatori Aleksejenko vastu. Sama retsepti otsustas ta kasutada ka minu vastu. Mingit pikka ettevalmistust mul hinge taga ei olnud ja otsustasin lihtsalt malet mängida. Avangust valge siiski paremuse sai. Kuid mängu oli veel seisus küll ning ühel hetkel hakkas inglase mänguniit kaduma. Õigeaegse löögiga tsentris haarasin initsiatiivi ning käest seda enam ei andnud.
Viiendas voorus pääsesin esmakordselt püüne peale. Ette rutates, sealt ma enam alla ei tulnud. Esiti toimetasin laval rambipalavikuta. Vastaseks oli väga isikupärane Soome maletaja Vilka Sipilä. Tema vastu valmistumine ei ole kõige tänuväärsem ettevõtmine. Valgetega on tema repertuaaris sisuliselt kõik 20 võimalikku avakäiku. Mustadega on tema repertuaar ajaga märgatavalt küpsenud, kuid arvasin, et parim ettevalmistus on säilitada värske pea.
Vastane valis täiesti soliidse variandi sitsiilia kaitses. Paremuse saavutamine nõudis väga pingelist mõttetööd. Seis oli strateegiliselt keeruline ja ei olnud kerge leida selgeid orientiire. Soomlane läkski lõpuks rappa ja valge vigurid leidsid ideaalsed positsioonid.
Partii Sipiläga http://www.viewchess.com/cbreader/2015/8/21/Game10723305.html
6. voor toimus sama päeva õhtul. Seega aega valmistumiseks sisuliselt ei jäänud. Mina mängisin noore šveitslase Georgiadisega. Paar aastat tagasi võitsin teda kindlalt Gibraltari turniiri viimases voorus. Kuid noored kipuvad tihtilugu tormiliselt arenema. Kindlasti on abiks, kui saad professionaalseid näpunäiteid selliselt korüfeelt nagu Artur Jussupov. Saksamaal elav, Jaan Ehlvestiga samal ajal maailma absoluutsesse tippu kuulunud Artur Majakovitš on nii mõnelgi turniiril nõustanud ka Šveitsi noori. Nii et vastast tuli võtta tõsiselt. Vastane üllatas kohe avakäiguga ja otsustasin üllatusele vastata üllatusega. Lauale tekkis irratsionaalne benoni, kus me ilmselt mõlemad tundsime veidi puudust selgematest mänguorientiiridest. Keskmängu seisuprobleemid neelasid meilt mõlemalt järjekorras suures koguses mõtlemisaega ning reflektoorselt jõudsime lõpuks rahulikesse vetesse, kus tulemuseks oli käikude kordamine.
Partii Georgiadisega http://www.viewchess.com/cbreader/2015/8/21/Game10755020.html
Viik mustadega ei ole iseenesest paha tulemus, kuid sellisel suurel openil on oluline iga poolpunkt. Iga viigiga taanduvad absoluutsed tippkohad kaugemale silmapiiri poole.
Seitsmenda vooru vastane oli koloriitsus ise – rahvusvaheline meister Rezeknest Oleg Krivonossov. Ka eelmisel aastal läksime Riias kokku ning siis kontrollis vastane partii jooksul minu rahumeelsust verbaalselt kolmel korral. Viik sõlmiti toona pärast neljandat viigiettepanekut. See laekus minu poolt. Sel korral eelmise aasta rekord ei kordunud, kuid pärast 7. käiku oli Krivonossovi esimene viigiettepanek tõsiasi. Avaldasin siiski soovi veel mängida. Edasi jätkas Baltimaade üks kindlamaid mängijaid aga täpselt ja 8 käigu pärast oli mul ausalt öeldes juba hea meel viigiettepaneku number 2 üle. Imiteerisin natuke mõtlemist ja võtsin pakutu vastu.
Nüüd siirdusime analüüsiruumi ja seal algas Krivonossovi show. Teel tagaruumi valgustas ta mind asjaolust, et musta 7. käik oli juba Paul Kerese soovitus. Krivonossov avaldas, et arvutiga ta suur sinasõber ei ole, küll aga olid talle millalgi ammu näppu sattunud suurmeister Vladimir Bagirovi zapiskad, kus selline viide olla olemas. Uskumatu, aga leidis aset kokkupõrge arvuti vs kartoteek perfokaartidel. Jalgratas oli autost seekord kiirem.
Tõele au andes oli see ka ainuke partii turniiril, kus mul puudusid reaalsed võidušansid.
Eelviimane voor ja laval võis leida üksteise vastast istumas kaks meest, kel mõlemal seljas särk kirjaga Estonia. Garderoobi valikut me ei sünkroniseerinud ja see oli juhus, kuid Jüri Krupenski sattumist püünele ei saa kindlasti juhuseks nimetada. Terve turniiri vältel mängis ta head malet ja täitis mänglevalt rahvusvahelise meistri normi. Võit viimases voorus oleks tähendanud koguni suurmeistri normi. Täiesti teenitult sai Jüri turniiri lõppedes lisaboonusena nautida ka parima eestlase aunimetust.
Partii kulges loominguliselt juba üsna esimestest käikudest peale. Kumbki ei pannud rõhku laboratoorsele tööle, vaid mõlemad panustasid selgele peale otse tööpostil.
Avangust väljudes olin ma mustade malendite juhina oma väljavaadete suhtes väga optimistlik. Ja siis tõi Jüri mind maa peale tagasi geniaalse positsioonilise etturikahinguga. See oli edasilüke, mis sõna tõsises mõttes tappis kaks kärbest ühe hoobiga, elustades kliinilises surmas viibivad Og2 ja Re2. Otsustasin, et võidu peale saab jätkata mängu vaid kvaliteedikahinguga, mis juba definitsiooni järgi on kaheteraline ettevõtmine. Sürreaalne seis koos ligihiiliva ajapuudusega osutus kombinatsiooniks, mis magnetina tõid meid käikude kordamiseni. Lõppseisus oli sellest kõrvaleminek ohtlik mõlemale, nii et ses suhtes loogiline resultaat.
Partii Krupenskiga http://www.viewchess.com/cbreader/2015/8/21/Game10778499.html
Viimaseks vooruks olid šansid suurtele aurahadele minetatud. Aga loomulikult läksin ma valgetega sellegipoolest võtma maksimumi. Sellest ühest partiist korraga.
Vastasel, Läti noorel rahvusvahelisel meistril Nikita Meskovsil, oli enesekindlust mustadega minna variandile, mis ei kuulu just avangu peavoolu, kuid kus mul ometi on viimasel ajal olnud arvukalt avalikke etteasteid. Peagi tuli meil mõlemal hakata lahendama taktikalisi ülesandeid. Tulem oli mustale ebarahuldav ja valgega sain tuntava positsioonilise ülekaalu.
Veidi lähen nüüd vastuollu oma ülevaate pealkirjaga. Vanad mehed oleks ilma mõtlemata posteerinud oma ratsu e4le ja sellel kapates rahulolevalt jälginud, kuidas kõik musta katsed abitute lõpueelsete tõmblustena välja paistaks. Mina aga hakkasin üle mõtlema. Jõudsin oma loomingulisusega niikaugele, et mingil hetkel pidin juba võrdsuse pärast tõsiselt muretsema. See on tõsi, males on kõik võimalik!
Partii Meskovsiga http://www.viewchess.com/cbreader/2015/8/21/Game10809059.html
Partii leidis siiski endale viigilise finaali ja nii võinuks mulle tegelikult pidulikul võidutseremoonial krooni pähe asetada. Viigikuninga oma! Kolm võitu ja kuus viiki! Ringsüsteemis superturniiril näeb selline tulemus väga professionaalne välja. Ligi 200 osalejaga openil... oleksin ma sellega rahul pensionipõlves lihtsalt toredat mängu ja kaunist suveilma nautides.
Eesotsas oli rebimine muidugi tihe. Päris finiširuudustikul õnnestus lätlaste juubelduste saatel teha meeleheitlik sööst kohalikul ikoonil Aleksei Širovil. Hispaania peatükk on Širovil nüüdseks kindlalt suletud ja lätlased võivad taas rõõmustada.
Širovi partii http://www.viewchess.com/cbreader/2015/8/21/Game10832600.html
Rõõmu on aga selliste turniiride toimumise üle põhjust tunda kõigil maletajatel ning alusetu ei ole uskumine, et järgmine aasta kohtume Daugava kallastel taas.
Turniiri lõpptabel http://chess-results.com/tnr165750.aspx?lan=1&art=1&rd=9&flag=30&wi=821
Autorist:
KÜLAOTS, Kaido (sündinud 28. II 1976 Pärnus) on rahvusvaheline suurmeister, 8-kordne Eesti meister klassikalises males (1999, 2001, 2002, 2003, 2008, 2009, 2010, 2014), ta on võitnud või jaganud esikohta mitmetel rahvusvahelistel maleturniiridel. Kaido on kuulunud Eesti malemeeskonda iga kahe aasta tagant toimuvatel maleolümpiatel perioodil 1998-2010.
