17-aastane noormees sai eriklausli toel osavõtuõiguse Soome 2017. a. meistrivõistlustest kõrgushüppes. Tema isiklik rekord oli kõigest 190 cm (Elo 2141), aga kuluaarides oli sahistatud, et ühel treeningul olevat ta hüpanud korra 195 cm (Elo 2255). Võistlus ise aga kulgeb ootamatult - noormees võidab tulemusega 215 cm (esinemisreitingu Elo 2530) ümberhüpete (lisapartiide) järel.
„See pole võimalik,“ öeldi tema treenerile. „Jah, minulegi oli tema nii hea esinemine suureks üllatuseks. Olen nõus, et tulemus tundub uskumatu,“ vastas treener.
Selline võiks olla kõrgushüppe-male analoogia Teemu Virtaneni 2017. a. saavutatud Soome meistritiitliga males. Nüüd on mainitud sündmusest peaaegu aasta möödas. Vaatame, mis on viimase aasta jooksul juhtunud, ning meenutame tänaseks lõppenud koostööd.
Meistritiitli võitmise järel on ta siiamaani mänginud seitsmel turniiril kokku 53 partiid. Nende turniiride põhjal arvutatud keskmine esinemisreiting on 2228 (193-194 cm).
Mina tegin noormehega treeningtööd umbes viis aastat. Tema areng liikus tasapisi ülesmäge. Teisalt aga ei täheldanud ma mingeid märke üleloomulikest võimetest. Nii näiteks saavutas ta Elo taseme 2000 alles augustis 2014 (15-a) ja taseme 2200 augustis 2016. Seejärel toimus pikkamööda väike langus (olgu mainitud, et näiteks 100- punktine reitingu kõikumine ei ole midagi haruldast, sest koefitsient oli 40), mis päädis juba mainitud numbritega 2141 Soome meistrivõistluste alguseks juunis 2017.
Kuidas siis ikkagi sai võimalikuks maailma maleajaloo suurim (minule teadaolevalt) üllatustulemus maa meistrivõistlustel? Pidi ju olema midagi erilist, sest lihtsalt vedamisega (või vastaste poolt alahindamisega) tundub natuke imelik saavutatud tulemust seletada? Need olid Soome kõigi aegade kõige tugevamakoosseisulised meistrivõistlused: Virtaneni vastaste keskmine oli 2413 (võrdluseks: 10 parima Soome mängija keskmine oli sel hetkel 2427).
Tegemist oli mitme teguri kokkulangevusega. Neist kõige tähtsamaks pean Virtaneni oskust olla keskendunud pikema aja jooksul. Vahemärkusena olgu mainitud, et parema mängija hävingu põhjuseks nõrgema vastu on väga sageli asjaolu, et mõte „läheb uitama“ (mängija ei ole „kohal“, sest „pole huvitav“ ning edu tundub saavutatav ka väiksema ponnistusega - see on vastase alahindamine). Hea keskendumine võimaldas realiseerida õnnestunud kodust ettevalmistust (ainsas kaotuspartiis lõpetasime ettevalmistuse kahjuks natuke liiga vara, sest me ei pidanud selle seisu laualetulemist tõenäoliseks). Võin kinnitada, et avang õnnestus kõikides partiides, ka mainitud kaotuspartiis. Ülioluliseks pean seda, et minul oli olnud Virtaneni vastastega oma pikaajaline mängukogemus. Muidki põhjuseid oli - tagantjärele tarkusena võib nentida, et loos soosis hea tulemuse saavutamist (tugevamad alguses jne).
Minu osalus oli 10 päeva jooksul (alustasime 3 päeva enne turniiri) 140 tundi: 70 tundi Teemuga ettevalmistust, lisaks 70 tundi partiide ja meedia jälgimist ning 21-tunnine reis Helsingisse viimasele voorule.
Õudusunenägu? Kuidas see siia puutub?
Nimetatud painaja tuleb mängu minule antud tagasiside kaudu. Kirjeldatud sündmuste peale on nõutust väljendades õlgu kehitatud kuni vihjeteni sellele, et ma valetan. Turniiri kajastamisest (või õigemini kajastamatusest) saaks eraldi loo.
Seniks aga: ettevaatust, et tulemused „liiga head“ ei oleks!
Soome 2017. a. malemeistrivõistluste partiidega saab tutvuda näiteks ChessBombi vahendusel https://www.chessbomb.com/arena/2017-finnish
Kalle Kiik,
rahvusvaheline meister
Autorist:
Siin rubriigis avaldame erinevate kaasautorite kirjutisi.
